Mis on veel see originaalsuski või omapära. Korollaar sellele, et inimesed on enamasti erinevad ja korralik luule on luule inimeselt, kes julgenud olla tema ise. Juhuslikult võib olla kaks ühesugust isikut ja kaks ühesugust luuletajat, nii et üks pole teise epigoon ega teisest halvem. Mu kõige üllatavam kogemus sellest on, kuidas üks poiss kord luuletas Kalju Lepiku luuletuse rohust, mis astub lehma sisse, piima sisse jne., teadmata Kalju Lepikust midagi. Originaalsus ei kõlba kriteeriumiks.
Alvri ja Talviku viga pole vat niivõrd joondumine vene akmeistideimažistide-sümbolistidega ühte viirgu kui raasuke laiskust, mis lubas saleda stroofiga piirduda, kuigi selles saledas stroofis polnd oma õigeid tunnetusi vaid mineviku luulest korjatud käibekujundeid – oo maailm masendav teaatrilogu – stiliseerit pessimismi jms. Under ja Masing ei ole sellega leppinud oma tunnetusteel, mis seetõttu ka avastamata maastikke läbib ja vahel küll kaljude ja kõdunend tüvede kõrvalelükkamisega hädas: riimivanker ei tule puhtalt läbi nagu Alvri ja Talviku oma klassitsistlikel via appiatel, mida rooma leegionid juba silunud.
Mõtlen praegu, et Mats Traat = Hendrik Adamson + aeg on muutunud. “Inimen”83 on küllalt Traadilik.
Saime perega lugeda Helga Nõu Kass sööb rohtu, mis väga meeldis. Ei tea ju seda pagulaskirjandust kuigi korralikult, aga tundub, et on samm suletud ringist välja. Muidu näis vahel, et elu asemele astub mälestus ja tõelise taju ja tunde asemele mälestus neist. Kõik on unenäolikult hajuv ja pastelne, värvid hajuvad. Nõu värvid aga on värsked, nagu vihma järel aas. Vihm on kena kui ta tolmu kinni lööb ja ära uhab, et asjade õige nägu välja tuleks. Roosiromaan (žanr – roosiromaan!) sai ka läbi loetud84. Too on muidugi midagi muud ja tõeluse taastamise üritusest vahest kõrval, aga leevendab puudust lorast. Meil seda kraami pole. Unt ja viimasel ajal Valtongi pealetükkivamalt maadlevad probleemidega ja ei raatsi müksamata ja paljastamata jätta midagi, mis silmi hakkab. Ons see nüüd kirjandus või mis, ei tea. Grünthal vast teab. Aga mulle küll on Juhan Peegel südamelähedasem. Ta ei sega juttu publitsistikaga ära, kuigi teeb mõlemaid – selge vahe on sees ja stiil kannab. Undil pole stiili. On kangestuskramp. Valtonil oli ja on küll, aga oleks tahtnud teda näha teisipidi arenemas kui praegu. Angažeerit võib ju olla, aga miks peab seda romaanivormis olema? Kirjutasin ise ka artikli maa-asulate planeerimisest, mille mõtlen ms. ka siia ümbrikku panna85. Mõni mees mõtleks välja loo sellest, kuidas sellises asulas elatakse. On see maitse või maitsetuse asi?
Elin Toona veel lugemata, oli nagu niisugune kolmnurk teil seal noorte juttudest. Kas nad kõik on seal koolitatud? Kes on ametilt jms. Nõu ja Roos? Kui sealne haridusesaam tõsi, taastub usk eestluse elujõusse. Pole see maarahvas küll meeldiv rahvas ühti (juhuslike autodega on sõidetud näiteks Moskvast Tartuni, aga Tartust Tallinna saadi alles venelasest autojuhiga; oma rahvast on vastutulelikud ainult saarlased ja lõunaeestlased, muud on vahel lausa ussid, paras toormaterjal hävituspataljoni ühelt ja omakaitsesse teiselt poolt) aga või siis neid meeldivaid nii palju ongi. Vimm ja salaviha näib vahel olevat rahvuslik omapära või rahvusliku omapära pära, nagu kaljapära tõrrepõhjas. Räägiti mulle hiljuti, kuidas omakaitse Varnjas venelasi perekondade kaupa sohu maha laskis, üks mees vaatas veel metsavalvetornist vms. järgi, kas tapjad teevad, mis tarvis. Tapeti üleaedseid, kellega kapsamaa pärast kiskumist jne. Lohutus ongi siis mõni Juhan Peegel, Raisa Kõvamees või need noored seal. Siin mulle ainult Paul-Eerik.
Kas manas ka Laabani kunstide situatsioonile järg on?86 Oleks kena lugeda, kui on. Muidu elan viimased paar aastat üldiselt pidevalt erakuna ja kedagi ei näe, ka Andrest, kellel nagu midagi pidi olema, mida mul ei ole. Aga küll kord näeb. Tore oleks mõnda raamatut küll saada. Vahel on ainult hirm, et pärale ei tule. Vahest pole kõige parem nõu suuri pakke teha, nagu ma siit sinna saates… Mul on ms. uue paki varu valmis. Ega jah erilist arvet ei pea, mis saadetud ja mis ei. Usun ikka, et küll lugejaid leidub. Kahju on, et Su nooremale perele Jakobsoni muinasjututöötlusi Puujalaga katk ja Suur onu ja väike vennapoeg ei saand. Mulle äärmiselt sümpaatsed olid mõlemad.
Kuna nüüd õhukest paberit on, lisan mõned luuletused.
Muidu aga kõige paremat kõigile. (Kas Sa või keegi suvel siia tulla ei taha? St. kas saab?)
Jaan
Tere
veel kord (mitte viimat korda). Liimisin kirja kinni ja siis tuli pähe, et kui midagi ajakirjast veel saadad, saada Kõressaare artikkel87. Need asjad on mind ikka huvitanud. Ja kuna Sul pidi vaba aega olema, oleks väga kena, kui saaksid saata paar numbrit järgmistest ajakirjadest:
– Anthropological Linguistics.
– International Journal of American Linguistics.
– Magazine of Phantasy and Science Fiction.
Tahaks teada, mis seal on. Loodetavasti pole kallid (igast näit. üks, nagu ETC-ga oli – too huvitaks vahel veelgi). Kui see Enari-asi välja tuleks, saaks ehk temaga millegi samasuguse vastu vahetada.
Jaan
Tere Jaan,
tuli su kiri ja vastan kohe kuna aega ja teab kus kunas jälle. Ega konkreetset vastata pole peale paari su küsimuse, millest allpool. Assotsiatsioone toob su mitmekesiselt huvitav kiri küll kamalute kaupa, kuid kui neid kirja panema hakata, siis ei jõua hommikukski valmis. Jah see Uku Masing, ega tal pole seal pahandust olnd sellepärast et ta kogu ilmus Stokholmis?88 Su mõtetega moodse ja uue kui luule väärtustamise kriteeriumi kohta ühinen täielikult. Muide: Laabanil on see üks peakriteerium, kas ikka on uus küllalt, kas ikka on midagi moodsat tehtud. Seepärast näiteks ta hinnang Talviku kohta on veelgi kurjem kui Ivaski oma selles essees oli. Kuid ühes eelmises kirjas sa ka siiski ütlesid, et uue luule teele pole eesti keeles õieti veel keegi läinudki aga et seda ikka nagu peaks minema. Kas osaline vasturääkivus? See tuli mulle praegu meelde kui lisan siia kirja selle kirja mis sulle hariliku postiga kord panin ja mis siis vist kadunuks tuleb lugeda. Mul just sellise võimaluse jaoks on vahest koopia tehtud, kui aega on kopeeri masinasse panna ja kui käepärast. Nüüd siis siin see koopia lisat. Selle algusest näed, mis seal veel sees oli ja mis siis kah kadunud. Võibolla mõni loeb huviga? Kuid midagi põnevat seal polnud. Kui on selle Saare poeemi katkendeid mul veel koopiatena sahtlis, siis saan need siin veel-kord lisada, muu aga siis on manalas.
Jah, leidsingi need üles. Eks vaata ja ütle mis arvad. Katsub ilmselt haarata tänapäeva pingelist olukorda luulesse, mis väga raske. Kuid ise ka pinget täis nii et pragiseb, selles suhtes täielik vastand Sinu neile luuletustele mis kirjas olid, milledest hoovab rahu. Nii need kui kord ennesaadetud – eriti see indiaanlaste mõtiskluste asi – on väga head. Sina jah tõmbud tagasi vaikusse ja nii nagu sa ütled, ignoreerid aega. Kuid miks sa siis siiski sõna