635
ei oleks pidanud K.-B. mitte ajama, päälegi kirjanduslikus lehes, et luule, ja meie kirjandus üldse iseseisvuse saavutisist maha on jäänud. „Bifur“i artiklis mainisin vastuoksa, – et kui riiklik iseseisvus veidi üle 10 ulatab, siis luule rippumatus-iseseisvus 25 a. vana on. Ent eks võõrad näe teiste asju ikka paremini. Saadan Sulle täna need lõigen-did siiski tagasi, – ehk vajad neid tsiteerimiseks. Ma ei tea, kas leidsid ebaloomuliku olevat, et ma oma kogu asjuski huvi tundsin? Kunagi saatsin ma Sulle Pariisi ka puhtisiklikke lõigendeid, ja üle kahe kuu ära olles, tunned vajadust kursis olla kõigega. Pole just kunagi nii väga uudishimulik olnud, vastuoksa – vahel isegi tuim olnud kõige vastu, mis enese isikuga seot. Olen tingimata rohkem sõdinud teiste, kui enese eest. (Omi põhimõtteid olen aga ikka üksi kaitsma pida-nud!). Olgu nii!
*
Küsid: palju võiks mult oodata reisikirju? Kui ma seda ise teaksin, – siis vastaksin. Arvan, et neid kogub 3–4 korda nii palju, kui praegu valmis. Aga ärgu see Sind kohutagu, sest nagu ma kirja alguses mai-nisin, võib neist avaldada valit kohad, vastavalt „Looming“u ruumile & nende väärtusele, ja võib ka igal ajal pooleli jätta, sest reisikirjade sadu on kaunis tugev & nende vastu ei ole vihmavarju. Et ma neid siiski kirjutan, siis osalt Sinu õhutusel. Ära siis väga pahanda, kui nendega vaeva näed, kui pead kalkuleerima. (Ehk mõni koht siiski lugemiseks kõlbab, kuigi nad on kirjutet metsinimese primitiivses – alastiolekus, ilma entsüklopeediata, ilma baedekerita, ilma ajaloota, ilma geograafiata, – vahel liiva tuisates paberille & sulepääle, mida pidin mereveega loputama – puhastama krõbisevaist terakesist.). Um-bes nädala pärast on mu poognad sääl, kui jõuan mingi vahemaa-ni. Arvesta umbes 24 blokipoognaga (keskmine šrift!) – esialgu, mis oleks umbes 1/3 kõigest. Luuletisi enne jõulu ei saada.
*
Kahju, et ajakiri Sind vangis hoiab, aga sügise poole, kui meie korter vähegi korda saab, siis ei ole ju see raske mõneks päevaks siia lipa-ta, sest tõin hulk plaate ligi, ka hispaania muusikat, mida prouagi ehk kuulaks (Falla), kui ta ehk ise selleks ajaks mõne diskiheitega hakkama ei saa: daamid võivad ju üllatada kõiksugu asjadega. Kui
636
vanapõlv eest kaduma kipub, siis peab ju järeltulev astevalmis olema. Tõin kaasa ka hispaaniakeelset kirjandust, aga olen selle lugemisega veidi veel kammitsas, – pean sageli sõnaraamatut tarvitama, iseäranis aga luule man, kus küllalt neologisme & muid uusi moodustusi. Ka belglaste looming ootab sügisise vaikuse saabumist, kus tööd vähem. Puhkust tänavu ei saa, aga pole ka vaja pääle pika reisi: katsun taas kolm aastat rügada, esialgu korterit korraldada, ja siis ehk lähan üsna puhkusreisile kuhugi, kus mäed & päikest, kus aga ka rohelus ei puu-du. Praegune reis oli väsitav kiire tempo pärast ja ometi värskendas seegi. Arvatavasti, Sinu lühike reis oli ehk sisukam & veel kosutavam, kui minu oma.
Ütlen siis palju tuhat tervitusi kõigele Komsi kogudusele. Sulle aga palju energiat „Looming“u orjuses!
Hüvasti! BARB & Co.
P.S. „Bifur“i artikli kadaliputamist mainides, arvasin eestkätt Pariisi etteheiteid. Ah, mu turi võtab veel vastu, – see on paksuks uhut.
383. Semper Barbarusele
Puka, 12. august 1930.
12. VIII.30.
Armas Barbarus,
Nagu näha võid, olen ka mina nii kaugel, et võin Sulle mehhaaniliste märkidega enesest teatada.1413 Tähed pole küll sellised, nagu oleksin soovind, aga ma ei läbend kauem ootama jääda. Harjutan igapäev tasssapissi 10 sõrme süsteemi, mis seda kergem, et klaverit olen klõ-bistand. Loodan kuu või paari pärast mõtteid ja tipiseid korralikult kokku tantsitada võivat, praegu on nende vahekord nagu kord Annil charlestoniga (sõbralik aga kohmakas).
Loomingu augusti nri töö on praegu lõpukorral ja nii saan mõni päev rahulikumalt veeta ega tarvitse üle päeva linna sõita. Kuigi muret
1413 Kirja originaal on masinakirjas.
637
teeb novellide ja artiklite täieline puudus käesoleval silmapilgul. Ainus lohutus on Sinu reisikiri, mille saabumist hakkan varsti ootama. Luuleti-si, mida niikuinii pääle luulemeeste keegi ei loe, on otse virnu tagavarasse tulnud. Number ilmub selle nädala lõpul, pisut vähendet, kuigi seda tä-hele ei pane. Üldse on kokkutõmbamiste aeg: ka toimetaja palk läks pü-gamise alla. Honoraaride koomale tõmbamisest olen Sulle vist kirjutand, see puudutab küll päämiselt luuletisi üle 100 rea ja novelle üle 800 rea, nii siis õieti rohi venitamistõve vastu. Isiklikult pean rihma pingutama veel selle tõttu, et mulle ülikooli tööle kriips pääle tõmmati: selle valitsus ei kinnitand fakulteedi ette panekut. Meie sõber Jürigi1414 istub nende bonzide vähearvulises valimikus. Sest nüüd nii hirmus kahju just polegi, saab muud tööd seda intensiivsemalt teha. Lõpetasin oma luuletiskogu kordaseadmise, millele kuidagi ei osand nime leida. Ristisin ta esialgu hä-daristimisel TUNNIVAKAKS.1415 Saab näha, kas leidub kirjastajat, või pean oma juba harjund enesekirjastusega läbi ajama.
Viimases TULENKANTAJATE numbris on lühema sissejuhatava märkmega ilmund Sinu luuletis HALLO EUROOPA algupärasel kujul. Hirmutetakse Lampeni taolisi mehi Eesti vastukülaskäigu puhuks ja soovitetakse neile enne tulekut tutvuda meie luulekunsti julgustega.1416 Kunas just soomlasi siia saab kutsuda, on küsimus, sest kõik kassad on tühjad, kuigi säälpool kutset pikisilmi oodetavat.
Mõtted on praegu väsind-lodevil, kuigi masin tahaks nagu luba-da ainult neid, kel käed püksivärvlil. Aga: kärbsed, unetus (ööde kau-pa – vanamehe kõndimisi, rögastusi, oksendusi, teesklevaidki häälitsusi kõrvaltoas), pinevil õhkkond päeviti (jonn ligineva surmaga, mis teiste
1414 Koolivend Jüri Uluots.
1415 1930. aastal ilmunud luuletuskogu „Päike rentslis“ esialgne pealkiri.
1416 Tulenkantajat 1930, nr 11–12 avaldas Lauri Viljase artikli „Eesti kaudu Euroopasse“ (vt viide 1385) järel Barbaruse luuletuse „Multiplitseerit poeet“ eesti keeles toimetuse sissejuhatusega: „Illustratsiooniks Lauri Viljase kirjutisele lisame siia alljärgneva luule-tuse, millest tulevas numbris loodame avaldada soomenduse. Kuid eestikeelsenagi see teenindab meie lugejaskonda omamoodi „uuema kirjanduse ajaloona“, olles ühtlasi mingi kaunikõlaline tõestusnäide Viljase esitatud Eesti ja Euroopa lähedasist suhteist. Eriti meie vanemaile kirjanikele soovitame siin esitatud Euroopa ametivendade teoste-ga tutvumist. Soovitame seda eriti soojasti Ernst Lampénile. Kui Kirjanike Liit teadagi valib ta sügisel esindama soome kirjanikke Eesti külastusel, et siis ehk temagi oskaks peremeestega keskustella (võrdle Oslo juhtumit!) muustki kui „Viro valgest“, laste-kasvatusest ja oma savo-vaimust, alustades kõnelust harilikult küsimusega: „Kas teie kõrgus tunneb Lipnik Stooli lugusid?“. 1929. aastal Helsingin Sanomates Oslos toi-munud Põhjamaade kirjanike kongressist kirjutades oli Lampén kirjandusküsimusist peaaegu mööda läinud; teda polnud Soome kirjanike hulgas, kes 1931. aastal Eestis vastukülaskäigul olid.
638
pääle projitseerub)! = SUVITUS!! Tuleb mõtelda varsti linnakolimisele ja rahu naudingule. Aga kes teab, siis vahest alles algab see askeldus, kui vanamees pää on padjale pannud. Neid veksleid siis, mis lõppeda ei taha! Nüüd on ainsaks lohutuseks, et saab märkmeid teha ühest algupärase-mast tüübist, keda ma üldse näind, saab ehk hiljem kord ära kasutada.
Lõpetan seekord. Loodan, et Sina nüüd, pärast reisi, oma tööor-just nii rängasti ei tunne kui vanasti, on ju ka liiviku-ranniku ilmad püsind suurepärased. Proua SIUTZILE samuti
meie
komsilaste
soojemad
tervitused!
ASMUS SEMPER.
PUKA, 12 augustil 1930.
P.S. 15 parti tõusis veest, milles suplesin. Kas ei tahaks tulla