Juhtunu psühholoogia on täpne analoog suuruse illusiooni psühholoogiaga joonisel 9. „Viimase aja õnnetunne” ei ole loomulik ega lihtne hinnang. Hea vastus eeldab päris tõsist mõtlemist. Ent tudengid, kellelt oli äsja küsitud kohtamas käimiste kohta, ei tarvitsenud pead murda, sest nende peas oli juba olemas vastus seotud küsimusele: kui rahul on nad oma armueluga? Nad asendasid küsimuse, mis neile esitati, küsimusega, millele neil oli vastus juba valmis.
Nagu illusiooni puhul, võime ka siin küsida: kas üliõpilased on arust ära? Kas nad tõesti arvavad, et need kaks küsimust – see, mis neile esitati, ja see, millele nad vastasid, on sama tähendusega? Muidugi mitte. Tudengid ei kaota ajutiselt võimet eristada armuelu elust üldisemalt. Kui neilt nende kahe mõiste kohta küsida, ütleksid nad, et need on erinevad. Ent neilt ei küsitud, kas need mõisted on erinevad. Neilt küsiti, kui õnnelikud nad on, ja Süsteemil 1 oli vastus valmis.
Kohtamaskäimine ei ole midagi ainulaadset. Sama mustri võib leida ka siis, kui üldist õnnetunnet puudutavatele küsimusele eelneb vahetult küsimus tudengite suhete kohta oma vanematega või rahalise seisu kohta. Rahulolu konkreetses valdkonnas domineerib mõlemal juhul üldise õnnetunde hinnangus. Samasugune mõju on kõigil emotsionaalselt tähendusrikastel küsimustel, mis muudavad inimese meeleolu. SMNOKMO. Hetke meeleolu on oma õnnetunde hindamisel väga olulisel kohal.
Afektiheuristik
Järelduste domineerimine argumentide üle on kõige ilmsem siis, kui asjasse on segatud emotsioonid. Psühholoog Paul Slovic on pakkunud välja termini afektiheuristik, millega inimesed lasevad oma meeldimustel ja vastumeelsustel määrata oma tõekspidamisi maailma kohta. Teie poliitilised eelistused määravad ära argumendid, mida peate veenvateks. Kui teile meeldib praegune tervishoiupoliitika, siis usute te, et selle kasu on suurem ja maksumus teostatavam kui alternatiividel. Kui olete teiste riikide suhtes sõjakalt meelestatud, siis arvate tõenäoliselt, et need riigid on suhteliselt nõrgad ja alistuvad suure tõenäosusega teie riigi tahtele. Kui olete rahutuvi, arvate ilmselt, et teised riigid on tugevad ja neid ei ole lihtne sundida. Teie emotsionaalne suhtumine sellistesse asjadesse nagu kiiritatud toit, punane liha, tuumaenergia, tätoveeringud või mootorrattad juhib teie seisukohti nendega seotud tulu ja ohtude kohta. Kui teile mõni neist asjadest ei meeldi, peate ilmselt sellega seotud ohte suureks ja kasu ebaoluliseks.
Järelduste juhtpositsioon ei tähenda, et teie mõtlemine on täiesti suletud ning et teie arvamused on info ja loogilise arutluse suhtes täiesti immuunsed. Teie tõekspidamised ja isegi emotsionaalne hoiak võib (vähemalt veidi) muutuda, kui saate teada, et tegevusega, mis teile ei meeldi, on seotud väiksem risk kui seni arvasite. Kuid info väiksema riski kohta muudab ka teie suhtumist kasudesse (paremuse suunas), isegi kui saadud info ei öelnud nende kohta sõnagi.
Siin näeme Süsteemi 2 „isiksuse” uut tahku. Seni olen kirjeldanud Süsteemi 2 enam või vähem nõustuva vaatlejana, mis võimaldab Süsteemile 1 arvestatavat tegevusruumi. Olen kirjeldanud Süsteemi 2 ka aktiivsena tahtlikes mäluotsingutes, keerukates arvutustes, võrdlustes, plaanide ja valikute tegemisel. Kurika ja palli probleemi ning paljude teiste näidete puhul kahe süsteemi vastasmõju kohta ilmnes, et lõppkokkuvõttes on juhtroll Süsteemil 2, kes võib Süsteemi 1 ettepanekutele vastu hakata, asju aeglustada ja suruda peale loogilise analüüsi. Enesekriitika on üks Süsteemi 2 funktsioone. Kuid hoiakute kontekstis on Süsteem 2 pigem Süsteemi 1 emotsioonide õigustaja kui kriitik – pigem heakskiitja kui pealesuruja. Süsteemi 2 info ja argumentide otsing piirdub peamiselt infoga, mis sobivad olemasolevate veendumustega, mitte kavatsusega neid uurida. Aktiivne sidusust otsiv Süsteem 1 pakub vähenõudlikule Süsteemile 2 lahendusi.
Rääkides asendamisest ja heuristikutest
„Kas me mäletame veel küsimust, millele püüame vastata? Või oleme asendanud selle lihtsamaga?”
„Peame vastama küsimusele, kas seda kandidaati võib saata edu. Kuid tundub, et vastame küsimusele, kas tal läheb usutlustes hästi. Ei maksa asendada.”
„See projekt meeldib talle, nii arvab ta, et kulud on väikesed ja kasu suur. Hea näide afektiheuristiku kohta.”
„Kasutame eelmise aasta tulemusi heuristikuna, et ennustada firma väärtust mitme aasta pärast. Kas see heuristik on piisavalt hea? Millist infot me veel vajaksime?
Allolevas tabelis on nimekiri Süsteemile 1 omistatud iseloomujoontest ja toimingutest. Iga aktiivne lause asendab väidet, mis on täpsem, kuid raskemini mõistetav, kuna mõttetegevus toimub automaatselt ja kiiresti. Loodan, et nimekiri aitab teil kujundada intuitiivset arusaama väljamõeldud Süsteemi 1 „isiksusest”. Nagu teiste tuntud tegelaskujude puhul, tekivad teil aimdused selle kohta, mida Süsteem 1 erinevates olukordades teeks, ja enamik teie aimdusi on õiged.
Süsteemi 1 iseloomujooned
• Loob muljeid, tundeid ja tahteid; kui Süsteem 2 need heaks kiidab, saavad neist veendumused, hoiakud ja kavatsused.
• Tegutseb automaatselt ja kiiresti, peaaegu ilma pingutuseta ja ilma tahtliku kontrolli tundeta.
• Teatud mustri avastamisel võib Süsteem 2 programmeerida Süsteemi 1 mobiliseerima tähelepanu (otsing).
• Reageerib hästi omandatud olukordades oskuslikult ja genereerib oskuslikke intuitsioone.
• Loob assotsiatiivmälus sidusa aktiveeritud ideede mustri.
• Seob kognitiivse kerguse tunde tõeillusiooni, meeldivate tunnete ja vähenenud valvsusega.
• Eristab üllatavat normaalsest.
• Järeldab ja leiutab põhjusi ning kavatsusi.
• Heidab kõrvale mitmetähenduslikkuse ja surub maha kahtluse.
• Uskudes ja kinnitades on nihkes.
• Liialdab emotsionaalset kooskõlalisust (haloefekt).
• Keskendub olemasolevatele tõenditele ja eirab puuduvaid tõendeid (SMNOKMO).
• Loob baashinnangute piiratud kogumi.
• Väljendab kogumeid normide ja prototüüpidena, ei integreeri.
• Sobitab skaalaüleselt intensiivsusi (nt suurus valjuse suhtes).
• Arvestab kavatsetust rohkem (vaimne haavlipüss).
• Asendab vahel keerulise küsimuse lihtsamaga (heuristikud).
• On muutustele tundlikum kui seisunditele (väljavaateteooria).*
• Omistab väikesele tõenäosusele suurema kaalu.*
• Ilmutab kahanenud tundlikkust kvantiteedi suhtes (psühhofüüsika).*
• Reageerib tugevamini kaotusele kui võidule (vastumeelsus kaotuse suhtes).*
• Esitab otsustusprobleeme kitsalt, üksteisest isoleeritult.*
II OSA
Heuristikud ja nihked
– 10 —
Väikeste arvude seadus
Uuring neeruvähi esinemissagedusest Ühendriikide 3141 maakonnas toob esile tähelepanuväärse mustri. Maakonnad, kus neeruvähi esinemissagedus on kõige madalam, on valdavalt hõredalt asustatud maapiirkonnad, mis asuvad Kesk-Lääne, Lõuna ja Lääne traditsiooniliselt vabariiklikes osariikides. Mida sellest arvata?
Teie aju on olnud viimase paari sekundi jooksul väga aktiivne ning peamiselt