Traadi kohta jutt huvitav. Sain äsja tema kolmanda kogu Andrese kaudu kuhu ta ise oli kah sisse sirgeldand. See kogu on küll kehv, miks ta lasi selle avaldada!?89 Ainult “Sinise ukse taga” X osa (su silmadest väljusid laevad…) on tore ja paar luuletust siin seal huvipakkuvad. Tema Harala elulugude sarja jatkuluuletused loomingus on aga olnud päris head, miks neid selles kogus pole. Muidugi – kask, juured paes, paas silurist. Kommentaarina: kuuskede juured, paas, silur – sama mis sina ütled, kuigi siis läheb mõttearendus teises suunas (vt. lisat paekivi kainusest). Lisan ka Ivaski luulet, mis peaks sulle mõnes mõttes lähedane olema, kuid ega siin lisat Ivask ega Saar ei ole nii head kui mitmed sinu luuletused mis nüüd ja enne saatsid (rääkimata ühele lehele jäävast Silvia Luige-Kuristest, mis sai niisama manasse pandud, et tal rõõmu oleks, kui ta asi ilmub). Kuid näed, et väljaspool eestit kah eesti keeles luuletatakse. Ja kirjutatakse nooremate poolt nagu sa Helga Nõust kiitvalt räägid. Saadan tema lühijutu samast manast eraldi ümbrikus varsti, siia ei mahu. Helga Nõu on (vastusena su küsimusele) ametilt koduperenaine, kolm väikest last, 31–32 a. vana, mees arst, sündind Raukas, ehk saanud mõned aastad eesti alg-kooli Stokholmis, muu haridus kindlasti rootsi keeles. küsid just, et kuidas haridus neil kes siin eesti keeles kirjutavad, mis keeles jne. Näiteks Urve Karuks, keda kiitsid, lõpetas keskkooli ingliskeelse Kanadas, kuid eesti algkooli pagulaslaagris. Aarand Roos aga eesti õhtugümna Stokholmis. Laabani kunstijutu lõppu polnd ses manas.
Tuhat tervist, jällekirjutamiseni!
Hellar
P.S.: Sain jälle sult raamatupaki, kus lasteraamatud kah, millest hea meel, ka muust, ma ise pole veel pakini jõudnud, kuid hakkan panema üht-teist mis tean et sind huvitab. Elin Toona, puuingli autor, 28 a. vana, pole saand vist rohkem kui paar aastat eesti algkooli pagulaslaagris, kuid kirjutas sama hea romaani kui Helga Nõu, kuid inglise miljööst, kus elab. Ei tea, kas proovida saata? Muide, kas oled näinud mana 1–2/65 tervikuna Tartus? või 3/65?
Tere jälle!
eelmises kirjas lubasin saata manast Helga Nõu lühijutu mis siin lisat. panen kah Vootele Vaska Tillichi nekroloogi samast.90 Nii selle Nõu kui enne saadet Saare juures olevad linoollõiked just minu maitsele eriti ei vasta nagu märkisin juba enne saadet toimetaja kommentaarideski. s.t. ega neil iseenesest viga pole kuid Sepp paigutas nad valedesse kohtadesse, aga tema käes oli numbri kunstiline kujundamine ja mis ma siis ikka vahele segan kui mees ööd otsa teeb omast heast tahtest.
Kas seal loomingu trükipildi kunstilist kujundust ei saa kuidagi paremaks teha see on väga kehv. noorus on parem ja ka keel ja kirjandus. muidugi, eks sisu loeb eelkõige aga kui trükipilt kah kena, siis on ikka parem ajakirja lahti lüüa. panen sulle veel eraldi ümbrikus teele ajaleheväljalõikeid indiaanlaste elust tänapäeval, millest oled ju huvitet, panen need juhuslikult ajalehti, ajakirje lugedes silmade ette jäänd asjad, mida välja olen lõigand sinu peale mõteldes, hariliku postiga. kui kaovad, pole erilist kahju, kuna katsun sulle saata mõne raamatu sel teemal niikuinii.
Kui teatasid mu kolme kirja kättesaamisest, siis küllap vist said ikka seal sees olevad trükilisad kah, näit. see mu jutt Toronto eesti päevadest, kus ka oli Krantsist ja Urve Karuksist kirjas kes nad on, sa seda mult ühes eelmises kirjas küsisid. tuli see mu artikkel ikka kätte? ma vist pole mainind, et sain ju ka uue silveti, suur tänu (tuli see ikka sinu käest või?), Silveti kohta kirjutab manas Paul Saagpakk, kelle kolm korda nii suur eesti-inglise sõnaraamat on valmis juba paar aastat käsikirjas kuid ootab kirjastajat. Saagpakk ise mõnus mees, sai nüüd veel vanast peast (aastat paar üle viiekümne) Columbiast doktori kätte ja kolme nädala eest sai seda new yorgi linna peal pühitsetud.
jah selle saaremaa saepaku91,nii nagu seda oxfordist läbi käind keelemeest kutsutakse, sõnaraamat on üks vägev ja kapitaalne asi ja loodame, et ta saab seda kirjastada. Silveti oma on taskusõnaraamat selle kõrval, kuigi Silvet on väga hea keelemees. See Saagpaku asi võiks ehk teil seal lingviste ja angliste huvitada.
Tervit,
Hellar
Tervit!
Vahepeal on tulnud palju igasugust kraami. Ka 26. jaanuari kiri, millega sai juba lõpparved tehtud, tuli kunagi apr. esimesel nädalal kõigega: intervjuu, Puhvli artikkel, bibliograafia ja instituudi suvekooli või kuidas seda kutsuda kava. Nii et oli pikk tulemine küll, vahepeal sai ju kirjutatud, et ei tulnud ja enne jõudis sult koopia kirjast kohale. Niisiis usun ka, et too indiaanlastele pühendatud saadetis kohale tuleb. Kunagi jõuan vist ka ise niikaugele, et panen vahepeal kogunenud ja kogutud raamatud posti.
Mis kirjadele lisatud trükivärki puutub, siis niipalju kui aru saan, olen kõik kätte saanud.
Silveti saatsin tõepoolest mina. Saagpaku sõnaraamatust on kunagi kuskilt loetudki; paar vihikut vist nagu ilmus? Silvet ise pole näinud, nagu eessõnas oma raamatule nimetab. Kui see asi trükis peaks kättesaadavaks saama, siis oleks siin huvitatuid kindlasti küll. Järsku tuleks kõne alla isegi siin kirjastamine kunagi. Praegu vist küll mitte, las saame enne Saarestegagi hakkama, mis tõenäone juba on. Kui manas Silveti arvustus, siis võiks arvustatule saata, kui seda veel tehtud pole. Võib mulle saata, annan edasi, kui Silveti aadressi ei tea ja sidemeid pole.
Elin Toonat postiga pole vist mõtet saata, võid küll Grünthalile Rootsis märku anda lähemal ajal, tal vast on võimalus seda lihtsamini teha. On muidugi rõõm, et napid aastad eesti kooli siiski nii tõhusad võivad olla nagu neil nõudel, toonadel, karuksitel ja roosidel. Millega tegeleb Roos kui see saladus pole (üks tuttav kaebas, et tema küsinud kord tädipojalt, millega see tegeleb ja sest peale pole poisist enam muud kui jõulu & uusaasta kaardid!)?
Seda nagu poleks ka oodand, et sinu väga viisakad ütlemised tulimulla jt. aadressil ja soojad sõnad meie elamisest-tegemisest sealsetest pisiglavlittidest läbi ei läind. Tuleb meelde, et saatsin sel aastal ühe suure ümbriku edasist välja lõigatud Vello Lattiku romaani suudlus lumme katkenditega. Tahaks väga teada, kas said kätte! Seda enam, et seal kirjas oli juttu mõnest minusuguste inimeste murest seoses hispaania keelest tõlkimisega. Oleks tarvis ladinaameerika sõnade sõnastikku, ilma ei saa hakkama. Mul on vaja tõlkida Carlos Fuentese “Artemio Cruzi surm”92. Ei julge loota, et seda mingis muus tõlkes olemas on. See aitaks ka. Niisiis, ladinaameerika (mind huvitab eriti mehhiko) sõnastik. Kas Ivask nende asjadega pole tegemist teinud? Võid talle siis selle soovi edasi anda. Kuna on paljude soov ka. Üldse tahaks Ivaskit ja temataolisi mehi nõuandjatena kasutada, mida võiks tõlkida (näit. LR-sse). Sinu nimetatutest tulevad Fitzgerald ja Bellow vist sel aastal juba. Ivask võiks näit austriastki midagi nimetada või saata (mulle või LR-le näiteks) midagi lühemat Musilist (esseid?), sest seda meest annaksime välja, kui LR mahule vastavat oleks midagi.
Eelmise kirjaga ühel ajal saatsin lihtpostiga ka ühe kaardi, kus olid märgitud mõned mu isiklikud soovid. Igaks juhuks kordan neid siin. Tahaksin näha mõnd numbrit ajakirjadest: magazine of phantasy and sciencefiction, anthropological linguistics, international journal of american linguistics. Kui ma sealt midagi huvitavat leian, saab ehk seda üritust jätkata. Vastu saad siis näit. eesti loodust vms. e. l. saadan nagunii oletades et see seal ikka kedagi huvitab. à propos. Edasis oli artiklike majandusteadlaste kohtumiselt doktor N. Karotammega, kes omal ajal meil valitsuse juht oli ja nüüd Moskvas põllumajanduse ökonoomika instituuti juhib. Nende arvestusi mööda on nii, et kui kolhoosi tootlikkus pinna-ühikult on 100, on sovhoosi oma 70 (võin eksida selle arvuga) ja kolhoosniku oma aiamaa (6/10 ha suurune põlluke) tootlikkus aga 850 umbes!93
Helga Nõu jutt nii ei meeldinud, kui romaan. Liiga närviline mu jaoks. Tuletab koledasti meelde 20. aastate ekspressionismi ja pessimismi maiguga lugusid loomingust ja mujalt.
Kaarel