1388 Kogemusi (pr).
1389 Eesti PEN-klubi väljaanne ĽEstonie littéraire 1930, nr 1. Semperilt oli selles artikkel „La vie littéraire“.
624
ei ole võimalik minna. Ootan igatahes täna ja homme veel. Ylehomme peaks sõit tulema. Võib ka kujuneda nii, et sinna läheb ainult B. Linde, kes olla „esindajaks valitud Pen-klubi juhatuse poolt“, nagu “Pvlht“ teatab arvatavasti tema enese allikail.
Suvitame praegu vahel täies, vahel pooles koosseisus, nii kuis kee-gi juhtub linnas olema. Hulgun metsis, korraldan oma värsikogu try-kivalmis, loen Proust’i – katsun ta sel suvel lõpuni lugeda, harjutan pisut soomegi keelt, viisakusest juba nende vastu, kes mulle järjest oma raamatuid läkitavad.
Soovime siis Teile mõnusat plääžita-mist pärast konteväsitavaid matkamisi (isiklikult loodan, et reisimälestuste jatk valmib Sul juuli lõpuks) ja sydamlikke tervitusi
Asm-kond.
À propos, tahtsin osta samasugust Royal’i1390 nagu Sul on. Tahtsid 240 kr. Kas ei saa säältsamast, kust Sina said, Sinu kaudu odavamini? – Vastust ootan aga alles juuni lõpuks, mil tagasi olen tulnud, – kui lähen muidugi.
380. Barbarus Semperile
Pärnu, 29. juuni 1930.
Pärnus, 29. VI. 30.
Armas Asm! Päevi lastakse nagu läbi lipu, ehk õigemini päevad la-sevad meid läbi lipu – ikka sähmatakse siit ehk säält, tõmmatakse tuline üle piha plaksuva piitsaga. Olen oma artikliga „Bifur“is piitsu-tetava seisukorda sattunud, roimarina süüpingile asetet. Pariisis anti mõista, et kas ikka, ikka pole liialdet lõpu osa, kus tagasihoidlikult kõnelen reaktsiooni ämblikuvõrgust, – et kas seda ikka olla märgata & näha? Ütlesin, et sarnast asja üldse raske näha, – seda võib tunda, ja ainult! Koju jõudes oli esimene asi, millest lugesin: põhisääduse
1390 Kirjutusmasin.
625
muutmise küsimus & teised tagurlised plaanid.1391 Või oleks meilgi tarvis lapualasi ja Kosolat?1392 Küsti veel Pariisis, et kas meie kodanlus ikka nii ideelage on, et hipodroom ja tantsjannad huvide tulipunktiks? Kirjuta siis veel! Kõige parem elada on sellel, kes midagi ei tee. Ehk miks ei tee siis teised seda paremini, kui mina? Minu enam kui napi & katkendilise aja man pole võimalust kaalutleda, analüüsida, süveneda detailesse. Tahtsin võimalikult täieliku ülevaate anda meie luulest (25 a. kestes) ja artikli esialgne päälkiri oligi „quelques remarques sur la poésie estonienne“1393 (minu redaktsioonis!), millega seletetav mõne-de kõrvaliste nimede sattumine kirjutisse ja proosameestest vaikimi-ne. Ent kui välismaade ülevaated nendivad luuletajaid, kellel ühtki kogu veel ilmunud pole, kellel üksikud vähetõotavad värsid, siis ar-van et on kuidagi põhjendet Kaaveri, Antsoni & Orpi’gi mainimine. Või arvad Sa, et meie luulepanoraam peab algama tingimata Ennoga & lõppema Visnapuuga, ehk äärmisel korral veel Schützi & Hiirega? Mis pääle selle, see on kurjast. Suitsu ainumäärav osa „N-E“-s võib muidugi olla vaieldav, ent luuletajana & põhimõtete püstitajana on ta siiski rajav jõud. Tuglasest ei saanud luuletajate rubriigis väärivalt kirjutada. Seda peab see tegema, kes proosa ülevaate koostab. Mis puutub Sinu intellektualismi mainimisse, siis siin on tõlke ebatäpsus: ma ei ole isiklikult seda kunagi miinuseks, vaid plussiks lugenud, – ja tekst oli: võidakse muidugi etteheita (mõtlesin meie ühiste vaenlaste kirjutisi!) jne, – tõlkes sai sest: on pourrait lui reprocher – võiks te-male etteheita (nagu räägiksin seda mina isiklikult!). Mul on veidi piinlik, et sarnane ebatäpsus just Sind riivas, – aga mul pole mingi-sugust korrigeerimise võimalust olnud, – pidin leppima faktiga isegi lühenduste suhtes, kus see jällegi Sind, nagu teisigi tabas: Sinu tara-pitaaegse tegevuse mainimine & ühiskondliku loomingu tähtsus jäi seega puudulikuks. Algus, kus mul paralleeltõlge oli, on säilind, mille tõttu Suitsu rubriik nii on, nagu kirjutin, – kuna artikli keskelt alga-des, ruumiga arvestades, on kärbit ja tõlgit üle ridade. Kahju, et nad
1391 Alates 1929. aasta teisest poolest hakkasid mõningad ringkonnad Eestis ja neid esin-davad poliitilised parteid (Rahvaerakond, Põllumeestekogud) propageerima „kõva kätt“ riigi valitsemisel. Sellega seoses esitati korduvalt põhiseaduse muutmise ettepa-nekuid, millest mõned jõudsid rahvahääletuseni.
1392 Lapua on linn Lääne-Soomes. 1920. aastate lõpus sai sealt alguse paremradikaalne lapualaste liikumine. Vihtori Kosola oli lapualaste juht.
1393 „Mõningaid märkmeid eesti luulest“ (pr).
626
minu enese suhtes ruumiga liigagi laiutasid ja mu nimegi omavolili-selt sõrendasid. Kui kunagi veel peaksin kirjutama, siis teen seda tin-gimata teisiti, et nurinaid ei oleks. Ometi tahtsin kõiki jõudumööda kiita ja vääriliselt esitada. Isegi Tuglast mainin: „dont la prose a une grande valeur poétique“1394 – puhtsüdamliselt. Pole kavatsend Suitsu ülehinnata, kuna just Tuglasega olen polemiseerind kunagi „Kõik on kokku unenägu“ üle, seda vähem hinnates, kui teisi tema töid, ja isegi mu kirjandusnädala kõnes leidus kerge fraas, mis kaudselt riivas „N-E“ põhimõtteid & ka nende autorit.
Mis nüüd lõpuks puutub „kult.-kap.“ mõjusse meie kirjanduse meelsuses (rohkem ehk kalduvuses klassikasse!), siis selle üle vaieldi minuga Pariisiski, ent pean avameelselt ütlema: tunnetan seda instink-tiga ja taipan meeltega, – võiks isegi ses suhtes katsuda koostada tõen-davat materjaaligi. Kaudsel teel on looming siiski allunud ka sellele kapitalismi mõjutusele, – kas meie kultuurile kasuks, ehk kahjuks, – see on iseasi. Kui kapital on „kultuuriline“, siis on ehk ka mõju vastav! Kui see ka peaks teisiti olema, siis jään oma ebaõige veendumuse manu, ja arvan, et 40 aastasel inimesel võiks siiski ka eriarvamine olla. Olen seni katsunud oma mõttekäigu vaba hoida pangačekkide halvavast mõjust, ja oleksin õnnelik, kui seda elulõpuni teha suudan. Olen seda joont Sinus ja teisteski hindand, ent on veel kolmandaid.
*
„ĽEstonie littéraire’i“ eest tänu! Sain varem paar eks.-ri, ent pole halb, et veel saatsid: võisin nüüd „Bifur“ile, Franz Hellensile ja veel mõnele Pariisi inimesele saata. Bülletään tundub ju veidi liig asjalikuna, ent sarnane tõsine asutus nagu „Pen Club“, peabki kaine olema (nagu A. O.-gi omis kirjutusis! Kui ta artikleis ometi nii oleks, nagu K.-B. banketil Tallinnas!)1395. Ja, vaata, armas Asm! „ĽEstonie littéraire“ trükiti ometi Tartus – kõikide korrigeerivate silmade all, ent ometi siingi on juhtund äpardus – Kärneri, Adsoni & H. Adamsoni välja-jäämisega. Miks ei võinud siis minu „Bifur“i artikliga & selle tõlke-ga uskmatuid asju sündida. Ah! ma olen juba sellega harjunud, et kõik, mis ma kirjutanud olen, seda soputetakse, – ehk siis ühe käega
1394 Kelle proosal on suur poeetiline väärtus (pr).
1395 Ants Oras. Vihje tema seisukorrale Kaden-Bandrowski Tallinna-banketil, millest Semper oli kirjutanud 16. märtsil (357. kiri).
627
silutakse, teisega kistakse viimne karv lagipäält, ehk tarvitetakse soo-ja & külma duši vaheldamisi, nagu „Looming“us „Maailm on lahti“ arvustuses,1396 – ent see karastab – sarnane vahelduv duš, – ja kui nüüd keegi noist arvustajaist kiidaks, siis mõtleksin: nüüd olen vist täitsa maha käinud, nüüd on asi halb. Nähtakse seda, mida olemas ei ole, – ja mis just silma kargama peaks, seda ei nähta. Muidugi, – üks-ki asi pole täiuslik & veata, – olen selles alati teadlik.
*
Tänu Poolast saadet kaardi eest! Arvan, et said suuremat värskendust oma lühikese reisiga, kuna minu oma liig väsitav oli. Kodu on segi & nõuab lisaenergiat kõigiti; remont võib veel kesta üle kuu, – pole õiget kohta, kus kirjutada! Plääžil pole ühisraioonis olnud, ega saagi suvitamisele mõelda. Näib millal saan oma „Kirjad Hispaaniast“ koostada, – seni olen paari hommikuga (alasti liival olles) paar lehte viskanud, (tulevad üsna alasti kirjad!) – kardan saata, kardan isegi kirjutada, sest see näib saatuslikult