Tänane lõuna algas hautatud vuti ja merikarbinuudlitega ning Daisyl (abielus kautšukimagnaat Q. T. Fooga, aga sündinud Wong, Ipoh’ Wongide suguvõsast) oli raskusi kokkukleepunud nuudlite lahtiharutamisega, samal ajal kui ta püüdis leida oma kuningas Jamesi piiblist Pauluse esimest kirja Timoteosele. Oma lõuani ulatuvate püsilokkide ja ninaotsal istuvate raamideta prillidega nägi ta välja nagu tütarlastekooli direktriss. Kuuekümne nelja aastasena oli ta naistest kõige vanem ja kuigi kõik teised kasutasid piibli redigeeritud Ameerika standardversiooni, jäi Daisy endale kindlaks, öeldes: „Ma käisin kloostrikoolis ja mind õpetasid nunnad, kas teate, nii et mulle jääb alatiseks kuningas Jamesi versioon”. Imepisikesed küüslaugupuljongi pritsmed lendasid paberõhukesele lehele, kuid tal õnnestus siiski ühe käega pühakirja lahti hoida ja teisega vilunult elevandiluust söögipulki käsitseda.
Samal ajal lappas Nadine usinalt oma piiblit – kõmuajakirja Singapore Tattle viimast numbrit. Iga kuu ootas ta kannatamatult, et näha kui palju oli pilte ta tütrest Francescast – kuulsast „Shaw Foodsi pärijannast” – ajakirja seltskonnaürituste rubriigis. Nadine ise figureeris pidevalt seltskonnarubriigis kogu oma kabukiliku meigi, eksootiliste puuviljade suuruste kalliskivide ja üleliia tupeeritud juustega. „Aijaa, Carol,Tattle on tervelt kaks lehekülge su Kristliku Abi moegalale pühendanud!” hüüatas Nadine.
„Juba? Ma ei teadnudki, et see nii ruttu ilmub,” täheldas Carol. Erinevalt Nadine’ist oli tal alati natuke piinlik ajakirjades enda pilte näha, vaatamata sellele, et toimetajad ülistasid alati ta „klassikalist Shanghai lauljanna tüüpi välimust”. Carol tundis lihtsalt kohustust igal nädalal mõnest heategevusgalast osa võtta, nagu iga uuestisündinud kristlane peakski, ja samuti tuletas ta abikaasa pidevalt meelde, et „Ema Teresa mängimine tuleb ärile kasuks”.
Nadine uuris läikivaid paberilehti ülevalt alla. „Lena Teck on pärast oma Vahemere-kruiisi tõesti juurde võtnud, kas pole? Ilmselt on süüdi Rootsi laud – see tekitab alati sellise tunde, nagu sa peaksid kogu raha eest sööma. Ta peaks ettevaatlik olema, kõikidel Tecki naistel lähevad lõpuks sääred jämedaks.”
„Ma arvan, et teda ei huvita, kui jämedad sääred tal on. Kas sa tead, kui suure päranduse ta sai, kui ta isa suri? Ma kuulsin, et tema ja ta viis venda said mõne miljoni igaüks,” ütles Lorena sohva pealt.
„Nii vähe? Ma arvasin, et Lena sai vähemalt miljardi.” Nadine turtsatas. „Kuule, Elle, nii imelik, miks su ilusast sugulasest Astridist ühtegi pilti ei ole? Ma mäletan, kuidas kõik fotograafid tol päeval ta ümber tiirlesid.”
„Need fotograafid raiskavad oma aega. Astridist ei tohi mitte kuskil pilte avaldada. Ta ema leppis kõikide ajakirjade toimetajatega niimoodi kokku, kui Astrid veel teismeline oli,” seletas Eleanor.
„Mis hea pärast ta seda tegi?”
„Kas sa ei tunne mu abikaasa suguvõsa nüüdseks juba piisavalt? Nad enne sureks, kui figureeriks ajakirjanduses,” ütles Eleanor.
„Mis, kas nad on liiga uhked selleks, et neid koos teiste singapurlastega koos nähtaks?” küsis Nadine nördinult.
„Aijaa, Nadine, seal on vahe sees, kas sa oled uhke või oled tagasihoidlik,” kommenteeris Daisy, kes teadis väga hästi, et selliste perekondade jaoks nagu Leongid ja Youngid oli eraelu kaitsmine kinnisidee.
„Uhked või mitte, aga minu arvates on Astrid imeline,” sekkus Carol vestlusesse. „Teate, ma ei tohiks seda öelda, aga Astrid kirjutas heategevusõhtu kõige suurema tšeki. Ja ta nõudis tungivalt, et see oleks anonüümne. Aga tema annetus oli see, mis muutis selle aasta gala rekordiliselt edukaks.”
Eleanor silmitses kenakest Mandri-Hiina päritolu teenijannat, kes tuppa astus, ja mõtles, kas too oli järjekordne tüdruk, kelle dato’ oli isiklikult välja valinud sellest nii-öelda värbamisagentuurist, mida ta külastas Suzhous – linnas, kus elasid teadaolevalt Hiina kõige ilusamad naised. „Mis meil siin täna siis on?” küsis Eleanor Carolilt, kui teenijanna tuttava suure pärlmutrist ehtekirstu voodi kõvale asetas.
„Ah, ma tahtsin teile näidata, mida ma Birma-reisilt ostsin.”
Eleanor avas innukalt kirstukaane ja hakkas metoodiliselt hunnikut mustast sametist karbikesi välja tõstma. Üks ta lemmikhetki nelja- päevastest piiblitundidest oli Caroli ostude vaatamine. Üsna pea oli terve voodi kaetud ehtekarpidega, milles oli silmipimestav valik kalliskive. „Kui keerulise disainiga ristid – ma ei teadnudki, et Birmas tehakse nii peent tööd!”
„Ei-ei, need ristid on Harry Winston,” parandas Carol. „Rubiinid on Birmast.”
Lorena lõpetas lõunasöögi ja suundus otsejoones voodi poole, hoides üht litšisuurust rubiini vastu valgust. „Aijaa, Birmas peab ettevaatlik olema, sest väga paljud nende rubiinidest on sünteetiliselt kasvatatud, et erksamat punast saada.” Kuna ta oli Lawrence Limi abikaasa (L’Orient Jewelry Limid), oli nendel teemadel rääkides Lorena sõnadel kaalu.
„Mina arvasin, et Birma rubiinid on maailma parimad,” märkis Eleanor.
„Naised, lõpetage juba ükskord see Birmaks nimetamine. Seda riiki on juba rohkem kui kakskümmend aastat Myanmariks kutsutud,” parandas Daisy.
„Alamak! Sa kõlad juba nagu Nicky, muudkui parandad mind!” ütles Eleanor.
„Muide, rääkides Nickist, millal ta New Yorgist siia jõuab? Kas ta pole mitte Colin Khoo pulmas isamees?” küsis Daisy.
„On, on, aga sa tead mu poega – mina saan alati viimasena kõigest teada!” kurtis Eleanor.
„Kas ta ei ööbigi siis kodus?”
„Muidugi ööbib. Ta peatub alati kõigepealt meie juures, enne kui Vanaproua juurde läheb,” ütles Eleanor, kasutades ämma jaoks enda välja mõeldud hüüdnime.
„Noh,” jätkas Daisy häält tasandades, „mis sa arvad, mida Vanaproua Nicki külalise osas ette võtab?”
„Mida sa sellega öelda tahad? Mis külalise?” küsis Eleanor.
„Selle… kelle ta… pulma kaasa võtab,” vastas Daisy aeglaselt ja heitis kelmikaid pilke teistele naistele, kes kõik teadsid, kellele ta vihjas.
„Millest sa räägid? Kelle ta kaasa võtab?” küsis Eleanor pisut hämmeldunult.
„Oma uue tüdruksõbra, lah!” paljastas Lorena.
„Pole olemas! Nickyl ei ole kindlasti kohe tüdruksõpra,” jäi Eleanor endale kindlaks.
„Miks on nii raske uskuda, et su pojal on tüdruksõber?” küsis Lorena. Tema arvates oli Nick olnud alati oma põlvkonna kõige võluvam noormees ja kui kogu see Youngide raha ka arvesse võtta, oli eriti kahju, et ta loodrist tütrel Tiffanyl ei olnud õnnestunud Nicki tähelepanu tõmmata.
„Sa oled ju ikka sellest tüdrukust kuulnud? See New Yorgist,” sosistas Daisy, kes nautis seda, et just tema sai Eleanorile uudiseid teatada.
„Ameeriklane? Nicky ei julgeks midagi sellist teha, Daisy, su uudised on alati ta pah kay[10]!”
„Mis mõttes? See uudis ei ole ta pah kay – see on kõige usaldusväärsemast allikast üldse. Igatahes, ma kuulsin, et ta on hiinlane,” tõi Daisy välja.
„Tõesti? Mis ta nimi on ja kust ta pärit on? Daisy, kui sa ütled mulle, et ta on Mandri-Hiinast, siis ma saan vist rabanduse,” hoiatas Eleanor.
„Ma kuulsin, et ta on Taiwanist,” ütles Daisy ettevaatlikult.
„Oh