Mitmelt allikalt kõige kasulikuma info saamiseks tuleks alati üritada teha allikad üksteisest sõltumatuks. See reegel kuulub ka hea politseitöö tava juurde. Kui ühel sündmusel on palju tunnistajaid, ei lubata neil enne tunnistuse andmist juhtunut omavahel arutada. Eesmärk ei ole üksnes vaenulike tunnistajate kokkupõrgete vältimine, vaid ka erapooletutel tunnistajatel üksteise mõjutamise takistamine. Tunnistajad, kes jagavad oma kogemusi, kipuvad tegema tunnistuses sarnaseid vigu, vähendades info koguväärtust. Liigsete infoallikate kõrvaldamine on alati hea mõte.
Sõltumatute otsustuste (ja vigade dekorrelatsiooni) põhimõttest on vahetu kasu nõupidamiste korraldamiseks, millele organisatsioonide juhid kulutavad suure osa oma tööpäevast. Abiks võib olla lihtne reegel: enne teema arutamist tuleks paluda kõigil komitee liikmetel kirjutada oma seisukohast väga lühike kokkuvõte. See toiming kasutab ära grupi teadmiste ja arvamuste paljususe väärtuse. Avatud arutelu tava annab liiga suure kaalu nende arvamusele, kes räägivad esimestena ja enesekindlalt, nii et teised kipuvad nende järgi joonduma.
SEE, MIDA NÄED, ON KÕIK, MIS ON (SMNOKMO)
Üks mu lemmikmälestusi varastest koostööaastatest Amosega on paroodia, mida talle meeldis ette kanda. Jäljendades täiuslikult üht professorit, kelle juures ta oli ülikooli ajal filosoofiat õppinud, urises ta kange saksa aktsendiga heebrea keeles: „Sa ei tohi kunagi unustada „On’i” primaarsust.” Mida täpselt oli õppejõud selle lausega silmas pidanud, ei saanud mulle (usun, et ka Amosele) kunagi selgeks, kuid Amose naljadel oli alati iva sees. See vana väljend meenus talle (ja hiljem ka minule) alati, kui põrkasime kokku tähelepanuväärse asümmeetriaga selle vahel, kuidas meie mõtlemine käsitleb olemasolevat infot ja infot, mida meil ei ole.
Assotsiatsioonimasina üks peamisi omadusi on, et seal on esindatud üksnes aktiveeritud ideed. Info, mida (isegi teadvustamatult) mälust ei võeta, võib sama hästi ka mitte eksisteerida. Süsteem 1 saab hiilgavalt hakkama parima võimaliku loo konstrueerimisega hetkel aktiveeritud ideedest, kuid see ei kasuta (ei saa kasutada) infot, mida tal ei ole.
Süsteemi 1 edu mõõdupuu on oma konstrueeritud loo koherentsus. Loo aluseks olevate andmete hulk ja kvaliteet on suures osas ebaolulised. Kui infot napib, mida juhtub sageli, tegutseb Süsteem 1 järeldustele hüppamise masinana. Mõelge järgmisele fraasile: „Kas Mindikist saaks hea juht? Ta on intelligentne ja tugev…” Vastus torkas teile kiiresti pähe ja see oli jaatav. Te valisite olemasoleva väga piiratud info põhjal välja parima vastuse, kuid ruttasite sellega. Aga kui kaks järgmist omadussõna olnuksid korrumpeerunud ja õel?
Pange tähele, mida te ei teinud, mõeldes põgusalt Mindikistkui juhist. Te ei alus-tanud küsimusega: „Mida ma peaksin teadma, enne kui kujundan arvamuse kellegi juhiomadustest?” Süsteem 1 asus omapead tööle alates esimesest omadussõnast: intelligentne on hea, intelligentne ja tugev on väga hea. See on parim lugu, mida annab nende kahe omadussõna põhjal konstrueerida ning Süsteem 1 tegi seda suure kognitiivse kergusega. Lugu vaadatakse üle, kui laekub uut infot (näiteks, et Mindik on korrumpeerunud), kuid mingit ootamist ega subjektiivset ebamugavust ei ole. Samuti jääb alles eelhäälestus esmamulje soosimise suunas.
Sidusust taotleva Süsteemi 1 ja laisa Süsteemi 2 kombinatsioon tähendab seda, et Süsteem 2 kiidab heaks paljud intuitiivsed tõekspidamised, mis hästi peegeldavad Süsteemi 1 loodud muljeid. Muidugi on Süsteem 2 võimeline ka tõenditele süstemaatilisemalt ja hoolikamalt lähenema ning kontrollima enne otsuse langetamist järgemööda läbi kõik valikuvariandid – mõelge näiteks maja ostmisele, kui te teadlikult otsite infot, mida teil veel ei ole. Kuid Süsteem 1 mõjutab isegi kõige hoolikamaid otsuseid. Tema panus on alati olemas.
Järeldustele hüppamine piiratud tõendite põhjal on intuitiivse mõtlemise mõistmisel äärmiselt oluline ja see teema esineb selles raamatus nii sageli, et kasutan selle kohta kohmakat lühendit SMNOKMO, mis tähendab: „see, mida näed, on kõik, mis on” (what you see is all there is, WYSIATI). Süsteem 1 on täiesti tundetu muljete ja intuitsiooni aluseks oleva info kvaliteedi ja kvantiteedi suhtes.
Amos kirjeldas koos oma kahe Stanfordi üliõpilasega tehtud uurimust, mis toob otseselt esile SMNOKMO, jälgides inimeste reaktsiooni, kellele antakse ühekülgsed tõendid ning kes on sellest teadlikud. Osalejatele tutvustati kohtuasju nagu näiteks järgmine:
3. septembril tegi hageja David Thornton, neljakümne kolme aastane ametiühingu esindaja, tavapärase külaskäigu apteeki number 168. Kümme minutit pärast tema saabumist teatas apteegi juhataja, et härra Thornton ei tohi enam müügisaalis ametiühingu liikmetega rääkida. Selle asemel võib ta nendega kohtuda lõunapausi ajal apteegi tagaruumis. Säärane nõudmine on ametiühingu ja apteegiketi lepingu järgi lubatud, kuid seda polnud kunagi rakendatud. Kui härra Thornton esitas vastuväite, öeldi talle, et tal on valida, kas nõudmine täita ja apteegist lahkuda või arvestada vahistamisega. Sel hetkel märkis härra Thornton juhatajale, et tal on alati olnud lubatud rääkida töötajatega apteegi ruumides kuni kümme minutit, kui see ei takista äritegevust ja et ta eelistab pigem vahistamist kui oma külaskäigu tavapärase korra muutmist. Seejärel helistas juhataja politseisse ning laskis härra Thorntoni, käed raudus, sissetungimise eest ära viia. Pärast seda, kui härra Thornton oli politseis arvele võetud ja teda oli lühikest aega kongis hoitud, loobuti kõigist süüdistustest. Härra Thornton kaebab apteegiketi alusetu vahistamise eest kohtusse.
Lisaks sellele taustainfole, mida said lugeda kõik osalejad, said eri rühmad lugeda vastaspoolte advokaatide arvamusi. Ametiühingu advokaat nimetas vahistamist mõistagi hirmutamiskatseks, apteegi advokaat väitis seevastu, et vestluse toimumine apteegi ruumides häiris tööd ja et juhataja käitus õigesti. Mõned osalejad kuulsid nagu vandekohuski mõlemat poolt. Advokaadid ei lisanud mingit kasulikku infot, mida polnud võimalik saada taustamaterjalist.
Osalejad olid sellest kõigest täiesti teadlikud ja need, kes kuulsid vaid üht poolt, võinuksid raskusteta kokku panna ka teise poole argumendid. Sellegipoolest oli ühekülgsete tõendite esitamisel otsustele väga suur mõju. Veelgi enam, osalejad, kes nägid ühe poole tõendeid, olid oma otsuses kindlamad kui need, kes nägid mõlemat poolt. Täpselt seda ongi oodata, kuna kindluse, mida inimene kogeb, määrab ära loo sidusus, mida on võimalik olemasoleva info põhjal konstrueerida. Hea loo puhul on oluline info järjepidevus, mitte selle täielikkus. Kindlasti tundub teile sageli, et väiksem infohulk lihtsustab kõige teadaoleva sobitamist sidusasse mustrisse.
SMNOKMO lihtsustab sidususe ja kognitiivse kerguse saavutamist, mis paneb meid mõnd väidet tõesena aktsepteerima. Tavaliselt on meie koostatud sidus lugu tegelikkusele piisavalt lähedane, et mõistlikku reageerimist toetada. Ent ma võtan SMNOKMO appi ka selleks, et selgitada pikka ja kirevat otsustus- ja valikunihete loetelu, kaasa arvatud järgmised:
• Liigne kindlus. Nagu SMNOKMO reegel viitab, ei ole subjektiivse kindeloleku seisukohast ei tõendite kvaliteet ega kvantiteet kuigi oluline. Inimeste usaldus oma tõekspidamiste suhtes sõltub peamiselt loo kvaliteedist, mida nad nähtu kohta rääkida suudavad, isegi kui nad näevad väga vähe. Sageli ei arvesta me üldse võimalust, et puudu on tõend, mis peaks olema meie otsustuse langetamisel otsustava tähtsusega – olemas on vaid see, mida näeme. Pealegi kaldub meie assotsiatiivne süsteem eelistama aktiveerimise sidusat mustrit ning tõrjub kahtluse ja mitmetähenduslikkuse.
• Esitusviisi (raamistamise) mõju. Ühe ja sama info erinevad esitusviisid kutsuvad sageli esile erisuguseid emotsioone. Väide, et „ellujäämisvõimalus ühe kuu jooksul pärast operatsiooni on 90 %” on rahustavam kui samaväärne väide, et „suremus ühe kuu jooksul pärast lõikust on 10 %”. Samamoodi on lihalõiked, mis on „90 % rasvavabad” ahvatlevamad kui „10 % rasvasisaldusega” lõigud. Erineva sõnastuse samatähenduslikkus on läbinähtav, kuid inimene näeb tavaliselt vaid üht sõnastust ja olemas on vaid see, mida ta näeb.
• Baasmäära eiramine. Meenutage korralikku ja tasast Steve’i, keda peetakse sageli raamatukoguhoidjaks. Iseloomu kirjeldus