Hoiatavat näidet pakub Whartoni ülikooli õppejõud Gabriel Szulanski. Aastal 1990 osutus Xeroxi Euroopa haru (mida tollal nimetati Rank Xerox) esialgu väga edukaks, rakendades ühes riigis hästi töötanud „retsepte“ ka teistes riikides. Nii näiteks kanti Šveitsis toiminud värvikoopiamasinate integreeritud müügilahendus üle ka paljudesse teistesse riikidesse. Nende programmide üleakandmine maksis miljoni dollari ringis, kuid säästis ligi 200 miljonit. Juhtkond oli nii suures vaimustuses, et käivitas müügiprotsessis ulatuslikuma „heade tavade rakendamise“, mille tarvis nad „valisid ükshaaval välja osi eri firmade parimaist tavadest“. Seda läbiproovimata kollaaži ei rakendatud kunagi ega kusagil edukalt, sest Xeroxi juhtidel ja meeskondadel polnud parimagi tahtmise juures „toimivaid näiteid, mis programmi rakendamist demonstreeriksid“ ning seeläbi oli neil kidur „ettekujutus sellest, mida neilt oodati ja kuidas edasi liikuda“. „Rank Xerox rikkus üht kopeerimise põhireeglit,“ selgitab Szulanski. „Oluline on identifitseerida „nähtav“ ja „käegakatsutav“ eeskuju kindlas kohas.“44
Just seda tegid Põhja-California gaidid aastail 2010–2013 töös Noorsoo Sihtasutusega Thrive. Gaidid olid üks paljudest mittetulundusorganisatsioonidest, kelle Thrive oli valinud appi selleks, et kanda sotsiaalteaduslike uuringute tulemused üle programmidesse, mis aitaksid 11- kuni 18aastastel noortel jõuda oma võimete täieliku ellurakendamiseni. Thrive’i materjal lähtus Carol Dwecki teedrajavast teosest „Mõtteviis“ („Mindset“), Chip ja Dan Heathi bestsellerist „Klõps“ ning muudest üksikasjalikest uuringutest. Materjali testiti ja täpsustati esmalt 24päevases pilootprogrammis Redwood City (California) üheksanda klassi õpilastega, keda ohustas keskkoolist välja langemine. Programm koondas õppetunde, mis keskendusid noortes inimestes „sädeme“ leidmisele („asjad, mis sütitavad ja haaravad sind rohkem kui miski muu su elus“), „kasvumõtteviisi“ väljaarendamisele (oma võimete vaatlemine muutlike, mitte kivvi raiutuina) ning sihtide seadmisele ja järgimisele.45
Esimese kolme aastaga õppis gaidiorganisatsioon ja Thrive’i personal mõndagi sellest, kuidas programmi kohandada, õõnestamata ja lahjendamata seejuures Thrive’i õppe-eesmärke. Põhja-California gaidiorganisatsioon kaasab igal aastal umbes 50 000 tüdrukut, kellest enamik osaleb vabatahtlike juhitud rühmades ja laagrites. Paljud täiskasvanud vabatahtlikud asuvad rühmadega tööle, kui nende tütred käivad lasteaias, nii et tüdrukute teismeikka jõudes vajavad nad uusi kasvatusvahendeid, mida pakubki Thrive’i programm. Kui Thrive’i direktor Heather Vilhauer esitles programmi aastal 2010 esimest korda neljakümnele täiskasvanud vabatahtlikule, olid nad kontseptsioonist vaimustuses, kuid leidsid, et materjalid on liialt „koolipärased“. Vilhauer selgitas, et „koolipärane“ tähendas „palju istumist, kirjutamist ja mõtisklemist, palju tabeleid. Aktiivset tegevust, liikumist polnud kuigivõrd“. Peale selle olid programmi välja arendanud valdavalt teadlased, kes nõudsid kontrollitud uuringuis ja pilootprogrammides kasutatud sammude ja keelekasutuse täpset kordamist. Paaril esimesel korral, mil Vilhauer programmi esitles, andsid juuresviibivad Thrive’i töötajad nõu: „Sa kasutad asja edastamiseks valesid sõnu“ või „See tuleb sõnastada järgnevalt.“ Nad nõudsid materjali papagoina kordamist isegi siis, kui vabatahtlikud sellele igavale jutule mingit tähelepanu ei pööranud. Vilhauer uskus, et Thrive’i ideed suudaksid õigesti edasiantuna aidata tuhandeid tüdrukuid, kes nende ridades olid. Ent ta oli mures: „Kasvasin üles gaidina, olen olnud gaidijuht ja vabatahtlik, enne kui asusin organisatsioonis ametlikult tööle. Ma teadsin, et tõenäoliselt pole see programm sedasi teostatav – et meie juhid ei võta stsenaariumi sõna-sõnalt ette lugeda, vaid püüavad anda edasi selle iva.“
Vilhauer ja tema gaidiliikumise kolleegid töötasid koos Thrive’i programmiga selle kallal, et muuta programm vähem „koolipäraseks“. See tähendas vähem „tüdrukutele sõnade peale lugemist“ ning rohkem luba „ise oma tegevusi juhtida“. Teine põhjus, miks marsitaktis kordamine mõttekas polnud, oli pilootmaterjali esitluspaigaks olnud klassitubade terav kontrast gaidilaagrite ja – üritustega. Loeng aju-uuringuist võib tunduda köitev, kui su teisteks tundideks on kiirlugemine ja matemaatika, kuid see paistab igav, kui su muud tegevused sisaldavad laulmist, matkamist, seiklustorni ronimist ja legoroboti ehitamist. Gaidipersonal lühendas õppemooduleid ning vürtsitas neid mängudega, mis lubasid tüdrukuil liikuda ja itsitada, kuid sel moel, et asja sisu siiski nendeni jõuaks. Nii näitlikustati õppetükki neuroneist ja sünapsidest üksteisele palli visates, „näitamaks, et kui järgida viskamisel sama mustrit, saab iga järgmise viskeringi kiiremini teha“.
Thrive’i programmi arendamine ja levitamine on kohati olnud keeruline ja raske. Teekonda on ilmestanud täiskasvanud vabatahtlike, tüdrukute, gaidiorganisatsiooni personali, Thrive’i personali ning noorsooarengu valdkonnajuhtide aktiivsed arutelud – eriti sel teemal, millised elemendid on Thrive’i kontseptsiooni jaoks põhilised, milliseid aga saab kõrvale jätta, lihtsustada või põnevamaks muuta. Esialgses koolitusprogrammis olid täiskasvanud vabatahtlikud vastu tüdrukute oskuste hindamisele skaalal ühest viieni, kus üks tähendas „oskuste puudumist“ ning viis „meisterlikkust“. Näiteks paluti hinnata tüdrukuid selle põhjal, kui hästi-halvasti nad suutsid raskustesse sattudes suunda muuta. Vabatahtlikud olid vastu, sest „gaidid on alati olnud väga positiivsed ja see tundub kohtumõistmisena“. Gaidiorganisatsiooni vabatahtlike peadirektor Shari Teresi vaigistas tormi, küsides vabatahtlikelt, kas hinnete asendamine liblika arenguetappidega võiks „tunduda teistmoodi“. See mõte meeldis vabatahtlikele.
Thrive’i programm on jätkuvalt arenev projekt, kuid võtmeisikud on nõus, et see muutub nii tüdrukute kui täiskasvanute jaoks üha paremaks ja enam kaasa haaravaks ning aitab tüdrukuil leida endas sädet, arendada kasvule orienteeritud mõtteviisi ning püstitada ja hallata eesmärke. Aastal 2012 osales programmis umbes 600 täiskasvanut ja 5000 gaidi. Lego-võrdlusega jätkates: osa „valmiskonstruktsioone“ on kõrvale jäetud ja paljud uuesti kokku pandud, ent mõndagi valmiskonstruktsiooni on muudetud vähe, kui üldse. Vilhauer räägib, et nii tüdrukud kui vabatahtlikud pidasid algusest peale kasulikuks näpunäiteid selle kohta, kuidas jagada „kasvule orienteeritud mõtteviisi“ õhutavat kiitust. Lihtne on meelde jätta ja kasutusele võtta näiteks selliseid juhtnööre, et tuleks tuua esile pingutusi, mida üks või teine tüdruk kontrolltöö eest viie saamiseks või köieraja läbimiseks tegi (mitte niivõrd kiita loomulikku võimekust). Carol Dwecki uurimistöö näitab, et see võib tüdrukute südikust ja enesekindlust turgutada.
Gaidiorganisatsiooni koostöö Thrive’iga meenutab meile, kuidas Howard Schultz rajas ettevõtte, millest hiljem sai Starbucksi kohviimpeerium. Aastal 1986 asutas ta Seattle’i Il Giornale piirkonnas väikese kohvikukuketi. Esialgu olid kõik kohvikud Itaalia espressobaaride truud koopiad, kuid Schultz viis järgemööda sisse muutusi, et vastata ameeriklaste eelistustele. Kui kliendid kaebasid Itaaliast üle võetud püstijalabaari ja valjult kõlavate ooperiviiside peale, tõi Schultz sisse toolid ning vahetas muusika välja jazzi ja muude ameerika maitsega paremini sobivate viiside vastu. Nii gaidid kui Schultz pidasid hoolega silmas, et nad kopeeriksid mujal töötavat terviklahendust. Ning alles hiljem, kui ilmnes märke sellest, et mõni element ei lase end hästi üle kanda, jagus neil leplikkust ja paindlikkust need eemaldada, üle vaadata ja paremate lahendustega asendada.46
3. Kas budismi toetamine loob vajalikku arusaamist, pühendumist ja innovatsiooni?
Ette kokku pandud, paljundatavaile, järeleproovitud „valmiskonstruktsioonidele“ toetumine loob tavaliselt odavamaid, kiiremaid ja usaldusväärsemaid lahendusi. Nagu Bostoni põlvekirurgide puhul nägime, tuleb ette olukordi, kus kopeerimine on parem strateegia, kui valjult inimesed ka vastu ei vaidleks. Väärkujutelm, et igaüks meist on täiesti ainulaadne isiksus täiesti ainulaadses kohas, võib kogu töö ära rikkuda. Siiski on väikesel budismisüstil eeliseid (peale kohandamisvõimaluste), millega tasub kasvatamisotsuste puhul arvestada.
Esiteks suurendab