Minu jaoks oli kullapada sealpool vikerkaart suurem, kui eales unistada oskasin. Ettevõtjaks saamise protsess tegi mind rikkamaks, kui oleksin saanud palgatöötajana. Samuti olen kogunud mõnevõrra kuulsust ja tunnustust üle kogu maailma. Kahtlen, kas paljatöötajana oleks seda juhtunud. Mis aga kõige tähtsam, meie tooted on jõudnud inimesteni üle kogu maailma ja aidanud neil mitmel moel oma elusid paremaks muuta. Ettevõtjaks õppimise parim osa on võime kasulik olla üha enamatele inimestele. Suutelisus järjest rohkematele kasulik olla oli minu ettevõtjaks saamise peamine põhjus.
Ettevõtja põhimõtted
Ettevõtjaks saamine algas põhimõtete muutmisega. Päeval, mil lahkusin Xerox Corporationist Puerto Ricos, vahetasin vaese isa põhimõtted rikka isa omade vastu. Vahetus oli järgmine.
1. Soovida vabadust, mitte turvalisust.
2. Soovida suurt jõukust, mitte kindlat palka.
3. Näha väärtust sõltumatuses, mitte sõltuvuses.
4. Ise reegleid teha, mitte alluda teiste omadele.
5. Soovida ise käske jagada, mitte teiste antuid täita.
6. Olla valmis täielikku vastutust kandma, mitte ütlema: „See pole minu töö.”
7. Määrata firma kultuur, mitte püüda sobituda kellegi teise firma omasse.
8. Maailmas muutusi läbi viia, mitte probleemide üle kurta.
9. Osata probleemi leida ja seda ärivõimaluseks muuta.
10. Eelistada olla ettevõtja, mitte palgatöötaja.
Uued superettevõtjad
1989. a toimus tõenäoliselt suurim üleilmse tähtsusega muutus ajaloos. Sel aastal langes Berliini müür ja pandi alus Internetile, lõppes külm sõda ja algas üleilmastamine. Maailm vahetas müürid veebi, eraldamise integreerimise vastu.
Thomas Friedman ütleb oma menuraamatus „The World Is Flat” (Farrar, Straus and Giroux, 2005), et kui müür langes ja veeb tõusis, läks maailm üle supervõimule (USA), globaalsetele supermarketitele ja superisikutele.
Õnnetuseks on üks nendest superisikutest Osama Bin Laden. Tsiteerides Thomas Friedmanit:
1990-ndate lõpus kuulutas Osama bin Laden Ameerika Ühendriikidele sõja. Pärast tema organiseeritud pommirünnakuid kahele Ameerika saatkonnale Aafrikas vastasid USA õhujõud tiibraketirünnakuga bin Ladeni baasidele Afganistanis, justkui ta isik kujutanuks teist riiki. Mõelge sellele – ühel 1998. a päeval tulistas USA ühe inimese pihta 75 tiibraketti, miljon dollarit tükk! See oli esimene lahing ajaloos, mille osapoolteks olid supervõim ja supervõimuga vihane inimene. 11. septembril toimus teine sarnane lahing.
Ma ennustan, et varsti tekivad uued superettevõtjad, kelle kõrval tänaste megarikaste ettevõtjate jõukus kahvatub. 1980-ndatel olid kuumad noored miljardäridest ettevõtjad Bill Gates ja Michael Dell. Praegu on uued popid miljardäridest ettevõtjad Google’i loojad Sergey Brin ja Larry Page. Ma ennustan, et järgmised superettevõtjad ei tule Ameerika Ühendriikidest. Miks? Taas kord peitub vastus selles, et müüride asemel on veebid.
1996. a tekitasid Telecom Reform Act ja Wall Streeti raha sellised ettevõtted nagu näiteks Global Crossing – pankrotistunud firma, mis täitis ühe tähtsa ülesande. Ta ühendas fiiberoptika abil maailma. Fiiberoptiline võrgustik loodud, polnud selliste riikide nagu India ajueliidil enam tarvis töö otsimiseks Silicon Valleysse emigreeruda. India parimad pead võisid nüüd töötada kodus märksa madalama palga eest.
Fiiberoptiliste kaablite ja veebi põhjal ennustan, et järgmine Bill Gates või Sergey Brin tuleb väljastpoolt Ameerika Ühendriike, võib-olla Indiast, Hiinast, Singapurist, Iirimaalt, Uus-Meremaalt või Ida-Euroopast. Ajueliit, innovatsioon, tehnoloogia ja ligipääs maailma supermarketitele tekitavad järgmise teismelise multimiljardärist või biljonärist ettevõtja.
Täna satuvad paljud ameeriklased paanikasse mõttest, et meie kõrgepalgalised töökohad viiakse riigist välja mitte ainult Indiasse, vaid üle kogu maailma. Täna võib raamatupidajate, juristite, börsimaaklerite ja reisiagentide teenuseid tellida väiksema raha eest kusagilt mujalt maailmast.
Kõrgepalgalised töökohad kaovad
Niisiis, kuidas see mõjutab tööstusajastu nõuandeid: „Käi koolis, siis saad kõrge palgaga turvalise töökoha” või „Tee kõvasti tööd ja pürgi mööda ettevõtte ametiredelit üles”? Minu arvates on sarnaste tööstusajastu nõuannete laul lauldud. Paljude palgatöötajate tööotsimispõld muutub tunduvalt väiksemaks, sest samadele ametikohtadele konkureerivad inimesed elavad tuhandete kilomeetrite kaugusel. Suurem osa meist teab, et paljude töötajate palgad pole tõusnud. Kuidas need saavadki tõusta, kui keegi teine on nõus töötama hoopis vähema eest?
Üks suur erinevus ettevõtja ja palgatöötaja vahel on see, et ettevõtjat vaimustavad müüride veebi vastu vahetamisest tingitud muutused. Kuid paljudes palgatöötajates tekitavad need muutused õudu.
Viimane erinevus veel
Lõpuks esitan ettevõtjate ja palgatöötajate palga erinevuse. Vaadeldes alltoodud kõige kõrgema ja madalama palgaga tegevjuhtide tabelit, panete tähele, et mõned kuulsaimad tegevjuhid saavad madalaimat palka. Kas põhjus võib peituda selles, et palgatöötajatest tegevjuhid töötavad palga nimel ja ettevõtjatest tegevjuhid töötavad mingit muud liiki tasu nimel?
Kõrgeima palgaga
Madalaima palgaga
Allikas: ajakiri Fortune, 2. mai 2005. Artiklis on ära toodud palk, preemia, kõik väärtpaberitulud ja muud lisarahad. Minu esitatud esimene rühm töötab palgatöötajatena peamiselt palga nimel, teine rühm valib aga äriomanikena teistsugused kompensatsioonivormid, nagu näiteks väärtpaberitulud ja muud lisarahad.
Kas sina oled ettevõtja?
Nagu näete, on palgatöötajatel ja ettevõtjatel omad erinevused. Selle raamatu eesmärk on käsitleda neid erinevusi põhjalikumalt, et saaksite enne palgatööst loobumist otsustada, kas ettevõtja tee on teie jaoks.
Kokkuvõtteks
Minu arvates peitub suurim erinevus ettevõtja ja palgatöötaja vahel soovis turvalisuse või vabaduse järele.
Rikas isa ütles: „Kui sinust saab edukas ettevõtja, õpid tundma vabadust, mida kogevad väga vähesed. Asi pole ainult paljus rahas ja vabas ajas. See on vabadus hirmust hirmu enda ees.”
„Vabadus hirmust hirmu ees?” imestasin.
Ta jätkas noogutades: „Kui sa heidad pilgu sõna vabadus taha, leiad sealt redutamas hirmu. Sellepärast suurem osa inimesi ütlebki: „Hangi hea haridus.” See pole armastusest õppimise või teadmiste vastu, vaid hirmust – kartusest, et sa ei saa head töökohta ega suuda raha teenida. Vaata, kuidas õpetajad motiveerivad õpilasi koolis – selle motivatsiooni taga on hirm. Nad manitsevad: „Kui te ei õpi, kukute läbi.” Seega motiveerivad nad õpilasi õppima läbikukkumishirmuga. Kui õpilane lõpetab kooli ja läheb tööle, on taas motivatsiooniks hirm. Tööandjad ütlevad otse välja või annavad muul moel mõista: „Kui sa ei tee oma tööd, lastakse sind lahti.” Töötaja töötab tublimalt hirmust – ta kardab, et ei pane leiba lauale, et tal pole majalaenu tasumiseks raha.