Puhastumisvajadus seostub tugevalt just patustanud kehaosadega. Eksperimendis osalejail paluti valetada kujuteldavale isikule kas telefonitsi või e-kirja teel. Järgnenud testis, kus tuli otsustada erinevate toodete meeldivuse üle, eelistasid telefonis valetanud inimesed suuvett seebile ja e-kirjas valetanud seepi suuveele.
Kui kirjeldan kuulajatele praimingu uuringuid, on reaktsiooniks sageli uskumatus. See pole üllatav: Süsteem 2 peab end kontrollijaks ja on kindel, et teab oma valikute põhjuseid. Ilmselt tekivad teiegi peas küsimused: kuidas on võimalik, et nii triviaalsel konteksti manipuleerimisel saab olla nii suur mõju? Kas need eksperimendid tõestavad, et oleme täielikult selle võimuses, milliseid eelhäälestajaid ümbrus mingil hetkel pakub? Muidugi mitte. Praimingu mõju on jõuline, kuid mitte tingimata suur. Saja valija seast hääletavad vaid mõned, kelle eelistus oli enne ebakindel, kooli küsimuses teisiti, kui nende jaoskond asub koolis, mitte kirikus – kuid paar protsenti võib otsustada valimiste tulemuse.
Kuid keskenduda tuleks sellele, et mitteuskumine pole variant. Tulemused ei ole välja mõeldud, need ei ole ka statistilised juhused. Teil pole teist võimalust kui aktsepteerida, et nende uuringute põhjapanevad järeldused on tõesed. Veelgi tähtsam, teil tuleb aktsepteerida ka seda, et need on tõesed teie kohta. Kui teie oleksite olnud ruumis, kus ekraanisäästja kujutas vees hulpivaid rahatähti, oleksite ka teie korjanud kohmakat võõrast aidates ilmselt üles vähem pliiatseid. Te ei usu, et need tulemused kehtivad teie suhtes, sest need ei vasta millelegi teie subjektiivses kogemuses. Kuid teie subjektiivne kogemus koosneb suuresti loost, mida teie Süsteem 2 endale toimuvast räägib. Praimingunähtused tekivad Süsteemis 1 ja teil puudub neile teadlik juurdepääs.
Lõpetan praimingu täiusliku demonstratsiooniga, mis korraldati ühe Briti ülikooli kohvinurgas. Palju aastaid olid sealsed töötajad maksnud päeva jooksul joodud tee või kohvi eest, pannes raha „aususekarpi”. Karbi juures oli ka nimekiri soovituslike hindadega. Ühel päeval kleebiti ühegi hoiatuse või selgituseta täpselt hinnakirja kohale pilt. Kümne nädala jooksul oli iga nädal karbi kohal uus pilt, kas lilled või silmad, mis tundusid vaatavat vaatajale otse silma sisse. Keegi ei kommenteerinud seda kaunistust, kuid karpi pandava raha hulk muutus märgatavalt. Pildid ja rahakarpi pandud summad (võrrelduna tarbitud joogikogusega) on kujutatud joonisel 4. Neid tasub lähemalt uurida.
Joonis 4
Eksperimendi esimesel nädalal (joonise alumises osas) põrnitsesid kohvi- või teejoojaid kaks pärani silma ja joojate keskmine panus oli 70 penni liitri piima kohta. Teisel nädalal kujutas plakat lilli ja keskmised maksed langesid umbes viieteistkümne sendi võrra. Sama suund jätkus. Keskmiselt maksid köögi kasutajad „silmanädalatel” peaaegu kolm korda rohkem kui „lillenädalatel”. Ilmselt sundis ainuüksi sümboolne meeldetuletus, et sind jälgitakse, inimesi oma käitumist parandama. Nagu me nüüd juba eeldame, toimib efekt, ilma et inimestel sellest aimugi oleks. Kas te nüüd usute, et teiegi langeksite sama mustri ohvriks?
Mõne aasta eest kirjutas psühholoog Timothy Wilson raamatu, mille pealkiri oli paljuütlev – „Strangers to Ourselves” („Võõrad meile endile”). Nüüd ongi teile tutvustatud seda võõrast teis endis, kes võib kontrollida suurt osa sellest, mida teete, ehkki teil õnnestub teda haruharva vilksamisi märgata. Süsteem 1 loob muljeid, mis muutuvad sageli teie tõekspidamisteks, ning on allikaks impulssidele, mis muutuvad sageli teie valikuteks ja tegudeks. See tõlgendab vaikides kõike, mis teiega ja teie ümber toimub, sidudes oleviku hilismineviku ja ootustega lähituleviku kohta. Süsteem 1 sisaldab maailmamudelit, mis hindab hetkega sündmused normaalseteks või üllatavateks. See on teie kiirete ja sageli täpsete intuitiivsete otsustuste allikas. Ja ta teeb suurt osa sellest kõigest, ilma et oleksite selle tegevusest teadlik. Süsteem 1 vastutab ka, nagu näeme järgmistes peatükkides, paljude süstemaatiliste vigade eest teie intuitsioonides.
Rääkides praimingust
„Kõigi nende vormis inimeste nägemine ei häälesta loovusele.”
„Maailm pole kaugeltki nii arusaadav, kui te arvate. Sidusus tuleb peamiselt sellest, kuidas teie mõte töötab.”
„Nad olid häälestatud leidma vigu ja just neid nad leidsidki.”
„Tema Süsteem 1 konstrueeris loo ja tema Süsteem 2 uskus seda. Seda juhtub meie kõigiga.”
„Sundisin end naeratama ja tunnen ennast tõesti paremini!”
– 5 —
Kognitiivne kergus
Kogu aeg, kui olete teadvusel ja võib-olla isegi siis, kui te seda ei ole, toimub teie ajus terve hulk arvutusi, mis säilitavad ja uuendavad vastuseid teatud põhiküsimustele: kas toimub midagi uut? Kas eksisteerib oht? Kas kõik laabub? Kas peaksin oma tähelepanu mujale suunama? Kas selleks ülesandeks tuleks rohkem pingutada? Võite kujutada ette armatuurlauda selle näidikutega, mis näitavad iga olulise näitaja hetkeväärtust. Süsteem 1 hindab neid automaatselt ja üks selle ülesandeid on hinnata, kas Süsteemilt 2 on vaja täiendavat pingutust.
Üks skaala mõõdab kognitiivset kergust ja selle vahemik ulatub „lihtsast” „pingutavani”. Lihtne on märk, et asjad laabuvad kenasti – pole ohte, olulisi uudiseid, vajadust tähelepanu ümber suunata ega pingutada. Pingutav viitab probleemi olemasolule, mis vajab Süsteemi 2 tõhustatud mobiliseerimist. Vastupidiselt eelnevale kogete kognitiivset pinget. Seda mõjutab nii olemasolev pingutuse tase kui ka lahendamata probleemide olemasolu. Üllatav on see, et kognitiivse kerguse skaala on ühendatud suure ja mitmekesise sisendite ja väljundite võrgustikuga. Seda seletab joonis 5.
Joonis näitab, et lauset, mis on trükitud selges kirjas, mida on korratud või praimitud, töödeldakse ladusalt ja kognitiivse kergusega. Kognitiivset kergust tekitab ka kõneleja kuulamine heas meeleolus või isegi siis, kui teil on risti huulte vahel pliiats, mis paneb teid „naeratama”. Vastupidiselt kogete kognitiivset pinget, kui loete viletsas kirjas, tuhmides toonides või keeruliselt sõnastatud juhiseid, olete halvas tujus või kortsutate lihtsalt kulmu.
Joonis 5. Kognitiivse kerguse põhjused ja tagajärjed
Kerguse või pinge erinevatel põhjustel on vastastikune mõju. Kui olete kognitiivse kerguse seisundis, olete arvatavasti heas tujus, teile meeldib see, mida te näete, te usute seda, mida kuulete, usaldate oma vaistu ja tunnete, et hetke olukord on mugavalt tuttav. Arvatavasti olete oma mõtlemises ka suhteliselt pinnapealne ja hooletu. Pinget tajudes olete tõenäolisemalt valvel ja kahtlustav, pingutate oma tegevuses rohkem, tunnete end vähem mugavalt ja teete vähem vigu, kuid pole samas nii intuitiivne ja loominguline kui tavaliselt.
Mäletamise illusioonid
Sõna illusioon toob mõttesse visuaalsed illusioonid, sest me kõik oleme tuttavad eksitavate piltidega. Kuid nägemine pole ainus illusioonide valdkond, neile on vastuvõtlik ka mälu ja mõtlemine üldisemalt.
David Stenbill, Monica Bigoutski, Shana Tirana. Mõtlesin need nimed äsja välja. Kui peaksite neid järgmise paari minuti jooksul kohtama, mäletate tõenäoliselt, kus te neid nägite. Te teate mõnda aega, et tegemist pole väiksemat sorti kuulsuste nimedega. Ent oletagem, et mõne päeva pärast näidatakse teile pikka nimekirja, mis sisaldab paari väiksemat kuulsust ja „uusi” nimesid, kellest te pole kunagi kuulnud; teie ülesanne on kontrollida nimekirjas iga kuulsuse nime. On üsna tõenäoline, et te peate David Stenbilli tuntud isikuks, kuigi te (mõistagi) ei tea, kas olete kohanud tema nime seoses filmi, spordi või poliitikaga.