Ega õhu ülemale.
Linda hüüdis saunastana,
Linda padjusta pajatas,
Ebemesta heitis keelta:
“Ei ma, kuld, lää tuuledele,
Hõbe, ei õhu ülemale!
Tuuled kurjad tuiskamaies,
Marud hullud möllamaies,
Õhud liiga õrnad peiud.”
Tuul lähäb tuisates koju,
Ei pea pikka pahandusta,
Ega tuska tunnikesta.
Ristitantsi tantsitie,
Viru tantsi veeretie,
Harju tantsi hakatie,
Lääne tantsi lõhutie,
Järva tantsi tallatie,
Tartu tantsi jändatie,
Sõre-liiva sõtkutie,
Murupinda piinatie!
Tähte-peig ja Salme-neidu
Pidasivad pulma-ilu!
Seal tuli viies kosilane
Pulma-ilu pilli peale,
Lääne talu lävedele,
Tuli Kungla kuninga poeg
Viiekümmenel hobusel,
Kuuekümmenel kutsarila,
Ise kuldatäku seljas;
Tahtis Linda liivitseda,
Tedre tütre naiseks võtta;
Vennad tahtsid Kungla peigu,
Õde kuninga pojale;
Lind’ ei tahtnud Kungla peigu,
Linda hüüdis saunastana,
Linda padjusta pajatas,
Ebemesta heitis keelta:
“Ei ma, kuld, lää kuningale,
Hõbe, ei Kungla poisile:
Kuningal on tütred kurjad,
Kes mind, võõrast, vihkaksivad.”
Kungla peig lääb kurjal tujul
Vand’des välja väravasta.
Ristitantsi tantsitie,
Viru tantsi veeretie,
Harju tantsi hakatie,
Lääne tantsi lõhutie,
Järva tantsi jändatie,
Tartu tantsi tallatie,
Oma tantsi õpitie,
Sõre-liiva sõtkutie,
Murupinda piinatie!
Tähte-peig ja Salme-neidu
Pidasivad pulma-ilu!
Seal tuli kuues kosilane
Pulma-ilu pilli peale,
Tuli Kalev, kange meesi
Viiekümmenel hobusel,
Kuuekümmenel kutsarila,
Ise uhke täku seljas;
Tahtis Linda liivitseda,
Tedre tütre naiseks võtta.
Vennad ei tahtnud Kalevile,
Leske keelas kanget võtta.
Lind’ aga tahtis Kalevile,
Linda hüüdis saunastana,
Linda padjusta pajatas,
Ebemesta heitis keelta:
“See mul meesi meele pärast,
Sellel’ kihlad kinnitame.”
Kalev tuppa kutsutie,
Laua taha istutie;
Ette see ihutud laua,
Taha see tahutud seina,
Kangad seina katte’eksa;
Ette see hõbeda kannu,
Kallis kuldane peeker,
Sisse see mõdu magusa,
All on meski, peal on vahtu,
Keskel on õlut punane.
Leske palus leiba võtta,
Salme palus mokka kasta:
“Sööge, Kalev, jooge, Kalev,
Maitsege meie magusad,
Kastke kurku pulmakannust,
Vikelisest viinakruusist!
Elage, Kalev, rõõmulan
Pikil pidude päivil!”
Kalev mõõkada teristas,
Kuldahelkuda helistas,
Kannuskardada käristas,
Rahapungada raksatas,
Targal keelila kõneles:
“Ei taha süüa, eidekene,
Ei taha juua, noorikukene,
Maitseda ei teie magusad,
Katsuda ei teie kibedad,
Ega rõõmulan elda;
Tooge mu oma tubaje,
Laske Linda põrandale,
Tedre tütar teiste sekka!”
Linda mõistis, kostis vasta:
“Peiukene, poisikene!
Annid aega kasvadessa,
[Piigal pikka paisudessa,]
Sõstrasilmal sirgudessa:
Anna aega ehtidessa!
Kaua ehib see isata,
Kaua ehib see emata,
Kaua vaene vööda läksi,
Kaua kroogib käikseida;
Ei ole eite ehtimassa,
Vanemad valmistamassa,
Sugulasi soovitamas,
Õdesi õnne andemas.
Küla eided ehitavad,
Vanad naised valmistavad,
Küla annab külma nõu,
Rahvas raudessa südame.”
Kalev ei võtnud kannust märga,
Ega toitu tugevuseks,
Ega maitsend pulma-ilu.
Linda hüüdis aidastana,
Palve keelil kivikeldrist:
“Tule, vares, vaenelapsi,
Põlgtud orjapiigakene,
Kassinurgas kasv’nud tüdruk,
Lenna kui liblikakene
Kiirelt ehtekerstudele:
Too mulle uus udusärki
Peale see ilusa ihu,
Too mulle tohine särki
Peale see keha kenama;
Too mulle rukka roomekirja
Peale see uduse särgi;
Too mulle teine tähteline
Üle tohise undruku;
Too vöö vaherpuu kirja
Ümber nirgu niudedie,
Ümber luikena tühemeid;
Too mulle kirjuvad käiksed
Neiu kõrge rinna katteks;
Too mulle rätik räime karva
Peale see kirjuva käikse,
Valge kaelale varjuksa;
Too mulle kuube kuldatoime,
Poordist