Rikas isa ütles noogutades: „Turvalisuse pärast õppimine pole sama mis vabaduse pärast õppimine. Inimesed, kes õpivad vabaduse pärast, õpivad teistsuguseid aineid kui need, kes õpivad turvatunde pärast.”
„Miks koolides õppimises valikut ei pakuta?” pärisin.
„Ma ei tea,” vastas rikas isa. „Turvalisuse pärast õppimise probleem on selles, et hirm ei kao kusagile, ja kui hirm on alati olemas, siis tunned end harva turvaliselt, seetõttu ostad üha rohkem kindlustust ja nuputad, kuidas ennast kaitsta. Sa muretsed alati vaikselt endamisi, isegi kui teed näo, et oled edukas ja sul pole millegi pärast muretseda. Turvalise eluviisi juures on kõige halvem seik, et sa elad pahatihti kaht elu – tegelikku elu ja elamata elu, mida tead, et võiksid elada. Need on mõned turvalisuse pärast õppimise probleemid. Kõige suurem häda on aga see, et hirm on ikka alles.”
„Nii et ettevõtjaks saades hirmud kaovad?” tahtsin teada.
„Muidugi mitte!” muigas rikas isa. „Ainult rumalad arvavad, et nad ei karda. Hirm on alati olemas. Igaüks, kes väidab, et tal pole hirme, on tegelikkusest irdunud. Mina ütlesin: „Vabadus hirmust hirmu ees.” Ehk teisisõnu – sa ei pea kartma hirmu, sa ei pea olema hirmu vang, su maailma ei määratle hirm nagu paljude puhul. Sa õpid hirmu kartmise asemel sellele näkku vaatama ja seda enese heaks ära kasutama. Selle asemel, et ärist loobuda, sest sul pole raha ja sa kardad, et ei suuda arveid tasuda, on sul tõelise ettevõtjana julgust edasi minna, selgelt mõelda, õppida, lugeda, uute inimestega rääkida, uusi ideid ja tegevusi välja nuputada. Vabadusiha võib anda sulle südidust tegutseda aastaid, ilma et tunneksid vajadust kindla töökoha ja palga järele. Vaat sellisest vabadusest käib jutt. See on vabadus hirmust hirmu ees. Meil kõigil on hirme; vahe on selles, kas hirm paneb meid otsima turvalisust või vabadust. Palgatöötaja taotleb turvalisust, ettevõtja aga vabadust.”
„Kui hirmu tagajärg on turvatunne, siis mis on vabaduse ajendav jõud?” küsisin.
„Julgus ehk kuraas,” naeratas rikas isa. „Kuraas tuleb prantsuskeelsest sõnast le coeur – süda.” Ta tegi hetkeks pausi ja lõpetas siis vestluse, öeldes: „Vastuse küsimusele, kas valida ettevõtja või palgatöötaja tee, leiad oma südamest.”
Vabadus on tähtsam kui elu
Üks mu lemmikfilme on aastaid olnud klassikasse kuuluv „Easy Rider”, peaosades Peter Fonda, Dennis Hopper ja Jack Nicholson. Ühes stseenis, vahetult enne kui Jack Nicholsoni kehastatud tegelane surma saab, räägib ta Dennis Hopperiga vabadusest. Minu arust on sobiv lõpetada sissejuhatus selle dialoogiga, sest just sellepärast ma otsustasingi ettevõtjaks saada. Valisin ettevõtja tee, et olla vaba. Minule on vabadus tähtsam kui elu ise.
Kõnealuses stseenis on need kolm tegelast soosse laagrisse jäänud pärast seda, kui kamp korralikke mehepoegi neid kiusas, ähvardas ja linnast minema ajas.
DENNIS HOPPER: „Nad kardavad, mees.”
JACK NICHOLSON: „Oh, nad ei karda sind. Nad kardavad seda, mida sa nende jaoks endast kujutad.”
D. H.: „Me kujutame endast nende jaoks ainult kedagi, kes peaks juuksed ära pügama.”
J. N.: „Oo ei. Sa kujutad endast nende jaoks vabadust.”
D. H.: „Kurat võtaks, mis vabadusel viga on, mees? Selles ju kogu asi ongi.”
J. N.: „Oo jaa. Täiesti õige. Just selles asi ongi. Kuid vabadusest rääkimine ja vaba olemine – need on kaks eri asja. See tähendab, et üsna raske on vaba olla, kui sind ostetakse ja müüakse turul. Mõistagi ei tohi kellelegi kunagi öelda, et ta pole vaba, sest siis hakkab ta kohe tapma ja sandistama, et tõestada sulle, et ta on vaba. Oo jaa, nad muudkui räägivad ja räägivad isikuvabadusest. Aga kui näevad vaba isikut, ajab see neile hirmu nahka.”
D. H.: „Nad ei põgene ju hirmust minu ees.”
J. N.: „Ei … see muudab nad ohtlikuks.”
Kohe pärast seda stseeni ründavad samad korralikud mehepojad neid kolme ja peksavad nad vaeseomaks. Nicholsoni tegelaskuju sureb, Fonda ja Hopper sõidavad edasi; lõpuks tapetakse nemadki, aga seda teevad juba teised korralikud mehepojad, kes jagavad eelmistega sama maailmavaadet.
Eri inimesed saavad sellest filmist erineva sõnumi; minu jaoks oli see film julgusest olla vaba – vabadusest olla sina ise, ükskõik kas oled ettevõtja või palgatöötaja.
Ülejäänud raamat on pühendatud teie vabadusele.
1. peatükk
Mis vahe on palgatöötajal ja ettevõtjal?
Õige suhtumisega alustamine
Kui olin laps, ütles mu vaene isa tihti: „Käi koolis, õpi hästi, siis leiad suurte hüvedega hea töökoha.” Ta ärgitas mind saama palgatöötajaks.
Rikas isa tavatses öelda: „Õpi looma oma äri ja värbama häid töötajaid.” Tema ärgitas mind saama ettevõtjaks.
Ühel päeval küsisin rikkalt isalt, mis vahe on palgatöötajal ja ettevõtjal. Ta vastas: „Palgatöötajad otsivad tööd pärast seda, kui ettevõte on loodud. Ettevõtja töö algab juba enne ettevõtte sündi.”
99 % ebaõnnestumisi
Statistika näitab, et 90 % kõigist uutest äridest põrub esimese viie aasta jooksul läbi. See näitab ka, et 90 % kümnendikust esimesel viiel aastal ellujäänust kukub läbi enne nende 10. aastapäeva. Ehk teisti öeldes: umbes 99 % kõigist käivitatud äridest ebaõnnestub esimese kümne aasta jooksul. Miks? Põhjusi on palju, aga järgmisena esitan mõned tõsisemad.
1. Meie koolid õpetavad õpilasi palgatöötajateks, kes otsivad tööd, mitte ettevõtjateks, kes loovad töökohti ja ettevõtteid.
2. Hea palgatöötaja oskused ei ole samad, mis on vajalikud heale ettevõtjale.
3. Paljudel ettevõtjatel ei õnnestu luua ettevõtet. Nad töötavad selle asemel kõvasti, arendades oma ametit. Neist saavad üksikettevõtjad/vabakutselised, mitte äriomanikud.
4. Paljud ettevõtjad teevad palju töötunde ja saavad väiksemat tunnipalka kui nende alluvad. Sestap loobuvad mitmedki kurnatusest.
5. Paljud uued ettevõtjad alustavad piisava elukogemuse ja kapitalita.
6. Paljudel ettevõtjatel on suurepärane toode või teenus, kuid neil puuduvad ärilised oskused, et ehitada selle ümber edukat äri.
Vundamendi ehitamine ärile
Mu rikas isa ütles: „Äri alustamine on nagu ilma langevarjuta lennukist väljahüppamine. Ettevõtja hakkab langemisel langevarju meisterdama ja loodab, et see avaneb enne maandumist. Kui ettevõtja kukub enne langevarju avanemist maha, on tal äärmiselt raske lennukisse tagasi minna ja uuesti proovida.”
Rikka