1
960. aastatel kirjastati luuledebüüte kassettidena, kus ühes pappkarbis oli mitme autori väikesed raamatukesed. Kaplinski esikkogu „Jäljed allikal” ilmus kassetis „Noored autorid 64” 1965. aastal, koos Ly Seppeli, Viivi Luige, Hando Runneli ja Lehti Metsaalti debüütkogudega.
2
Mõeldud on Hruštšovi tagandamist ja konservatiivsema kursi võidulepääsu Kremlis. (JK)
3
Ajakirjas Noorus (1965, nr 2, lk 11–12) on JK foto, lühike autoritutvustus, haikud ja pikem luuletus „Baikal“.
4
Küllike Kaplinski, s 1937, ajaloolane, olime abielus 1964–1969. (JK)
5
Andres Ehin töötas 1964.–1965. aastal õpetajana Ratta külas Jamali-Neenetsi rahvusringkonnas, et nagu ta ise on öelnud “tundma õppida ühe väikese samojeedi rahva – sölkuppide – keelt ja rahvaluulet”. Ta tuli sealt tagasi koos oma esimese abikaasa Jekaterinaga (Katiga).
6
Grabbi artikkel „Aomaastiku põlvkond” kolmanda noorte autorite kasseti kohta ilmus ajakirjas Mana 1965, nr 1–2.
7
Füüsik Harry Õiglane kirjutas kaks mõjukat populaarset raamatut, millest sellal mind tõsiselt mõjutas tema “Vestlus relatiivsusteooriast”, Tallinn: Valgus, 1965. (JK)
8
Samuil Migdal, fotograaf.
9
S.t Andres Ehini emale (Alice Ehin).
10
Arno Vihalemm, Lule-kunsti cordiuse sollm ehk Vis haljast moeka uhhe ja samma moega kojja sehs: Üks tõssine jut nalja visi peäl ärra kirjutatut. – Mana 1964, nr 1.
11
„Antillide luulet” (koostanud Eerik Teder, tõlkinud Jaan Kaplinski jt) ilmus 1966. aastal.
12
„Järvemaastikud“ ilmus Tallinnas 1968.
13
Grabbi müstifitseerib: Kaarel Saar oli tema enda pseudonüüm. Tema kolm luuletust (“Põhjaeestilik”, “Sinule”, “Tee värsse”) on ilmunud 1965. aastal Manas (nr 1–2, lk 40–43).
14
Jaan Kaplinski, “Semiootika suvekoolist Käärikul”. – Keel ja Kirjandus 1964, nr 12.
15
Nõukogude Eestis teati hästi, et “emigrantlikes väljaannetes” avaldamine toob kaasa pahandusi. Seepärast ei soovi JK ise täita HG palvet fotode saatmise osas.
16
Midagi sellist ilmselt ei tulnud, eelmine „katamadin“ oli siis, kui Nirk-Hermelin kirjutas paroodia Kaalepi-Krossi-Niidu luuletustele ja õhus oli arveteõienduse hõngu, mille vastu astus hulk nooremat ülikoolirahvast (JK).
17
Nimetatud tutvustuses on öeldud: „Oma kirjandusliku tegevuse kohta ütleb ta: “kui võiksin uuesti alustada kooliteed, ei õpiks ma kirjandust, vaid loodusteadust. See on allikas, kust ammutame kõik selle, mis leiab hiljem peegelduse kunstilises sõnas…“ (Noorus 1965, nr 2, lk 11).
18
Peyote – Lõuna- ja Kesk-Ameerikas kasvav kaktus, mis sisaldab hallutsinogeeni.
19
Eesti Teaduste Akadeemia Emakeele Seltsi väljaanne „Kirjakeel“ ilmus 1964 ja siis 1983. Kummaski Kaplinski artiklit ei ole.
20
Vt Mana 1964, nr 1: artiklis „Kangro ja Mälgu uued romaanid” on Grünthal kriitiliselt käsitlenud Kangro „Kivisilda”, öeldes muuseas näiteks nii: „„Sonettide” asjalikust autorist on saanud lahja melodramaatik”, „Kangrol on võime anda tõotusi, mille täitmisest ta kirjanikuna karvavõrdki ei pea kinni”, „lugeja põrnitseb hämarat negatiivi ja ohkab pettunult” (lk 81–82).
21
Vana-Antslas oli sündinud Bernard Kangro.
23
J. Kaplinski mälestuse järgi oli tegemist proletaarset luulet kirjutava seltskonnaga (nimi tuletatud sõnast barakk).
24
Eerik Hansen oli Anton Hanseni, s.t Tammsaare poeg; Tammsaare viimane romaan „Põrgupõhja uus Vanapagan” ilmus 1939.
25
Hellar Grabbi isa oli president Pätsi käsundusohvitser. 1940. aasta augustis pidi Grabbide perekond välja kolima oma korterist Kadrioru administratiivhoones. Asemele kolis ENSV Rahvakommisaride Nõukogu esimehe asetäitja ja hariduse rahvakomissari Nigol Andreseni perekond. Sama maja teise tiiba kolis ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees Johannes Vares.
26
Oskar Kruus on oma vastustes luuleankeedile nimetanud seda luuletust, viidates, et see võib küll tunduda formalistlikuna, kuid „segipaisatud fraasid omavad suure energia”, mis tegevat luuletuse äärmiselt sugestiivseks. Vt Sirp ja Vasar, 02.04.1965.
27
Intervjuu on ilmunud ajalehes Noorte Hääl 18. aprillil 1965. Lembit Remmelgas on noortest autoritest kõneldes öelnud Kaplinski luulekogu kohta: „..ühe aastaga ei jõua seda lahti mõtestada, kui seal üldse mingit mõtet sees on” (lk 3).
