Kalewipoeg. Friedrich Reinhold Kreutzwald

suude sulgujaida,

      Kisa kinnipanijaida.

      Kui sai otsa kisakuuda,

      Nutunädalate aega:

      Lõhkus poega mähkme linad,

      Kiskus puruks mähkme paelad,

      Lõhkus katki kätki lauad,

      Peasis kätkist põrandale

      Käpakülle kõndimaie,

      Roomaskülle rändamaie.

      Roomas kuu, roomas kaksi,

      Kolmandal ju kõndimaies,

      Jalge jõudu kasvatamas.

      Poega imes armupiima

      Eide rinnal rohke’esta,

      Kasvis leina lepitajaks,

      Kurvastuse kustutajaks,

      Pisarate pühkijaksa.

      Eit oli poega imetanud

      Armu kaisus aastat kolme,

      Enne kui rinnalt võõrutas.

      Poega venis poisikeseks,

      Kasvis Kalevide pojaks,

      Tõutas ettetähendusi,

      Kadund isa kuulutusi

      Igas tükis ilmutada;

      Püüdis jõudu iga pääva,

      Keha kangust kosutada.

      Kalevide kallim poega

      Linda leina lepitaja,

      Kasvis karjapoisiliseks,

      Kosus künnimeheliseks,

      Tõusis tamme tugevuseks,

      Tõutas ettetähendusi

      Igas tükis ilmutada,

      Püüdis jõudu iga pääva,

      Keha kangust kosutada.

      Mängis kurni murudela,

      Viskas ratast vainuela;

      Pani kurnid alla õue

      Kahte paika hunnikussa,

      Paiskas kaikil pealta õue

      Kurnisida kõikumaie,