*
Nüüd pajatan oma isiklisist asjust. Mu ninakoopa põletik oli kord veidi parem, aga nüüd, – niiskete ilmade saabudes, on asi üsna täbar: käin nagu läbinuiatud, või poksitud, – pää raske, kumisev & kohisev. Mõttedki jooksevad kuidagi pinnaliselt, et kas või laula: „mets kohi-seb, ja pilved jooksvad ruttu“. Pean oma töö mõneks ajaks likvidee-rima ja põgenema kuhugi päiksesse. Pikemaks ajaks pole võimalik, kuna raha vabaks ei saa, ja teiseks: aeg jääb enne suve hooaega lühi-keseks. Katsun end siis ravida ja ka puhkus on hädavajalik, kuigi tun-nen, et kogu mu viimasaja väsimus & osaline depressioon tingit mu haigusest, mis pikemat aega latentsel kujul minus pesitsenud. Arvan, et umbes 2–3 nädala pärast siit kaon, – siis alustab uus majaperemees
604
ka remonti, nii et kodune olemine muutuks põrguks. Kui kaua ära oleme (Siuts sõidab kaasa!), seda kindlasti ei tea, – see oleneb sellest, palju raha hankida saan, – ja milline maršrut avaneb, – sedagi ei tea kindlasti. Tahaksin üsna ekspromptreisi improviseeri, – võimalikult ilma Baedeckerita1354. Käin ehk Belgias, Hollandis, Šveitsis, – ehk mööda minnes ka Pariisis, kui ajast & rahast jatkub. Mõned päevad veedaksin lõuna Saksaski, – sest mis just nii kippuda Afrika regiooni-desse, kui Euroopagi veel terra incognita. Katsun näha kahe silmaga, kuulda kahe kõrvaga nii palju, kui mu kumisev pää lubab. Olen siis-ki täitsa invaliid, – olen esmakordselt haiguse küüsis. Ei ma teistele soovi sarnast vulkaani aju läheduses. Kliima mõjuks ju kõige otseko-hesemalt, – paremini, kui kõik punktsioonid, mis ju küll „lege artis“ tehtud, ja kergitust toovad, – iseäranis hästi mõjus Saareste operat-sioon, – aga järgmised punktsioonid on aina ahastama pannud. Ja nii käin vesise silmaga & verise ninaga. Oleksin kohe siit mere rõskusest pagenud lõunasse, aga ei saa tööd järsku katkestada, ega saa ka raha-sid nii kiiresti hanki. Sõidame Pärnust otse Valka, ehk Riiga koguni, kui passid käes. Loodan, et 5/IV lähtuda võime, – nii saaksime umbes 1½ kuud ära olla. Tagasi tulles vaja hanki uut mööblit, kuna ümber-ehitusel vist mõne ruumikese manu saame. Kindlasti veel ei tea, kui palju see rahahoidja mees remondiks kulutada täib. Tahan täna veel kuulama minna. Nii on siis asjad!
Lõppeks tahtsin Sind paluda, – ole nii kallis ja õienda mu liikme-maksud Pen-Klub’ile & E.K. Liidule, milleks 6 (kuus) krooni siinsamas lisan. Ja oleksin üsna tänulik, kui igaks juhuseks saadaksid mulle Pen-Klubi liikmekaardi, – ehk tuleb kuidagi tarvis. Tahan küll reisida üsna tagasihoidlikult, – ei ma kavatse kuidagi esineda P.K. liikmena, ega selle nimel, vaid üsna eraisikuna, – aga ehk siiski tuleb vajadus selle kaar-dikese järele, et vähegi usaldust oleks, kui kellegiga väike kohtamine soetub. Kui saan ilma läbi, siis ei kõssa kellegille, kes ma olen ja mis ma tahan: nuhin ise & katsun ilma sundusliku vastutulelikkuseta läbi saada. Ära siis pahanda, et Sind selle asjaga tülitan, kuna Sul küllalt askeldusi „Loominguga“ & muide.
1354 Karl Baedeckeri kirjastus andis välja üht tuntumat reisijuhtide sarja.
605
606
Nägid ehk mu kõnet „Üliõpilaslehes“ (nr. 3) – kuhu selle nende soovil andsin.1355 Täpselt see pole sarnane, – sai improviseerit & osa on lühendet. Mõningaid eksimusi on sääl tekstis, – aga ilma selleta juba ei saa. –
Enne ärasõitu kirjutan ehk veel, ja loodan, et Sa selle kuu lõpuks dokumendid muretsed. Ega’s ma kedagi tülita, ega seda asutist blamee-ri, – olge julged! Ei taha ka Lindena proovireisijat mängi. –
Tervitame väga & väga! Siutsi Tartu sõit lükkub eo ipso edasi.
Elage hästi!
Barbarus & Co
359. Semper Barbarusele
Tartu, 26. märts 1930.
Tartus, 26. III. 30.
Armas Barbarus!
Kõigepäält käepigistus teie reisi puhul! Olen pisut õnnelikki, nagu oleksin mina, kes välja pääseb laia maailma tuulutama. Õnn kaasa! Loodan, et saad puhata ja teiseks, mahti midagi yles märkida „Loo-mingu“ juba mai numbri jaoks. Olen nii ytelda jaolisena kohe kallal ja tahan, et Sa oma Baedekerita teekonna muljed kohe mulle saadad avaldamiseks. Seda kindlasti!
Pen-klubi kaardi saadan Sulle ja maksukviitungi ja 1 krooni ta-gasi, sest klubimaksu alandeti sel aastal 2 kroonini. Liidu liikmekaardi lubas Vallak – laekur – ise saata. Seega on vist need jooksvad asjad kõik korras.
Nagu näed, närimised Sinu kallal jatkuvad. Vestman „Vaba Maas“ pole – stiilist otsustades – muu keegi kui meie vana yhine sõber suur L.1356 Aga ka „Orbiidi“ vilkopamehed on Sinuni jõudnud1357 selle paari sõna pärast, millega neid osatasid omas kõnes. Andeks ei anta yht-ki punkti, kahe silma vahele ei jäeta pisimatki vihjet. P-stiili oober
1355 J. Barbarus, Mõningaid rööbasjooni ja mõtisklusi. – Üliõpilasleht 1930, nr 3 ja 4.
1356 Vestman [Eduard Laaman], Üliõpilane „puhastustules. – Vaba Maa 23. III 1930, nr 70.
1357 Anonüümne, Vanade kodu. Siiruviiruline kroonika. - Kirjanduslik Orbiit 1930, nr 6. Barbarust pilav osa „Keegi konstruib“.
607
väljendab ennast tänases „Orbiidis“ suurepäraselt, öeldes, et kes oma „meelt ei paranda, sellele astume muidugi jala pääle“, sest „kaduma need konnasilmad peavad siiski!“1358 Hästi tabat, pagana hästi, see nende meetod; konnasilma kaotus pääleastumise teel.
Tagasi tulles „Loomingule“, tahan Sinult enne Sinu ärasõitu veel midagi. Nimelt saadan homme-ylehomme laiali uued ankeedid kirjani-kele, millele Sind juba nyyd palun vastata, enne Sinu ärasõitu. Seekordne ankeet käib nimelt mälestuste kohta, millega on seotud esimesed ilukir-janduslikud katsed enne esimese töö trükist avaldamist. Millal need olid? Millised? Mis laadi? Mis eeskujul või õhutusel, mis otstarbel? Kas need on alles avaldamata või on nad kuski käsikirjalises ajakirjas avaldet? jne.
Arvan, et Sul on võimalik veel enne ärasõitu mõnel varahommikul vastus kirja panna, meele tuletades memuaari vormivabaduses esimesi muljeid oma loomingulisest kogemusest. Hakkan vastuseid avaldama aprillis. Ja tahan, et Sinu oma ei puuduks juba alguses. Ankeedi for-mulatsioon on täpselt alles tegemata, aga see sisaldab eespool toodud kysimusi.
Nii siis ootan
ja hääd reisi!
Asm.
360. Barbarus Semperile
Pärnu, 30. märts 1930.
Pärnus, 30/III.30.
Armas Asm & kodukond! Aitäh käepigistuse & õnnesoovide eest! Lähtun seekord üsna raske pääga ja sordiinitet südamega välisilma, mis küll tundub lahtisena, aga kardan, et oma haiguse tõttu küllalt ah-mida ei saa neid avarusi, küllalt elada ei saa kõige viie meelega, – sest sarnase kumiseva ja pöörleva pääga vaevalt saan midagi fikseeri, enne kui ta pole paranenud. Seni on asi päevpäevalt täbaramaks läinud. Sar-nase pääga võib kõike muud teha (kas või jalgpalli vastu võtta, ehk poksikinnast pareeri!), – mitte aga mõtelda, fantaseerida. Nii siis: vae-valt suudan „Looming“ule midagi üles märkida – juba mai nr-i jaoks,
1358 Tsitaadid Oskar Looritsa „Lahtisest kirjast Jaan Kärnerile“. – Kirjanduslik Orbiit 1930, nr 6.
608
(kuigi seda isegi sooviksin) sest esialgu pean toibuma. Olen Sulle hoopis palju võlgu & tükkis tänulik lubaduse eest – „L“-s avaldada mu teekon-na muljeid. Nii pea kui midagi valmib, – saadan kohe, – aga arvan, et