Mis kui koidul kiirutelles,
Pääva piiril pilutatud
Usin unenägu kaub;
Lõukene lõõritelles,
Künnilindu lõksatelles,
Kulla kägu kukutelles
Öö ja õnned metsa viib.
Kiirest kauvad meie päävad,
Tuhatnelja elu tunnid
Ruttes Kalmu küngastele,
Lendes rahulepikusse,
Kolletava koolja sängi.
Kaduval ei kodupaika,
Rändajal ei rahurünka
Põrmu-põlvesta pärida.
Tuule tuhing tuiskas vile
Laane ladvil laulemaie,
Piki puida puhumaie,
Mööda metsi mõuramaie;
Sundis suvel sõudevaida
Lehekesi lehvimaie,
Käskis kaske kahiseda,
Haava lehti argelikult
Varga küüsil vabiseda,
Röövli kohkel kabiseda.
Õhul helid, õrnad healed,
Panid parmu põrisema,
Pihulase pirisema,
Verevenna virisema,
Sitika sirisemaie.
Liblik üksi, lustilindu,
Tallab tuulta salamahti.
Kõigis kuuleb targa kõrva,
Mõisteliku õrna meele
Lustilugu, leinanuttu,
Kiusatuse kiljatusi,
Kuuleb kõigis muiste kõne,
Märkab muiste mõistatusi,
Salasõna sõlmitusi. –
Rõõm ja mure kaksikvennad,
Kaksiklapsed loomuskojas,
Kõnnivad käsi käessa,
Rändavad sammu sammussa;
Üks neid isa sünnitanud,
Ema üks neid imetanud,
Ühes kätkis kiigutanud.
Ehapuna kena palgeid
Pilverünkad palistavad,
Palistavad kullakarva,
Silitavad siidinarma:
Poeg! kas tunned pilve põues
Sala peitelikku sisu?
Pikse välgud, müristused,
Rõhutavad raheterad,
Lume paksud puistatused,
Äikese ähvardused
Magasivad pilve rüppes,
Petteliku põue peidus.
Kas sa tunned kulmu-kastet,
Langevada laugu-vetta?
Rõõmu silmapilgu ilu,
Viletsuse õhtu vilu
Silmapisar sigitamas,
Kulmu-kaste kosutamas.
Kergib süda kõrgemale,
Murrab mure meelekesta:
Varmalt veereb silmavesi,
Kiirest kukub kulmu-kaste
Tõst- ja langmist tähändama.
Laulik, luues lugusida,
Veerevaida värssisida:
Võtab pihu võlsi-vallast,
Tüki teise tõsi-talust,
Kolmandama kuulu-külast,
Laenab lisa meele-laekast,
Mõtte-mõisa magasista.
Näitab kuju kulla nägu,
Kõne kaunis tõe karva,
Tõe karva, tarka arvu:
Siis on laulik osav looja,
Laitemata sõnaseadja.
Kuulin Mardust kiljatama,
Laane nurgas nuttemaie,
Metsa kaisus kaebamaie.
Mis ta kisa kihutanud,
Nutuhealta ärgatanud,
Kaebamista kasvatanud,
Ohkamista oimutanud?
Mardus leinab langu verda,
Langu verda, häda härda,
Piinatuse pisaraida,
Kurnatuse kustutusi:
Mis on taevas tarretanud,
Pilveid pilul palistanud.
Ohtu-kate katab kaugelt,
Mure-vaipa matab musta,
Peidab pilve pimedasse
Lauliku pääva terada.
Vaimu varjud udupilves,
Kaste hõlma kergitusel,
Argel sammul astunessa –
Näitvad verist võitlemista,
Mässamiste mõõga mängi,
Tapja tapperi tantsisi,
Sõja-aegse surma suitsu,
Näljapõlve närtsimisi,
Katku kurnatuse jälgi,
Toovad kurbe teadusida,
Ohtupäivist ohkamisi,
Piinatuste pisaraida.
Isamaa ilu hoieldes,
Võõraste vasta võideldes
Varisesid vaprad vallad,
Kolletasid kihelkonnad
Muiste põlve mulla alla.
Nende piina pigistused,
Nende vaeva väsimused,
Muiste kallid mälestused
Kostku meile kustumata.
Taevas, Vanataadi talus,
Taaralaiste targas seltsis
Istusivad kanged mehed,
Võõrsil vahvad võidumehed
Tulepaistel pajatelles
Ennemuistest ilmumisi;
Kalevipoeg, kangelane,
Kuulus meesi kuninglikku,
Istus nende keske’ela,
Kuulas käsipõsakülle
Laulikute lugusida,
Kandlelööja kiitusida:
Miska tema tegusida,
Jumedaida juhtusida,
Ilmas ilmund imedusi,
Tugevaida toimetusi,
Mis ta elupõlves teinud,
Enne surma sobitanud –
Mahajäänud jälgi mööda,
Järeljäänud riisme rajal
Tulepaistel pajatati,
Kullakeelil kuulutati.
Küll saan sõnu seadlemaie,
Kuldalõnga kedramaie,
Hõbeheideid korutama,
Vaskevärtnaid veeretama,
Kui hakkan kuuldu kuduma,
Nägusida näitamaie,
Tegusida