Nüüd peaks siis kommenteerima mana ja kirju. Mana on nüüd, kui lugemisest kuu möödas, jätnud mingi üldmulje. Eriti kui võrrelda tulimullaga, mida viimastel päevadel näppu juhtunud. Mulle on ammu mõistatuseks olnud, et teie seal U. Lahte nii kõrgelt hindate. Meie noor intelligents leiab üldiselt, et on kena inimene (vähe pooliku haridusega ainult), aga luuletajaks isegi raske pidada teda. Küsisin isegi mõnelt järele, kelle hinnanguist lugu pean ja nad leidsid ikka sama. Aga mana lugedes võib sellest ehk aru saada (ei tea küll kas õigesti). Nimelt on üldpilt elulähedane, vahel lausa argipäevane (see pole laitus!), puudub see, mida umbes 30 a. tagasi luulemaastiku tippudel – Valéryl, Eliotil, Poundil, proosameestest ma ei tea kellel – säramas ja maastikule ilmet andmas oli. Nime sellele ei oska anda, autorid kõnelevad ise, aristokraadid, vaimuinimesed, rohkem või vähem prohvetid. Nüüd näikse kirjandus tippudelt alla astunud ja saanud argipäevaseks asjaks. (See pole jällegi laitus.)…
Enari on muhe ja meeldiv. Võibolla proosast kõige kirjanduslikum. Mis see proosakirjandus muud ongi kui lora. Kes midagi öelda tahab, ütleb muidugi – artiklis, paskvillis, monograafias jne. jne., kirjanik aga ei taha nii palju öelda midagi, kui lora ajada. Mida andekam kirjanik, seda meeldivam lora. Päris andekas võib muudkui muliseda, ükskõik millest, ja tuleb hea kirjandus. Seepärast (mitte siiski seepärast vaid üldse) pole Nõu ja Lannus päris õige kirjandus. Lannus ei oska veel (või ei saa oskamagi, seda mina [ei] tea) õiget lora ajada ja Nõu tahab dramaatilist, bioloogilist, psühholoogilist vms. lora ajada ja võibolla ei oska ka, igatahes pole nagu välja tulnud. Luule: Martinsonil nagu aken kõige enam kinni, Krantsil ilusaid välgatusi (mulle meeldis üliväga see Ultima Thule ja saksofoni kokkupanemine – meil oleks võinud panna baritonsaks, ma ei tea, kas teil saksof. nii kutsutakse eestlaste seas). Karuksi savipoti-luuletuse “semantiline osa” on suurepärane, sõnastus võiks olla veidi hoolikam, näis natuke lohakas. Kas eestlane ütleks, et savi on meedium. Ma ei usu. Ingl. k. mõju vast? Häda võib selles ollagi, et nooremad inimesed teil seal ütlevad oma mõtte korralikult ära küll, aga sõnade-väljenduste valik pole enam nii avar kui kodumaalasel. Nagu paistaks läbi. Ms. – kes on U. Karuks? Igatahes see savipott vist Mana kõvem number. Teised on ka hääd. Lehtmetsasse pidi tungima, too 3 otsaga köis vajas lahtiharutamist, siis korraga taipasin, et salmide lõpuread kõlksuvad kokku (rääkisime … – st) ja see pani muhelema ja tegi mulje korrapealt väga positiivseks. Teine luuletus mulle ei meeldind. Saare sonett on mu arust kõige parem ta asjust, mida näinud olen. Mees ise on pildil paras jõujuurikas ja mõtlen, et mõnegi naise süda lööb kiiremini, kui sellele leheküljele jõuab…
Hahahaa! Oras & Parve-elegants. Tuleb meelde mingi rida “istud, istud, punnid, punnid”, riimiks tahaks vägisi olla “junnid” ja nii on lugu selle Parvega. Ei tea, kas võlus oma Burnsi tõlgetega vanamehe ära või?58 Kaplinskit võib ju eitada ja Traati ka, aga Paul-Eerikut nagu ei võiks. Minu mõistus oskab küll Orase-Mägi & Co arvamuste peale ehk seda öelda, et nad on esteedid ja ei tunnista vast ikka madalamaid maid, vaid ainult noid säravaid tippe, mis romantika ajult pärit. Estetism – arbumise järellainetus. Alver, elegants, Talvik, elegants jms. Alver pole mind kunagi võlunud nii nagu Under. Raskeid sõnu nii siledalt kokku ei pane. Mõtlen Tallinna paemüüridele ja nende konarlikule pinnale. Konarlikkus on ka vajalik. Aga see on vist jälle estetistlike prillide läbi nägemine. Luulest ma ei tea öelda õieti üldse, mis ta on, milleks ta on ja veel vähem, mis ta olema peab. Keegi unustas alateadvuse ülemisel korrusel mõne akna lahti ja vahel tuul tõmbab ja toob lõhnu väljast… Igatahes usun, et nemad – O. ja M. – Lahte vist ka luulikuks ei loeks. Karuksi savipott neid vist ka ei erutaks, seal pole elegantsi.
Nojah, Arvo Mägi on mu vanaema onupoeg ja peame ta’ga usinasti kirjavahetust. Näib lahke inimene olevat. Ta teoseid olen üldiselt kõiki näinud, lugenud vähem; mõni meeldib, mõni ei. Ideed ta viimastes romaanides nagu liiga alasti. Tants pimedusse ehk sellest patust vabam. Regivärssides on päris keni palasid… tuleb meelde I. G. sõim selle kohta. Noh. Ega tegelikult õiget kogu ei anna ka. Üldiselt muidugi ära lase end mu sugulussidemetest segada ja pane kirja, mis sülg suhu toob. A. M. kriitikat olen lugend, aga ei mäleta. Ju vist midagi mäletusväärset polnud…
Mul oli varem tõesti ettekujutus, et teil seal on päris kaks leeri – Grünthali ja Kangro oma. Kui seda arutatud sai, märkis üks inimene, et meie oleme vist harjunud asju liiga selgelt leeridesse jaotama. Millel muidugi on oma objektiivsed põhjused. Nüüd Su kirja järgi veendun ikka rohkem, et Grünthalil ja Kangrol on tüli küll, aga sellised mehed nagu Vihalemm, Lepik, Ristikivi, Ivask ei lase end sellest segada. Selle üle on hea meel, sest mulle poleks kuidagi hinge mahtunud, et teie kõik seal Kangrot ja teisi puha ajaloo prügikasti heidate. Grünthal on vist küll üks tülinorija – kas pole skorpionis (nov. alguse ümber) sündinud?
Laabanit võiks ju siia kutsuda küll. Siin võiks ta vast keeligi edukalt õpetada – näit. prantsuse, saksa keele korralike ja kaasaegsel tasemel oskajate järele on suur puudus. Aga see on muidugi üks keeruline lugu ja võib-olla on targem oodata. Siiski võib seda mõelda ja kuulatagi (siinpool), kui asjaomasel huvi peaks olema.
Tuleb meelde: üks tubli poiss, inglise kirjanduse mees (kellele Salingeriraamatu edasi kinkisin) tahaks M. Puhvliga ühendust saada. Kui võimalik (Kanada vist on liberaalne maa), saada ta aadress – võiks ju ette hoiatada ka. Enarist ma vist juba kaardis kirjutasin – siin olid minu omad huvid mängus. /Detsembri algusest on portugali veini joomist tähistav kaart kahelt mehelt ka käes. Kas altera pars oma arvamuse ütles nonde kahe leeri tülide kohta?/
Vahemärkus: kui kunagi mõne raamatu saadad, ole hea, kirjuta mõnele poole sisse stolen from…59 ja J. K. nimi ning aadress. Saab ehk natuke naljagi ja võib-olla tuleb pärale midagi, mis muidu ei tuleks. Sealtpoolt pole seni küll midagi kaotsi läinud, aga mine sa tea… Ma muidugi ei tea praegu midagi otse soovida, kord kirjutasin juba ja kui saad saata, siis vaata aga sealt järele. Ma siis hakkan Loomingu rmtkg jms. saatma. Ei tea, kas sind Looming ja Noorus ja Keel ja Kirjandus huvitaksid. Nähtavasti saad neid raamatukogus lugeda, aga endale ja tuttavatele? Ega eesti lasteraamatuid ei tarbita (näit. su oma noor pere)? Ja ega mõni inimene pole venekeelsest kirjandusest huvitatud? Seda on siin odavalt saada ja valik rikkalik. Võib näiteks mõnelt erialalt saata vms. … Nii saaks otse vahetada; muidu on eestikeelset na vähevõitu, eriti teaduslikku, mis kedagi kultuurinimest huvitada võiks.
Mis jällegi Orasesse puutub ja arvamisse, et Suitsu, Underit kätte ei saa jne., siis näit. mina olen kasvanud 30. aastate Loomingute peal, kus Orase enda artiklid ja arbujate luuletused. Underi sealpoolset loomingut sain 8 aastat tagasi täielikult lugeda, Kangrot enam-vähem ka ja teisi. Eliotti näiteks lugesin Orase tõlkes 10 aasta eest Loomingust ja noore tudengina võtsin raamatukogust inglise keeles. On nii, et kui midagi üksikut väga tahad, siis saad. Kui aga tahad tõesti korralikku pilti paljust saada, siis sõida Moskva. Seal on rahuldav valik. (Tuleb meelde, et Joyce’i Ulyssest lugesin, õigemini püüdsin lugeda, ka noore tudengina, nii et tipud olid ikkagi kättesaadavad.) –
–
Järgmisel päeval:
– Sa vist loed noorte häält. Kui Sa seda regulaarselt ei tee, võiksid seekord tähelepanu pöörata s. a. 5. jaanuari numbri kolmandale leheküljele. Kommentaarid on üleliigsed60 –.
Kirjutasid 19. nov. kirjas neist mana meestest, igast mõne rea. Kes on Krants? G. – bioloogiline determinist… Ma vist saan aru, mis see võiks olla, aga imelik mõelda, et maailmavaadet vms. saab toetada bioloogiale, kus pole veel midagi lõplikult selge. Ei evolutsioonis ega geneetikas. Ivask – on kuidagi inimlikult väga sümpaatne ja lähedane, vaatamata suurele koolitusele ei mõju esteedi ja aristokraadina, vaid on ikka lihtne inimene. (Lugesin Tm-st just ta Guilléni-tõlkeid, tean Neemed vihmade lahte eessõna – mille üle Nvl autor61 ms. on kuri – ja Seferise jt. kreeklaste kohta kirjutatut.) Laabanile olen mõelnud Kropotkini Mutual aid lugedes62. Kropotkin on neid venelasi, keda