Mulle meeldis väga, mis Sa Nooruse lühitutvustuses ütled, et kui saaks kooliteed uuesti alustada, siis kirjandusteaduse asemel õpiks loodusteadusi. Ma arvan, et kirjandusemehed on – ingliskeelset väljendit tarvitades – “too much interbreeding” ohvriks langenud. Liiga literaarsed, liiga humanitaaralade kammitsas, liiga omasuguste kambas. Aga miks sa ei tee asja uuesti üle, kasvõi ilma diplomitaotluseta n.ö. mõne kursuse viisi? Muidugi, lugeda saab ju ka ilma koolis käimata.
Samas äratrükit haikudest osa on väga head. Kas järgmisel leheküljel olev “Baikal” on ka Sinu oma? Küllap vist. Seda lugedes tabas mind hämmastus, sest see sarnaneb väga ühe mu tuttava luuletusega. Teema küll teine, kuid kõnekeelne toon, kujundid ja isegi ülesehitus võrdlemisi lähedased. Peale selle juhuslikud kokkusattumised: võrdle näiteks esiridu!, või kohti “Ainult vahel” Baikalis ja “Vahest ainult” teises. Samuti see dünaamiline-geoloogiline koht “Baikalis” (Siin kord lõigati maa lõhki…) ja teises (Kuid lubjakivi…). Samuti huumorivarjundid mõlemis luuletuses. Lisan siia selle luuletuse “Paekivi kainusest”. Lisan siia peale selle ka veel 6 muud Kaarel Saare13 luuletust. Ta luuletused sattusid minu kätte sellepärast, et olen seotud kahe ajakirja toimetamisega ja nii satub mu kätte asju tihti. Saare luulet pole seni veel avaldatud. Laaban ja Grünthal tahavad küll Mana jaoks. Saatsin kord enne Tartu ka Eduard Krantsi luuletusi, milledest mõnedel oli teatavat sarnasust Suumani luulega. Krants elab Torontos, Saar New Yorgis. Oleksin tänulik, kui Sina ja ehk ka mõni teine kirjandusemees kodumaal mõne kommentaari Saare asjade kohta teeks. Mind huvitab kõige rohkem küsimus, kuidas mõjub kodumaalt eemalolek just keelelisest küljest, kas on näiteks näha erinevus keelepruugis, keeletoonis. Sina oled ju selle küsimuse spets, lugesin ühest Keelest ja Kirjandusest Sinu ülevaadet semantika konverentsist14.
“Ning kui kirja kirjutan, siis tuleb see alati pikk” – see on Sinu kirja viimane lause. Võtan selle täiesti omaks. Tänu sellele eelnenud lühitutvustuse eest. Minust oled mõnesuguse mulje saanud ju Andrese kirju lugedes. Nii et lisan ainult, ühte Su lauset veidi parafraseerides: olen abielus, kahe poja isa (4 ja 6), lipsu harilikult ei kanna (Sul on aga siiski “Nooruses” lips ees!) 1 meeter 87 cm pikk, kaalun 100 kilo, armastan kõiki asju, mis huvitavad, tahaksin elada mererannas maal, suitsetan vähe, viina võtan, töötan Ameerika Kongressi Raamatukogus, tunnen hingelähedust kõigi inimliku ja terve looduse vastu, olen 35 a. vana.
Tervitustega ja lugupidamisega,
Hellar Grabbi
Tervist, Hellar Grabbi!
Oli väga meeldiv Sinult kirja saada ja virgutas mõnelegi asjale mõtlema.
Kõigepealt aga katsun vastata küsimustele ja lahtised otsad kinni sõlmida.
Mis fotodesse puutub, siis leidsime mõne mehega, et praegu nagu ei sobiks neid saata.15 Ehk saate kasutada “Nooruses” ilmunut; kuidas Noorusest neid saada ja saata, ei oska momendil ütelda, aga pean meeles ja küsin targemate inimeste käest. Nüüd kommentaare piltide manu. Nooruses 65/1 olen käed ümber põlvede tõesti mina, minust paremal, vaatajale lähemal on Hando Runnel, vasemale jäävad järjekorras Mati Unt, Lii (Ly) Seppel, Viivi Luik, tema abikaasa Jaan Paavle, põigiti pingil näotsi vaataja poole istuv mees poolkiilas peaga on väga armas inimene Nigol Andresen.
Ümber laua istuvad (nimetan ainult neid, kellest on natuke nägu näha, nii et tunda võimalik) vasakult Enn Vetemaa, Ülo Tuulik, August Sang, Jaan Kaplinski, Viivi Luik, Mati Unt.
Kaalepi Järvemaastike ilmumise ajast ei tea mina midagi… Ei usu, et nad niipea välja tuleksid. Aga ma küll ausalt öelda ei ole eriti kursis nn. kirjanduseluga. Ainult niipalju kuulukse, et üx uus katamadin oodata on, kus kohut peetakse eksotismi, mitmesuguste meeleolude ja üldse vist elukauguse ja kaasaegsusetuse üle16.
Kas siinseid kogusid maksab tõsiselt arvustada? Enamikku kindlasti. Minu laulukrantsikene on koguna küll lausa jama ja sealt võib tõsiselt võtta ainult osa laulusid. Ja peale-kauba olen viimasel ajal oma luules ka üldse pettunud. Kord ma olin imelaps, aga nüüd juba ülikooli lõpetanud ja peaks midagi olema, seevastu aga ilmneb ikka selgemalt, et oleks viimane aeg millegagi tõsiselt tegelema hakata. Mõne asjaga aga ei saa, mõneks ei jätku püsivust ja jonni otsast peale alustada, peale muu tuleb teha raha ja hoida last, kes ei ole terve ja vajab palju hoolt. Unistan tõesti õppida korralikult botaanikat ja matemaatikat juurde – nendest olen kõige rohkem saanud.
Mis puutub mulle omistatud lausetele Noorusest 65/217, siis minu laused nad ei ole. Ajakirjaniku rumalus ja ajalehekeel läbini. Ma pole ms. kirjandusteadust üldse kunagi õppinud, hariduselt olen lingvist ja ainult. “Leiab peegelduse kunstilises sõnas” – sellist eesti keelt ma küll veel ei räägi; loodan, et mõtlemisvõime säilib ja seda ka edaspidi ei tee.
Antillide luule on vist trükikojas ja jääb üle ainult tänada meelespidamise eest; ega tegelikult küll rohkem materjali vaja ka poleks, seda on ehk ülearugi.
Saadetud raamatute eest olen ülimalt tänulik Sulle! Saareste MS on küll meil olemas ja saadud juhtnööride järgi ma kingin ta kellelegi edasi, kel tarvis. Mõtlesin küll, et kõige parem oleks ta teaduskonna raamatukogule annetada, kus teda ei ole ja kus kõik noored tudengid teda kasutada saaksid, Pm. on see raamat siin maal nii kallis, et isikule kingituseks alati ei sobigi.
Jah, nendest raamatutest üleüldse…
Olen enda arust suur raamatunorija ja seda juhtub harva, et välismaalt mõnda ei soovi. Omal maal käin tihti raamatupoes, aga seal on muidugi ainult omamaist kraami.
Mis mind huvitab? Dzeni kohta loeksin heal meelel, sellest on U.S.A. – s ka kõrgel tasemel teoseid.
Kõige rohkem kiusavad mind raamatud nn. cultural anthropology üle. Autoritest Margaret Mead, Ruth Benedict (ka tema indianistika), need naised on väga palju kirjutanud ja loodetavasti ka paperback-väljaannetesse. Autoreid on muidugi ka teisi, aga mul pole neist head ülevaadet, indiaanlased on alati huvitanud, ka nende elu-olu ja kultuuripüüdlused tänapäeval. Ehk on sellest midagi või tead niisama kirjutada midagi huvitavat? Järsku kirjutavad punanahad ise ka vahest endast? Mul puudub üldse pilt praegusest