Arusaamist kinnitasid laua taga istujad jaatava vastusega.
„Muu metoodika on sama nagu varem räägitud. Püüame piisava massi kogunemiseni korda hoida. Kui ma annan käsu, jagage rahvale vaikselt viinad välja. Siis on umbes tund rünnakuni. Mina loomulikult annan lõpliku käsu, aga Jevgenilt ootan ka ettepanekuid. Juhul, kui politsei hakkab platsi varem puhastama, lähete rünnakule ja helistad kohe teisele rühmale, kes alustab Endla tänava riigiasutuste ründamist. Erioperatsioon Rahvastikuregistris on Igori juhtida. Jevgeni teine rühm toetab väljastpoolt maja ja annab seesolijatele informatsiooni. Kas IT-spetsialist on kohal?“ küsis Vitali Jevgenilt.
„Kohal ja väga hea kvalifikatsiooniga. On teinud piisavalt eeltööd, et kohalikes oludes kiiresti orienteeruda,“ vastas Jevgeni.
„Hästi, arutage operatsiooni detailid läbi, aga pidage meeles, et majja sisenevad ainult Eesti elamisloaga inimesed, välja arvatud IT-mees. Küsimusi on?“
Vitalile küsimusi ei olnud.
„Linna peale surumisel on sama lugu, nagu kokku lepitud, ässitage ja kui kohe ei toimi, lööge ise esimesed aknad sisse, küll siis pätid oma töö ära teevad. Pärast on vaja ainult inimesi suunata eelnevalt kokkulepitud kohtade poole. Andrei Vassiljevitš, kuidas motorolleritega on?“
„Maja ees on kaks tükki ja kolm turvafirma hoovi peal,“ vastas Andrei.
„Annan need Jevgeni käsutusse. Kas neist piisab?“ küsis Vitali kinnitust.
„Peaks piisama, kohe oleks kahte vaja. Linna võitluse ajaks on juurde vaja,“ vastas Jevgeni.
„Ma toon need kolm motorollerit, mis mul õue peal seisavad, kella viieks õhtul kino Kosmos taha ja jätan ühe turvaekipaaži autoga neid valvama. See meeskond kuulab ka politseisidet. Loomulikult nii palju, kui politsei koostööpartneritele lubatud. Lisaks on nad kaudselt teie kasutuses. Kui teil on neid vaja, annan käsu ja nad tegutsevad. Arvestama peab seda, et tegevused jääksid enam-vähem turvamehe töö raamidesse ega tooks süüdistusi turvafirmale. Täna õhtul nad ühelegi objektile välja ei sõida,“ lisas Andrei.
„Palju sul treenitud ja ustavaid poisse täna vaba on?“ küsis Vitali Andreilt.
„Hetkel kaheksa, paari tunni jooksul saan neli veel juurde. Need neli on praegu tööl, aga asendusmehed on kohe välja tulemas. Sergei Sidorovi turvafirmast tuleb loodetavasti ka kaheksa meest juurde,“ vastas Andrei.
„Kus su mehed praegu on?“ küsis Vitali.
„Tulevad poole üheks siia, et saaksime neid peale selle koosoleku lõppu kohe instrueerida ja saata kuhu vaja,“ vastas Andrei.
„Ma võtan nad kohe pärast instrueerimist oma käsutusse, kui kellelgi vastuväiteid ei ole,“ tegi Jevgeni Jemeljanov ettepaneku.
„Saad need mehed ja saad ka teise portsu, mis minu arvestuste kohaselt kella kaheks peaks komplekteeritud olema. Kas sa saad Sergei omad ka siia kutsuda? Koos sinu teise satsi nelja mehega instrueerida ja ülesanded kätte jagada oleks efektiivsem,“ vastas Vitali Jevgenile ja esitas täiendava küsimuse Andreile.
„Ma arvan, et see on võimalik. Ma helistan Sergei meeste asjus kohe pärast koosolekut üle ja palun tal kogu seltskonnaga siia tulla. Ma olen siin enamiku planeeritud kohtumisi edasi lükanud, nii et ruumid on pidevalt vabad,“ vastas Andrei.
„Väga hea. Jevgeni ja Igor, arutage läbi, kus ja kuidas lisajõude kasutada. Viige läbi juhendamine. Minu arvamus on, et esimest kaheksat tuleks kasutada korra hoidmiseks Tõnismäel. Teie teate ressursse ja operatiivinfot paremini, nii et minu ettepanek ei olnud käsk, vaid isiklik arvamus. Ma loodan, Jevgeni, et saabuvad lisajõud võimaldavad suunata veel mõne inimese spetsiaalselt ohvritalledega tegelema. Tegutsege. Ah soo, äkki saate veel mõned inimesed motorolleritega linna peale olukorda ja liikumisi jälgima saata. Nad peavad vajadusel ka kergemat kraami transportima.“
Vitali lõpetas pöördumisega Andrei ja Igori poole koosoleku.
Mõlemad mehed lubasid leida paar motorollerimeest. Koosoleku lõpetas Vitali palvega, mis tegelikult oli käsk. Ta palus teavitada teda viivitamatult muutustest operatiivolukorras ja olulistest võimalikest probleemidest ülesannete täitmisel.
Vitali lahkus, et süüa lõunat ja minna tagasi Vene saatkonda. Sealt lootis ta saada lisainfot, et jagada täpsemalt ülesandeid tänase operatsiooni edukaks läbiviimiseks.
Igor ja Jevgeni arutasid läbi, milliseid pabereid ja fotosid peab Andrei neile juurde paljundama. Andrei lahkus paljundama.
Instrueerimise alguseni jäänud kümmet minutit kasutasid Igor ja Jevgeni oma õhtuste tegevuste koordineerimiseks, lisajõudude jaotamiseks löögirühmade vahel ja sellest tulenevalt järgneva instrueerimise sisu.
Kümme minutit pärast kella ühte lahkusid Igor Mogilnõi ja Jevgeni Jemeljanov Andrei Batjuki õigusbüroo kontorist, minnes täitma oma ülesandeid. Neile järgnesid esimesed kaheksa võitlejat Andrei turvafirmast väikeste gruppidena Tõnismäe suunas. Viimased kaks meest võtsid maja eest motorollerid ja lahkusid nendega.
ANDRES AAVIKU JA KOJAMEHE KOHTUMINE WOODSTOCKIS
Andres Aavik kõndis üle Vabaduse väljaku Tatari tänava poole. Tal oli kokku lepitud kokkusaamine oma ammuse sõbraga teisme-east Tarmo Kruusimäega, keda avalikkus tundis rohkem punkmuusik Kojamehena. Oli tõeliselt soe kevadpäeva pärastlõuna, neljapäeval 26. aprillil 2007. Kohtumine oli lepitud kokku pubis Woodstock, kus Tarmo töötas kokana. Täna oli tema vahetus. Lepiti kokku selline aeg, kui kokal tavaliselt palju tööd ei ole ja jõuab jutud ära rääkida. Andresel ja Tarmol oli elus olnud palju perioode, kus nad tihedalt kokku olid puutunud. Teismelistena olid nad olnud punkarid, iseseisvuse taastamise ajal ajanud Eesti asja, mingil hetkel tundnud vajadust tegeleda aktiivsemalt poliitikaga ühises erakonnas ja lõpuks olid nad aktiivsed jalgpallifännid. Viimane ühine huvi oligi nende tänase kohtumise põhjus.
Andres sisenes Woodstocki pubisse. Woodstock oli pubi, kus käivad peamiselt rokisõbrad ja kunstiinimesed, loomulikult kuulus seltskonda ka alati suvalisi joodikuid. Igal juhul ei olnud tegemist tavalise kesklinna pubiga. Woodstockil oli palju püsikliente ja õhtusest seltskonnast oli tavaliselt kaks kolmandikku omavahel tuttavad. Tegelikult koosnes Woodstock kahest osast: üleval ehk tänava tasandil paiknevast pubist ja keldris asuvast rokiklubist Rock Stars. Rock Stars oli avatud tavaliselt reedel ja laupäeval või siis, kui rahvas enam ei mahtunud ülakorruse pubisse ära. Rock Starsi pääses kas otse Woodstockist trepi kaudu, mis asus pubi tagumises osas seina ääres või maja vasakpoolse trepikoja kaudu. Keldris asus ka pubi köök, kus töötas Tarmo.
Andres läks baarileti juurde, tellis endale ühe kohvi ja Coca-Cola ning palus baarimehel anda Tarmole teada tema saabumisest. Andres istus baarinurka, kus paiknesid väiksemad puust lauad. Baaris oli hetkel vähe inimesi. Kaks meest jõid õlut baarileti ääres ja rääkisid baarimehega juttu. Mõned noored istusid baari tagaosas pehmetel sohvadel, kus oli piljardilaud ja trepp, mis suundus keldrisse. Pikad naturaalsest puidust lauad, mis asusid pubi sisse pääsu kõrval, olid täiesti tühjad.
Saabus Tarmo, peas rätik nagu piraadil, ühes käes sülearvuti ja teises kohvikruus. Andres võttis mapist paberid ja ulatas Tarmole. Tarmo hakkas pabereid lugema ja esitas Andresele vahel mõne täpsustava küsimuse. Esialgu tundub, et jalgpallifännlus ja paberid ei sobi kokku. Teisalt, kui fännid tahavad pidada ühise asjaajamise tarvis katusorganisatsiooni, mida MTÜ Jalgpallihaigla oli, siis on paberimäärimine möödapääsmatu.
Varsti said paberid uuritud ja jutt liikus vabadele teemadele. Selle päeva teema oli loomulikult Pronkssõduri teisaldamise ja sõjahaudade tuvastamisega seotud väljakaevamiste alustamine.
„Kas Tõnismäel käisid? Vandid on ikka maruvihased, aga ükskord on igal oinal oma mihklipäev,“ alustas Tarmo teemat sissejuhatava küsimusega.
„Käisin umbes kella kahe paiku ühe oma kliendi juures ja mõtlesin, et vaatan oma silmaga üle,