*
Royal’i eest maksime meie 235 kr. – seega viis kr. vähem kui Sinult küsti. Kahjuks on see äri, kus prl. teenis (kes meile soodustusi hankis) kokkuvarisend, – seega ei saa enam nende kaudu telli. Arvan, et ma-sin seda summat väärib!
*
Lõpuks tervitan Sind tagasijõudmisega & koduseid paigaloluga, – sest seegi on vahel hää! Mind tõukab aga mu kodune töö ja korteri remont eest & takka, – taotakse nüüd muidugi kuidas aga juhtub:
1396 Barbaruse luuletuskogu „Maailm on lahti“ arvustus Loomingus 1930, nr 4, lk 468–470 Visnapuult.
1397 Vladimir Pozner (1905–1992), prantsuse kirjanik ja publitsist, kes 1930. aastail muu hulgas tegi korduvalt kaastööd Loomingule.
628
klopitakse kirvega, saetakse saega, vasardakse haamriga ümberringi, et laastud ja tolm lendab; vaevalt saan kabinetis töötada, – ent juba litsuti 1/VIIest 25 kr. kuus manu (seega 100 kr. kuu!).
*
Muidugi kodune elu on täis raskuse vaimu: Siutsi armsam vend on Hollywoodis haigestund, – vist õige raskelt, mis tõmbab sordiini mi-nugi olemisele. Ent veel jätkub energiat optimismiks ja töökski, – kõi-ge kiuste, – mida soovin Sullegi! Jään esialgu ootama uudiseid & hil-jem Sindki, kui korter korras (peremees on aga lohutamatult saamatu & flegmaatne, – võib venitada remondi pikemaks, kui õigus!).
Soovime kõike hääd!
Barb & Co.
P.S. Sinu saadet lõigendite eest tänu! Sääl ei ole vist midagi alalhoid-miseks? Kui soovid, saadan siiski tagasi? Ega Sa ei mäleta, kas minu viimase kogu arvustisi pääle „Looming“u veel kusagil oli? – Pole aimugi ajakirjandusest äraoleku kestes. –
I. B.
381. Semper Barbarusele
Puka, 7. juuli 1930.
Komsil, 7. juulil 1930.
Armas Barbarus,
Laiskus on läind mu sulge pärast tagasitulekut Poolast, vabanda, et alles nyyd Sulle kirjutan. Poola reis oli ju mitmeti huvitav, kuigi mitte nii rabav kui läind aasta Viini kongress oma esmakordsusega (mulle). Ainult lõpp tuli ootamata traagiline. Olime kongressi matka viimsel tipul, Tatrates, Morskije oko ilusa mägijärve ääres. Teised osavõtjad olid juba Zakopanesse autotand, et säält kõigisse ilmakaarisse laiali sõita. Eesti saadikud ja mõned teised jäid veel järve võlu maitsma tun-niks paariks. Sel ajal jalutasime just Eismondiga, selle tagasihoidliku
629
mehega, kellega alles pikapääle jutule saad. Ta oli huvitet Eestist, kõ-neles oma tõlkeist prantsuskeelde, mis ilmuda ligemal ajal ja mida lubas tutvustuseks saata. Algas ärasõit. Yhte eraautosse paluti istuda ka mõnda meist, kuid Zofja Nalkowska osutas siin eestlaste hääks geeniuseks: ta istus autobusis ja hõikas, et kõik eestlased peavad kõik tema ymber jääma. Ja nii see sõit läkski mägedest alla, eraauto ees yhes professorist juhiga, meie mõni minut suure autobusiga järel. Vaevalt 5 min. sõitnud leiame käänakul auto kyljeli, prof. käed laiali, silmad kinni; Eismond tundmatuseni verisena maas, pää vastu kive löödud, poola kirjanik Kleszczynski, yks pool nägu purustet; veel yhe poola kirj. noor ja ilus proua katkise ninaga. Auto oli liigkiirelt kihutades (prof. oli tuntud hasartlane, seesolijad olid hoiatand – 80 klm.) kää-nakul vastu kive põrgand (kui poleks kivikuhja ees olnud, oleks alla kuristikku kadund – koht tuletab Ghisoni teed meelde). Kandsin oma kybaraga alt ojast esimest veeabi. Hiljem viidi nad minema. Prof.-l oli käeluu puruks, Eismond suri kolmandal päeval, teistel kulub ter-venemiseks mõni nädal. See oli Goetel, Pen klubi esimees ja kongressi chef, kes Eismondi pani prof. Domaniewski autosse sihiga, et nyyd kongressi puhul seda kaht vaenlast ära lepitada. Oli see alateadvus, mis D. kätt tyyri juures pisut viltu lykkas? Tagant järele kuuldus, et Domaniewski end tahab maha lasta. – Niisuguste traagiliste synd-muste vahelt ära tulles oli tuju mõnda aega nagu maha löödud.1398 Ei või öelda, et sääl oleks puudund ka koomilised seigad. Meie Adams hoolitses igatahes selle eest. Oli Prahast seks puhuks sinna sõitnud, nagu ta oli sääl Strandmanni kylaskäigu1399 ajal ja nagu ta lubas Ees-tisse sõita 10 augustiks, kui poola presidentki tuleb. Soovitasime talle Rumeeniasse sõita kuninga kroonimiseks. Ma ei tea, kas ta on tobu või liiggeniaalne oma pretensioonides. Igatahes tuli organiseerida vii-maks isegi mingi tema ärasaatmise ehk päästmise komitee, millel aga midagi pääle polnud hakata. Ta jäi nimelt Zakopanest välja sõitma-ta – meie arvates raha puudusel, mis aga valeks osutus. Sellevastu nõudis ta aga, et teda Goetel tagasi Krakovisse sõidutaks oma autos, kuna tema just sellega arvestades olevatki Krakowist matka kaasa teind. Raudtee ei pakkuvat ju mingit lõbu. Goetel pidi siis seletama, et ta Zakopanesse jääb vähemalt seniks kuni Eismondi seisukord
1398 Traagilisest sündmusest lähemalt Semperi reisikirjas. – Vt viide 1384.
1399 Eesti riigivanema külaskäik Poolasse veebruaris 1930.
630
selgub. „Aga kuidas, ma just arvestasin Teie tagasisõiduga ja tahtsin kaasa sõita...“, mispääle Goetel muud ei saand teha, kui käsi laotada. Igatahes see oli ainult yks näide meie suguvenna omapärast.
Seekord saime poolakatega eriliselt ligida kontakti. Mitte Kadeni-ga, kes miskipärast hoopis tagasi tõmbus (näis isegi võivat oletada, et vahest isegi Alle artikkel oli siin oma mõju avaldand),1400 aga paljude teistega, nagu Nalkowska, Goetel, terve rida naiskirjanikke. Kwadayga mehed kongressist osa ei võtnud, kuid nendega lõime Varssavis väga tiheda ja sõbraliku yhenduse. Feldmann ja Ząjaekowski olid neil vahet-pidamata saatjaiks, muretsesid literatuuri ja võimaldasid teaatripileteid jne. Ainult, ma kardan, seegi ryhmitus kaldub pilsudskismi poole...1401 Belglasi oli mitu, kellegi mme Chandleriga1402 läksid suhted nii kaugele, et ta soovitas talle saata sõnasõnalisi tõlkeid, mida ta on valmis kor-rigeerima ja avaldama. Teised esindajad säält: Vivier1403, Deauville1404. Prantslastest oli Jules Romains1405 – liig reserveerit ja ennast täis. Cré-mieux, siis Pozner (praegu Tallinnas, teadis isegi pisut eesti keelt), siis Lucien Maury1406 ja Manuél Lélis, Nouv. Revue toimetaja, kellega li-gemalt kokku puutusin ja kes kaastööd tahtis. Itaaliast oli Borgese1407, kellega ka pikemalt kõnelesin. Saksast Toller1408 muude hulgas – tegi ideelisi ettepanekuid, kuid erajutuajamisel viis jutu ikka tantjeemide1409 poole, mis tal saada oleks. Hollandist oli sympaatlikke naisi ja mehi, ja kui tuleval aastal kongress Amsterdamis ja Haagis peetakse, ei ta-haks säält puududa. Tutvusi on juba ees. Ka teistelt mailt on sidemeid,
1400 August Alle avaldas ajalehes Nool 3. V 1930, nr 23 artikli „Liberum veto“, milles refereeritakse Poola kirjanike häälekandjas Wiadomosci literarkie ilmunud Juliusz Kaden-Bandrowski reisikirja Eestist. Referaadi järgi annab reisikiri moonutatud pildi eesti kirjandusest, mille põhjustajaks Alle peab Linde desorienteerivat informatsiooni külalisele.
1401 JÓzef Piłsudski – tookordne Poola riigijuht. Kirjas on mõeldud tema poliitika toeta-jate maailmavaadet.
1402 Stéphanie Chandler (1879–?), Belgias elanud tõlkija ja literaat.
1403 Robert Vivier (1894–1989), Belgia luuletaja, proosakirjanik ja kirjanduskriitik.
1404 Max Deauville (1881–1966), Belgia arst ja kirjanik.
1405 Jules Romains (1885–1972), prantsuse kirjanik ja filosoof, Prantsuse Akadeemia liige.
1406 Lucien Maury (1872–1953), prantsuse kirjanik ja tõlkija, Põhjamaade kirjanduse spetsialist.
1407 Giuseppe Antonio Borgese (1882–1952), itaalia luuletaja, proosakirjanik ja kirjan-duskriitik, veendunud antifašist, Thomas Manni väimees.
1408 Ernst Toller (1893–1939), Saksa vasakpoolsete vaadetega näitekirjanik.
1409 Tantieme (sks) – honorar, autoritasu, kasumiosa.
631
tutvusi, sõprusi. Mis kongressisse, siis oli ehk mõndagi produktiivset ta otsustes, nagu Pen-klubi auhinna