Te diary's system of double dates – those of writing and rewriting – are pre served as follows: dates of writing are on the right (as in the manuscript), dates of rewriting, on the left (in the margin in the manuscript). For easier browsing, Johannes Aavik inserted topics for discussion at the top of the page and an index of these topics at the end of the book. As the pages have shifted in this edition, the topics are now in the body of the text. Te Index at the end of the book lists discussions of writers and literature, criticism, style and translation, art, philosophy, world view, language, war, daily life and creation, and interactions with writers and other cultural figures. Te Contents shows the format of both volumes: Te Diary of Ideas' linguistic side, a dictionary of new root words, an index of topics discussed and an index of names.
Publications of Johannes Aavik mentioned in the diary can be found in the book Johannes Aavik ja eesti keeleuuendus: Bibliograafia 1901–1996, (Tallinn 2000), edited by Helgi Vihma. In addition to being contained in numer ous encyclopedias in many countries, the name Johannes Aavik has also been entered in Lexicon Grammaticorum: Who's Who in the World History of Linguistics (Tübingen 1996).
Helgi Vihma
IDEEPE
RAAMAT ESIMENE
See raamat, mida nimetan Ideepeks, on õigupoolest autori enese jaoks. Temale on huvitav ja mõnus aeg-ajalt lugeda mõtteid, kujotusi, vaateid, unistusi, mis ta siia on kirjotand. Avaldamiseks ei ole see esiotsa mitte mõeldud ega määratud. Ainolt keelekysimusi käsitlevad tekstid selles moodostavad erandi: need tahaks kyll, niipea kui selleks võimalus esineb, Eesti publikolle kättesaadavaks teha.
Aga nang yks kord ka kogu Ideepe [Ideepe on saadud kokkutõmbe teel sõnadest ideede päivik. Selle sõna idee tuli aastal 1943.] võib avaldamisele tulla ja nang ma selle käsikirja nyydki võin jolduda mõnele yksikolle lugeda andma, siis leian tarvilise selle sisu, laadi ja keele kohta mõned seletused esitada.
Nang see, nagu yteldud, esialgselt oli mõeldud ainolt autori enese jaoks, siis on selles mitmeist asjost ja isikoist kirjotet ysna avameelselt. Kui see raamat veel autori eluajal peaks jalvitama, võib-olla tuleks selles siis mõndki mahendada, osalt koguni välja jätta. Käesolev täieline redigeering säilitetakse sel kujol kuskil arhhiivis, kus see oleks ainolt teatavaile uurijaile eritingimusil kättesaadav.
Mõned kohad, muide ysna harvad, minde lugemist teisin isikoin autor yldse ei soovi oma eluajal, on kirjotet yhes Eesti kiirkirjas, mida pääle autori vaevalt keegi muu eestlane tunneb ja oskab lugeda.
[22. X 50 pyhap. päike toas]
Muide ka see käsikirjaline raamat pole täpselt esialgne yleskirjotus, vaid ärakirjotus esimesest, kusjuures on siin-sääl tehtud väiksemaid või suuremaid ymbersõnastusi, stiliseeringoid, lisandusi, täiendusi, aga ka mõnesid väljajätte. Lisandused, kui need on terve asteriski või apsatsi ulatuses, on nende lõpus osotet märgiga ja selle järel esimese yleskirjotamise daatumiga. Mõned sellaste lisanduste daatumid on osotamata jäänd, kui sellekohased mustandtekstid enam käepärast polnud. Sel korral tuleb lisanduse daatumiks võtta ymberkirjotamise daatum no see tekstiosa, milles lisandus sisaldub. Ymberkirjotamise daatum on märgitud väljaspoole tekstipinda lehekylje välisäärele, kus alates teatavast ajast on osotet ka kirjotamise koht ja vahel isegi ilm [Autor kahetseb, et ta ka esimeses kirjotuses ei ole yles märkind täpset kohta ja nentind ilma.]. Suurt ajavahemikko lisanduse mustandi ja selle ymberkirjotamise vahel ei ole, harilikolt paar päeva või rohkeimin paar nädalat. Enamasti aga on mustandis kirjotet lisandused kohe samal päeval ymber kirjotet käesolevasse käsikirja.
Tähendetago, et mitmed alamärkused on alles ymberkirjotamise ajal lisatud.
Kuupäev ja aasta asteriskosa ees paremal pool osotab esialgse yleskirjotamise daatumit. Kui järgmise või järgmiste asteriskosade ees ei ole daatumit, siis see tähendab, et need on kirjotet samal daatumil, paitsi kui asteriskosa lõpus on pliiatsiga märgitud eri daatum, mis seega, nagu yteldud, tähendab pärastist lisandust.
Märgit daatumid ei tähenda igakord seda, et väljendet mõtted on autoril tulnud alles sel päeval. Paljod võisid tal olla juba ennemin, sageli mitme aasta eest.
Mõnest mõttest ja asjast on kirjotet kaks või kolm korda eri kohtades, enamasti sellepärast et autor ei mäletand, et ta oli neist juba ennemin kirjotand. Need korduvad käsitelud on harilikolt säilitet ka selles ümberkirjotet eksemplaaris, sest, esiteks, kuigi samast asjast või kysimusest, väljendavad need seda kuidagi teisiti, pikemalt, täiendavalt, teiseks, nad osotavad, kuivõrd malnid ja esiletungivad need mõtted autoril on olnud.
Paljosid mõtteid ja vaateid on väljendet ysna lyhidalt osotamaks vaid oma seisokohta nende suhtes, ainolt yksikoid on käsiteldud pikemalt. Yksikasjalikomalt ja kõigekylgsemin käsitellakse, eriti edasisis köiteis, mitmeid keelekysimusi, yksikoid keelendeid ja keeleuuendeid, nii et need nõnda moodostavad nagu omaette artiklid.
Stiili kohta tähendetago et nang Ideepet kirjotasin esialgu ainolt enese jaoks, päälegi otsekohe, ilma eelkäiva mustandita [Mustandi all on siin mõeldud kobavat ja proovivat yleskirjotust, kus on tehtud läbikriipsutusi, vahelekirjotusi, yldse kõiksugu parandusi. Sellast mustandit Ideepel aastail 1942–1946 ei olnud, vaid tekst pyyti kirjotada otsekohe „puhandiks” – korraliko, paigoti kalligraafilise käekirjaga ja võimalikolt väheste parandustega. Sellest esialgsest „puhandist” (mida ylalpool ebakohaselt ka mustandiks nimeteti) on see ja järgmised neli Ideepe köidet ymber kirjotet.] siis selle sõnastus on paigoti ebayhtlane olenedes igakordsest meeleolust ja närvide seisondist kirjotamise ajal. Ka sama sõna lähedast kordumist esineb mõnes kohas. Muide ma ei pea sellast kordumist igakord mingiks stiili paheks, kui mõtte sõnastuslik täpsus seda velvib. Käesolevas ymberkirjotuses kõrvaldeti mõned neist kordumistest ja muudest stiilipuudustest, kus see hõlpsasti tehtav oli.
Et lugejal, nende hulgas ka autoril, oleks kergem raamatus orienteeruda ja kohe näha, millest igal lehekyljel kirjotetakse, siis on pealkirjades sisu või teema osotet. Kõigi teemade register, milles need on aabestikoliselt järjestet, leidub raamatu lõpus.
Käsiteld teemade järjekord raamatus on yldiselt läbisegine, nii nagu need igakord esile kerkisid või päeva syndmused ja meeleolud neiks tõuget andsid. Arvan, et see ei ole raamatulle kahjoks, vaid pigemin edemuseks: seetõtto on see seda vaheldusrikkam ja mitmekesisem. Seepärast on esialgse käsikirja asteriskosade järjekord pei alati ka ymberkirjotuses säilitet. Ometi on, juba esialgses käsikirjas, paigoti pyytud, kus see tundus eriti soovitavana, teatavaid yhtekuuluvaid mõtteid ja asjo enamvähem pidevate ryhmadena esitada.
Kuigi autor sellesse oma Ideepesse on pannud nii paljo oma mõtteid ja vaateid ning selles avaldand rohkesti oma harrastusi, eelistusi, vihkamisi ja unistusi, osalt ka oma igapäevast elu ja samoti väliseid syndmusi, ja kuigi järgmisis köiteis leidub rohkesti seda, mis käesolevas puudub, ei anna see, arvan, väliselle lugejalle siiski mitte täielist pilti kogu inimesest, sest nii mõndki on jäetud yldse puudutamata. Ideepe ei olegi mõeldud mingiks põhjalikoks ja kõigekylgseks enesepaljastuseks, vaid selles on kirjotet päämiselt sellest, mis autorille meeldis yles kirjotada ja mida ta tahaks pärast meeleldi ise lugeda. Ainolt eestikeele alal pyyab autor esitada kõik oma mõtted ja kõik yksikasjad, mida ta iganes tarviliseks peab yles kirjotada ja avaldada.
Alguses oli Ideepe mõeldud ainolt yheköiteliseks raamatuks, kuid aja jooksul paisus see nii suureks, et sellest saab mito köidet. Seda mitmekesisemat ja mitmekylgsemat lugemist see saab pakkoma nisti autorille eneselle kui edaspidi teatavaile teisile.
Selles käsikirjas on mõnesse kohta lynki jäetud või mõni nimi või sõna on teistaseks pliiatsiga kirjotet. Need on lahtiseks jäetud seigad, minde kohta autoril pole seni võimalik olnud andmeid saada. Trykis avaldamise puhuks pyytakse