«Litteraria» sari. Sõprade kirjad on su poole teel. Jaan Kaplinski ja Hellar Grabbi kirjavahetus 1965-1991. Sirje Olesk

uuemat erialakirjandust, aga üleüldse teadmist sellest, mis maailmas on. Et saaks võrrelda ja võibolla mõistlikumalt suhtuda. Seni on minu teada kõik läänes külas käinud tulnud tagasi hulka maad punasematena, kui olid. Keegi vanem daam, kes siin kindlasti vanu häid aegu taga mõtles, oli USAs sugulastega ja tuttavatega aina kakelnud ja tagasi tulles rõõmustanud, et saab jälle Rahva Häält lugeda ja üldse olla mõistlikumas maailmas. Ainult üks lõbus eriseik on mulle kõrvu puutunud, see on arvamus Laabani kohta, et too olla küll nii purupunane, et meilgi sääraseid pole. Mõnigi mees, kes seal majandusega (teaduslikumal plaanil), põllumajandusega, arhitektuuriga, üldse selliste asjadega, milles meil lünki ja mis nüüd tähelepanu endale pööravad, tegeleb, võiks siin käia või/ja öelda, mis ta ühest või teisest asjast arvab. Vene emigrante, kes majandusega ja näit. “töö teadusliku organiseerimisega” tegelevad, on tagasi tulnud ja siin neid söötis alasid arendama asunud. Sellised on umbes ja väga huupi näidatud mõned kohad, kus väliseestlased siinsetele kasu võiksid tuua. Kirjanduse ja kunstivallas on lugu keerulisem; usun aga, et näit. Tubina siinkäigud on aina kasuks olnud meie muusikale ja muusikutele. Igatahes näib nii üht- kui teistpidi külaskäikude mõju inimestesse olevat küllalt suur ja positiivne. Leedu on näiteks arhitektuuris suure sammu edasi teinud, meist ms. mööda; selles olevat süüdi üks Kanadast naasnud noor arhitekt osalt (neid võis ka mitu olla, täpselt ei mäleta). Intervjuus pakud välja siinsete ajalehtede tellimist. See on asja üks pool. Edasi tuleks siinsetes ajalehtedes kirjutama hakata. Aga hea küll, aidaku seekord lorast. See on muidugi jälle teema, mille üle vist seal ülearugi tülitsetud ja mida oleks kõige parem arutada mingi “ümmarguse laua konverentsi” kombel. Mis miniatüüris koosneks kahest mehest kohvikulaua taga.

      Meie sõjakäik maaasulate eest või vastu101 näib lõppevat vähemalt osalise võiduga. Lisan kirjale ajalehe poole, kus vastav nõupidamine kirja pandud. Käspri sugused vanad kõbid (on umb. 70 aastane kehva maakeelega mees) näivad alla jäävat, eriti kui viimasena ära toodud kõige kõrgema ametiga mehe (Herkel102) arvamust tähele panna. Muide olid kõige kangemate hajaasustuse kaitsjate hulgas mõlemad esimehed – Rüütel ja Erm, kes mõlemad välismaal (Rootsi, Belgia, Holland) käinud ja sealsetest majakestest ja elamiskultuurist kõvad järeldused teinud. On kanged mehed ja nende majandid vist ka heal järjel, nii et mehed, kelle sõna nüüd, peale N.S.H.103 isiklikkude arvamiste allajäämist ka midagi peaks maksma. Loodan, et lehe kätte saad.

      Andresel on teatavasti poeg, vast on ta sulle kirjutanud ka sellest. Teda ega ta peret pole näinud. Elan võrdlemisi omaette siin Tartus, ootan, millal uus maja valmis saab, kus meil kolmetoaline korter, hoian last ja teen keeleteadust. Nüüd läheme küll peagi maale – Kambja, kus mu äiapapa metsavaht. Nii et metsaga tutvust uuendama.104

      Tervit

      Jaan

      Jaan Kaplinski, Paul-Eerik Rummo ja Enn Vetemaa 1960. aastatel. EKLA fotokogu.

Hellar Grabbi Jaan Kaplinskile

Conneaut

2. sept. 1966

      Tere Jaan!

      Sain Su kirja, milles mainid, et ma vist teen mana, sest ma pole sulle pikemat aega kirjutanud, juba õige tükk aega tagasi. Su oletus osutus muidugi õigeks ja samal põhjusel ei ole sellelegi kirjale veel vastand. Seda ei tee ka praegu – ei ole seda kirja praegu siin Ohios kaasas, ja on meeles, et see oli väga huvitav, mis mitmeski kohas rabavaid mõttekäike tekitas. Kuna alustan homme tagasisõitu Washingtoni (olen siin naise vanemate juures terve perega), siis vastan sealt. Enne aga tahan kinnitada, et sain kätte nii kirja kui vahepeal saadet raamatud. Võibolla on uus kirigi ja veel raamatuid Washingtonis ees, olen sealt kuu aega ära olnud ja posti ei lasknud järgi saata. Olin pikemat aega Torontos, kus mana trükitakse. Andsin seal trükki 1966. a. esimese numbri. Siia lisan mõned väljakistud lehed 4/65-st, mis ilmus juba mai lõpus, kuid mida ma pole Sulle seni vaatamiseks üldse saatnud. Leiad siit intervjuu Elin Toonaga, koos ta fotoga, Reetsi kirjutuse Kr. Raua juubeliks ja Uku Masingu Rootsis ilmunud kogust väljavõtteid.