Edasi seletas rikas isa, et maailm on täis erinevaid ettevõtjaid. On olemas suured ja väikesed, rikkad ja vaesed, ausad ja ebaausad, kasumiahned ja mittekasumiahned, pühad ja patused, väikelinna ja rahvusvahelised ning edukad ja ebaedukad ettevõtjad. Ta ütles: „Sõna ettevõtja on lai mõiste ja erinevad inimesed saavad sellest erinevalt aru.”
RAHAVOO kvadrant
Nagu sissejuhatuses juba mainisin, seletab RAHAVOO kvadrant, et ärimaailma moodustavad nelja tüüpi inimesed ning nad on sageli tehniliselt, emotsionaalselt ja vaimselt erinevad.
E on palgatöötaja.
S on üksik- või väikeettevõtja.
B on kesk- või suurettevõtja.
I on investor.
Näiteks palgatöötaja räägib alati üht ja sedasama, olgu ta siis ettevõtte direktor või koristaja. Ta ütleb ikka: „Ma otsin kindlat, turvalist, hüvedega töökohta.” Võtmesõnad on siinkohal „kindel” ja „turvaline”. Ehk teisiti öeldes: hirmutunne hoiab neid selles kvadrandis lõksus. Kui nad tahavad liikuda ühest kvadrandist teise, peavad nad oskusi omandama ja tehnilisi küsimusi õppima ning sageli ka emotsionaalsetest probleemidest üle saama.
S-kvadrandi inimene tavatseb öelda: „Kui tahad, et midagi tehtud saaks, siis tee see ise ära.” Paljudel juhtudel on säärase inimese probleem selles, et ta peab õppima uskuma, et teised tulevad vastava ülesandega paremini toime. Usalduse puudumise tõttu jääb äri väikeseks, sest on ju raske kasvada, usaldamata teisi. Kui S-kvadrandi inimesed kasvavadki, siis tihti partnerluse kaudu, mis üldjuhul tähendab sama töö tegemiseks ühinenud mitut S-i.
B-kvadrandi inimesed otsivad alati häid inimesi ja häid ärisüsteeme. Nad ei taha tingimata töötada. Nad tahavad rajada äri, mis teeks töö ära. Tõeline B-kvadrandi ettevõtja võib laiendada oma äri üle kogu maailma. S-kvadrandi ettevõtja piirdub sageli väikese piirkonnaga, mida on võimalik isiklikult kontrollida. Mõistagi leidub alati erandeid.
I-kvadrandi investor otsib nutikat S-i või B-d, kes hoolitseks ta raha eest ja kasvataks seda.
Õpetades oma poega ja mind, õpetas rikas isa meid kõigepealt asutama eduka S-kvadrandi äri, millel oleks võime laieneda edukaks B-kvadrandi äriks. Ning just sellest see raamat räägibki.
Mis liiki äri te rajada tahate?
Õpetades ettevõtlust, ärgitas rikas isa oma poega ja mind õppima võimalikult mitmeid erinevaid ärisüsteeme. Ta ütles: „Kuidas te saate olla äri plaanivad ettevõtjad, kui teil pole erinevatest ärisüsteemidest ja ettevõtjatest aimugi?”
Üksikettevõtjad
Rikas isa seletas vääramatult, et paljud ettevõtjad ei ole äriomanikud, vaid üksikettevõtjad, kellel on töö, mitte äri. Ta ütles: „Sa oled tõenäoliselt üksikettevõtja, kui su äri kannab sinu nime; su sissetulek kaob, kui sa ei tee enam tööd; kui kliendid tulevad sinu juurde; su töötajad kutsuvad probleemi korral sinu appi. Sa võid olla üksikettevõtja ka siis, kui oled oma äris kõige targem, andekam või haritum.”
Rikkal isal polnud midagi üksikettevõtjate vastu. Ta soovis vaid, et teaksime, mis vahe on ettevõtjatel, kellel on äri ja kellel on töö. Nõustajad, muusikud, näitlejad, koristajad, restoraniomanikud, väikepoodnikud ja valdav enamik väikeettevõtjaid kuuluvad töö-, mitte äriomanike kategooriasse ehk S-kvadranti.
Rikas isa rõhutas üksik- ja suurettevõtja erinevuse osas iseäranis mõtet, et paljudel üksikettevõtjatel on väga raske areneda suureks ettevõtteks. Ehk teisiti öeldes: neil on tõsine probleem liikuda S-kvadrandist B-kvadranti. Miks? Vastus on jälle sama: äri oli enne selle olemasolu halvasti plaanitud. See oli juba enne käivitamist hukule määratud.
Rikas isa alustas ise üksikettevõtjana S-kvadrandis. Kuid oma mõttes plaanis ta väga suurt äri, mida juhivad temast targemad ja võimekamad. Ta plaanis enne äri käivitamist oma S-kvadrandi äri nii, et see oleks suuteline arenema ja liikuma B-kvadranti.
Professionaalid ja oskustöölised
Samuti tahtis rikas isa meile selgeks teha, et paljud professionaalid, nagu arstid, juristid, raamatupidajad, arhitektid, torulukksepad ja elektrikud, alustavad üksikettevõtja tüüpi äri, mis põhineb erialal või tehnilisel oskusel. Paljude selliste elukutsete ja oskuste praktiseerimiseks nõutakse riiklikku litsentsi.
Kõnealusesse kategooriasse kuuluvad ka elukutselised müügiinimesed, kellest paljud on litsentseeritud sõltumatud nõustajad, nagu kinnisvara-, kindlustus- ja väärtpaberimaaklerid. Paljud seda tüüpi inimesed on ametlikult üksikettevõtjad ehk sõltumatud tööettevõtjad.
Sellist liiki ettevõtluse probleem seisneb selles, et tegelikult pole mingit äri müüa, sest väljaspool üksikisikut puudub äritegevus. Paljudel juhtudel puudub tegelik ettevõtte vara. Äriomanik ongi ettevõtte vara. Kui ta müüb midagi, siis puudub tal laienemispotentsiaal, mis on käsutada B-kvadrandi äril. Lisaks peab ta ehk äri jätkuva edukuse huvides olema nõus „edasi jääma”. Põhimõtteliselt muutub ta omanikust ostja palgatöötajaks.
Rikka isa meelest oli mõttetu kõvasti tööd teha ja samal ajal mitte vara luua. Sellepärast ei soovitanudki ta oma pojal ja minul kunagi palgatöötajaks hakata. Ta ütles: „Milleks mitte midagi loomata tööd rügada?”
Käsitleme edaspidi selles raamatus mõningaid võimalusi, kuidas seda liiki ettevõtja saab luua ettevõtte vara, mida on võimalik kasvatada ja võib-olla ükskord müüa.
Pereettevõtted
Väga suurt ettevõtjate kategooriat nimetatakse sageli pereettevõtjateks. Selle liigi nimetus tuleneb seigast, et paljude väikeettevõtete omanikud on ühe pere liikmed. Näiteks mu emaemal oli väike kohalik kauplus, kus pereliikmed kordamööda töötasid.
Pereettevõtete kasvu takistab onupojapoliitika. Paljud panevad oma lapsed äri juhtima, ehkki nood võivad olla asjatundmatud, sest veri on paksem kui vesi. Pahatihti puudub lastel samasugune ärikirg nagu vanematel või neis pole firma juhtimiseks vajalikku ettevõtjapisikut.
Frantsiisid
Frantsiis, nagu näiteks McDonald’s, opereerib teoreetiliselt „võtmed kätte” põhimõttel. Ettevõtja müüb valmis ettevõtte inimesele, kes ei soovi läbida äri alustamise loomingulist ja arengulist protsessi. Te saaksite justkui kohe ettevõtjaks. Mõne frantsiisi juures on eeliseks seik, et pangad annavad kergemini laenu frantsiisivõtjale kui kellelegi, kes soovib alustada päris nullist. Teiste sarnaste frantsiisivõtjate eelnevad saavutused loovad pankadele kindlustunde ja nad hindavad kõrgelt koolitusprogramme, millega enamik frantsiisiandjaid peab uut ettevõtjat abistama.
Tuntud frantsiisiandjate puhul on üks suuremaid probleeme see, et nendega liitumine on ettevõtjaks saada tahtjale kallim ja nad on vähem paindlikud. Frantsiisiandjatest ettevõtteid tabavad alailma juriidilised probleemid ja nad käivad sageli kohtuteed. Need lahingud on ühed kõige halastamatumad ärimaailmas.
Üks peamisi vaidluste põhjusi olevat see, et frantsiisivõtja ei taha juhtida ettevõtet nii, nagu nõuab frantsiisiandja – inimene, kes asutas äri. Teine põhjus on see, et kui frantsiisivõtjal läheb majanduslikult halvasti, tahab ta süüdistada ebaedus frantsiisiandjat. Kui frantsiisiandja juhtnööride täpne järgimine on teile vastumeelt, siis on parem, kui plaanite, loote ja alustate omaenda äri.
Võrkturustus ja otsemüük
Võrkturustus ja otsemüük on paljude arvates täna kõige kiiremini arenevad ärimudelid maailmas. See valdkond on ka kõige vastuolulisem. Paljud reageerivad ikka veel negatiivselt, väites, et mitmed võrkturustusorganisatsioonid on püramiidskeemid. Kuid tegelikkuses on suurim püramiidskeem maailmas traditsiooniline suurfirma, mille tipus on üks inimene ja kõik ülejäänud töötajad all.
Kõik,