«Litteraria» sari. Sõprade kirjad on su poole teel. Jaan Kaplinski ja Hellar Grabbi kirjavahetus 1965-1991. Sirje Olesk. Читать онлайн. Newlib. NEWLIB.NET

Автор: Sirje Olesk
Издательство: Eesti digiraamatute keskus OU
Серия:
Жанр произведения: Языкознание
Год издания: 2014
isbn: 9789949544097
Скачать книгу
nimi on muide Quauhimallán, mis tähendab “metsade ala”. Ja just need ladiinod-mestiitsid on need, kes mõtlevad selliseid mõtteid nagu su poiss selles luuletuses. Ega puhtaid indiaanlasi pole palju enam järel isegi kesk- ja lõuna-ameerikas.

      Mu poolt saadet “Mõistelise sõnaraamatu” anna muidugi edasi vastavalt oma heale äranägemisele, jah, miks mitte “Loomingu raamatukogule” nagu viimases kaardis mainid. Panen nüüd ülejäänud seni ilmunud vihud Sulle posti. See töö viiakse siin siiski lõpule, kuid võtab veel aega. Kas ehk “Loomingu R.” ei saaks mulle saata jooksvalt kõik ilmuvad raamatud? Oleksin väga tänulik. Lugesin kord S. & V. – s ülevaadet välismaa kirjanduse tõlkimise kohta, s.t. õigemini üht kriitilist sõnavõttu ja selle autoriks oli, kui mälu ei peta, Kurtna. Tal olid seal kahjuks eriti ameerika kirjanike osas andmed veidi sassis, eriti mis puutus nende generatsioonidesse liigitamisel31. Ka Uno Laht ajas veidi segast juttu “Keeles ja kirjanduses” beat generationist rääkides32. S.t. oli meeldiv lugeda, et Laht oli niigi hästi asjadega kursis ja et tal asja vastu huvi, kuid mitmed ta ütlemised olid vildakad puhtfaktiliselt. Seda muidugi kogemata, nagu Kurtnagi juures. Näiteks T. S. Eliot ei ole nende eeskuju, vaid William Carlos Williams. Kümmekond tuntumat sellesse “koolkonda” (kasutan seda parema sõna puudumisel) luuletajat just eriliselt toonitavad, et Eliot on üks “paha vaim”. Sellest võiks kirjutada palju, kuid mis ma ikka loran. Iseasi oleks, kui saaks klaasi viina (või kuremariini) juures istudes juttu ajada. Kuid mitte ei jõua kodumaa teed jalgade alla võtta. Pole raha. Te Inturisti hinnad on ju kohutavalt suured. Muidu võtaks naised-lapsed kaasa ja tuleks Tarto-Liina kaema. Romaanidest, mis Sulle ja Andresele olen saatnud, soovitan Sul eelkõige lugeda Bellow “Vihmakuningas Henderson”. Kuid oled seda lugedes esimesed viiskümmend lk. välja kannatanud ja koos peategelasega Aafrikasse jõuad, siis olen kindel, et Sulle see raamat meeldib. Miks seda mitte eesti keelde tõlkida? Bellow väärib seda. Samuti peaks teil ilmuma midagi Fitzgeraldist. Näiteks “Õrn on öö” või “Great Gatsby”. Tõlgiks kasvõi ise, kui te mulle selle eest seal kodumaa sõidu ja olemise kinni taote. Kuid vaevalt, et sellist kombiinat annab teha. Võib juhtuda, et laulupeo ajal mõni mu tuttav külastab Eestit. Nii et ära kohku kui järsku telefonikõne saad, või midagi sellist. Kas Andres tuleb selleks ajaks tagasi?

      Nüüd on veel vastamata Su küsimused seoses Managa ja Grünthaliga. Nende jaoks praegu ei jää aega. Olen üllatund, et oled vaid üht M. nr. näinud. Minu teada liikuvat neid Tallinnas rohkesti ringi, ka mahakirjutatud kujul. Grünthali luulekogusi ehk saad Rummo Sr. küsida? Ka viimast Mana. Mu aeg läheb praegu Mana elushoidmise peale, Mana on Rootsis suurtes raskustes ja seisma jäämas. Katsume teha praegu päästeaktsiooni Ameerikas. Lisan mõned Grünth. viimaseid asju. A. A. asjad tänuga käes.

      Tervisi.

      Hellar Grabbi

Jaan Kaplinski Hellar GrabbileTarto-liinas, 19. juunil 1965

      Tervist!

      Kõigepealt aitäh arvustusridade eest “Jälgede” kohta. Kas Lahe vastav jutt Loomingust on üle lombi jõudnud?33 See mulle meeldis väga ja nii on vähemalt kahest kohast ka midagi asjalikku kuulda saanud. Kuna mu arust arvustusele pole vaja vastata, vähemalt samas vormis mitte, siis seda ka ei tee. Luulevormis eks küll edaspidi, et katsikulised ja kõik onud-tädid näeksid, mis laps kuulda võtnud ja milles targemaks saand.

      Jah, maailm pole sugugi suur. Cand. med. Arvo Tikk on Tartus neuroloogina tegev ja praegu vist ajutiselt osakonna juhataja haiglas, kus mu tütar viibib. On igapidi hinnatud ja asjalik mees, niipalju kui temast kuulnud olen. Tegeleb pm. igasuguste eluohtlike vigastustega nn. respiratoorses tsentrumis34. (Maarja Kaplinski ei ole seal!) J. Hion on ülikoolis dotsent, tema erialaks algebra ja peaks peatselt doktoriks saama. Olen Moskau väljaannetest ka ta nime leidnud, et tõestanud nii ja niisuguseid teoreeme. Nojaa, Tartus tudengite seas on tal väga kuri kuulsus, põrutab eksamilt vahel 70 % tagasi, igatahes kõik noored matemaatikud-füüsikud Hioni ees värisevad. On muidugi ka trobikond anekdoote selle dotsendi kohta, kõige vägevam näiteks käib nii (tõestisündinud loo pähe), et H. käinud Toomel kelguga last jalutamas, poisid varastanud lapse kelgu pealt ära, pannud kivi asemele, viinud lapse koju naisele: dotsent kaotanud teise kelgu pealt ära, nemad juhtunud nägema… H. tulnud mõne aja pärast hirmsa vaardiga kodu poole… Noor Andresen olla Tallinnas kiirabi autojuht, seega siis väga hea ja lugupeetud autojuht, seda sain Kaalepilt kuulda. Sinu isikukultuseaegne žurnalisti-karjäär meid ei kohuta, sest need asjad on praegu kiires tempos vaibumas. Räägitakse jälle Stalingradi lahingust ja üldiselt vist tegeldakse uute asjadega, nii et vanad ununevad, nagu vist vaja ongi. Vähemalt ei tohi nad uusi nii kammitseda, nagu vahel juhtub.

      Aga sellest, et Sa Loomingu Raamatukogule tõlgiksid, küll midagi välja ei tule. Esialgu vähemasti mitte. L.R. – st lubati numbreid saatma hakata ja eks nad Sulle ka siis võibolla ka muust kirjutavad.

      Oleks ülimalt kurb, kui Mana seisma jääks. Kas ei anna teda mitmekeelseks muuta ja nii osa ümberrahvustuvat noorsugu kaasa tõmmata? Aga mis mina sest tean. Oleks võimalik, aitaks teid seal, on Mana ikka lähedasem kui Tulimuld. Ja too vist elab esialgu priskesti.

      Indiaanlastest lootsin siiski, et J. F. K. ajal on midagi paranenud. Ega muidugi illusioone pole neist teinud, tean omast käest (Andres teab vist paremini praegu), mis viina katk neist kenadest rahvakestest teinud on. Ja äri. Ja see suur teerull, mis maailma ühemeelseks, ühekeelseks ja muidu lagedaks rudjub. Iiris, Walesis (armastan neid ja nende keeli ning oskan väheke gaeli keelt, aga vist jälle liiga hilja), nojah, seal ja mujal, igal pool. Võib öelda, et nii on hea, kasvõi, et nii on küll kurb, aga nii peab minema. Ise ei ütle üht ei teist moodi. Loodan kunagi selle kõik luulelisemalt ära öelda. Ainult, katoliiklaseks end asetades: kes usub paratamatust (a la Darwin, Hegel), usub kurja vaimu ja salgab jumalat. Sest kohut mõistetakse igaühe üle, kes ainsa hea teokese tegemata jätavad, setu siis veel nende üle, kes heegellikult oma laiskust vabandavad. Aga see läheb keeruliseks ja viib tuttavate teoloogiliste paradoksideni. Oleks tore kui mõni suguharu mu oma liikmeks võtaks või Native American Church. Aga see soov on vist veel teostatamatum kui H. G. soov Loomingu Raamatukokku tõlget teha. Sa vast pole John Collieri lugend? Tema on peaaegu “indiaani messianist” ja loodab veel kõvasti35. Sest see rahvas on vist küll nagu tulbi vms. sibul maa all ootamas. Aga ega sibul küll igavikku maa all olla ei saa. Lootoseseeme (lootuseseeme!) olla kõige püsivam – mõnisada aastat – seemetest ja sibulatest. On mööda Roosevelti ja JFK uued horisondid, aga indiaanide vaesus peaaegu endine. Kuigi vist navajod ja mõned väiksemad velled välja siplevad. Mu viimastel andmetel. Lõuna pool pigistatakse neid isegi Mehhikos armetusti, loen üht raamatut (mehhiklaselt) selle kohta. Ketšuasid ja aimaraasid võib siiski olla üle kümne miljoni ja neil on kirjandus, rändteater jne. Nagu siin maal kord. Kuigi Õpet. Eesti Selts saksakeelne ja esimesed katsed eepost luua. Ms. on ladiinomestiits jah ja sellisena mõnel pool kadakas ja ülbe olevus nagu siingi kord. Ja egas toda laulu sõnasõnalt pole vaja võtta… Mehhiko mestiitsid küll uhkeldavad oma indianiteediga, aga kus indiaanlasi lähedal, kõlbavad need ikkagi ainult teoorjadeks ja manulisteks. Jah, ajaloo ja progressi on välja mõelnud sööjad, söödavate sõna pole kaugele ulatunud. Kui neegrid Aafrikas (see tükk oli liiga suur ja ajas suu lõhki) kord oma sõna ütlevad ja sööjateks ümber ei orienteeru, siis ehk saame ka teise poole ära kuulata.

      Andres, kes ühe kaduva rahvakse man on, pole elumärki andnud36. Eks Sa tead vast tema vanematelt temast midagi uuemat. Kunagi kirjutanud, et kui mais jõgi lahti läheb, hakkab tulema… Telefoni mul pole, nii et sel moel mind kätte ei saa. Aga Ülikooli tänavast küll. Kui keegi tuleb.

      Oleks kurat jah kena näiteks kirsimahla juua ja maailma asjad pikkusja laiuskraadide kaupa läbi lorada. Ehk kord saad ka rikkaks või jäävad sõiduhinnad väiksemaks. Aga kas näit. Laaban või keegi Rootsist ei saa seda teed ette võtta. Kes on muidugi tagasihoidlikum olnud mitmesugustele direktoritele kurku kusemisega37… Ms. oli mulle ekstra lõbus see, et


<p>31</p>

Grabbi mälu petab. Aleksander Kurtna artikkel „„Beats” ja anarhilise mässu kultus” on ilmunud ajakirjas Keel ja Kirjandus 1964, nr 11, lk 703–704.

<p>32</p>

U. Laht, “„Vaimsed isad” ja „vaimud” ise”. (USA kirjanikest-biitnikest). – Keel ja Kirjandus 1965, nr 2, lk 126–128.

<p>33</p>

See on asutuse, mitte aju osa nimetus!

<p>34</p>

Uno Lahe arvustus ”Kasseti katsikul” oli ilmunud Loomingus 1965, nr 5.

<p>35</p>

John Collier (1884–1968), Ameerika sotsiaalpoliitik, tegeles indiaanlaste küsimustega.

<p>36</p>

Vt viide 5.

<p>37</p>

Mõeldud on Ivar Grünthali käredat luuletust Saksa okupatsiooniaegse omavalitsuse sisedirektooriumi direktori Oskar Angeluse kohta. (JK)