Paar kuud varem oli USA valitsus Sinaloa narkoparunile veel ühe löögi andnud, arreteerides seitsesada viiskümmend kartelli liiget. See on armee. Kuigi Ameerika presidendid räägivad sellest vähe, tegutsevad nende riigis terved leegionid. Kakskümmend üks kuud kestnud operatsiooni vältel konfiskeeritakse USAs idarannikust kuni lääneosariikideni kokku üle viiekümne üheksa miljoni dollari sularaha, rohkem kui kaksteist tuhat kilo kokaiini, üle seitsme tuhande kilo marihuaanat, üle viiesaja kilo metamfetamiini, peaaegu miljon kolmsada tuhat ecstasy kapslit, üle kaheksa kilo heroiini, sada kuuskümmend üheksa relva, sada nelikümmend üheksa sõidukit, kolm lennukit ja kolm laeva. See tohutu edu osutus aga Pyrrhose võiduks. USA võimud olid Sinaloa kartellile otsa vaadanud ja näinud rahvusvahelist suurettevõtet, millel on sõlmpunkte ja haruettevõtteid kogu maailmas ja mille juhatuses istuvad supermänedžerid, kes korraldavad ettevõtte tegevust meie planeedi kõige kaugemates paikades. Sinaloa kartelli palgalised juhid erinevates Lõuna-Ameerika riikides on ühenduslüliks suhetes keskse kartelliga. Meediavaikuse saatel vallutab El Chapo Lääne-Aafrikat ja mitme uurija väitel on ta isegi Hispaaniasse sisse tungimas.
Narkootikumid on El Chapo jaoks vahend ja totaalne kontroll kuuesaja kaheksa kilomeetri pikkuse Mehhiko ja Arizona vahelise riigipiiri üle võimaldab tal tegeleda narkoäriga ning suurendada oma isiklikku varandust. Kui tekib vajadus mõnes uues seikluses osaleda, siis mis selles halba on, isegi kui see tähendab hielo’ga tegelemist. Tegu ei ole mitte jääkristallidega, vaid metamfetamiini kristallidega. Metamfetamiini mõju kestab organismis kuni kuus, kaksteist või isegi rohkem tundi. Kokaiiniga võrreldes maksab see vähem ja selle mõju hukutab su kiiremini. Üledoosi korral saabub parasiidiefekt: sulle tundub, et sinu naha all roomavad ussikesed ja sa kratsid end verele, nagu sooviksid sa oma naha puruks rebida ja pahatahtlikud külalised sealt minema kihutada. Aga see on vaid teisejärguline mõju, mida põhjustab narkootikum, mis muidu toimib samamoodi kui kokaiin, ainult selle vahega, et selle mõju kestab kauem ja kahjustab organismi rohkem. Nõudlus amfetamiini järele kasvab, aga puudub juhtiv isik, kes suudaks selle rahajõe voolama panna. El Chapo taipab, kui suurt võimalust kätkeb endas amfetamiin. Sinaloa kartell on valmis. Tal on uue äri jaoks õige mees olemas, nimelt Ignacio Coronel Villarreal, kellest saab Kristallikuningas. Metamfetamiini tootmiseks läheb vaja vaid teatud keemilisi aineid ja salalaboreid. Sellele, kellel on Vaikse ookeani rannikul õigeid sidemeid, ei valmista Hiinast, Taist ja Vietnamist koormatäite vajalike ainete importimine mingit raskust. See äri toob kõvasti raha sisse – iga dollari pealt teenib tänavamüügis kümme asemele.
See on Sinaloa võidukas taktika. Ettevõtlusvõime. Hea ärivaist. Sinaloa vallutab maid. Sinaloa tungib üha edasi. Sinaloa ihkab võimu. Ainult tema. Ainult nemad.
Riigis, kus narkokaubandus on käibe poolest suurim majanduslik jõud, maksab selles valdkonnas tugevaima liidri sõna rohkem kui ühegi ministri oma. El Chapol on oma kaasajast selge kujutlus: läänemaailm ei saa ise hakkama, selle seadused on turuga vastuolus, mistõttu ta mõistab, et lääneriigid vajavad „territooriume”, kus ei kehti ükski seadus ega õigus. Mehhikol on kokaiin, USA-l selle tarbijaskond; Mehhikol on odav tööjõud, mida USA vajab; Mehhikol on sõjavägi, USA-l relvad. Maailm on hukas? Vastus on olemas: kokaiin. El Chapo mõistis seda. Ja temast sai kuningas. Narkokaubanduse rahvusvahelisel areenil kuulub talle paavsti müstiline autoriteet, mille ta on saavutanud sotsiaalse konsensuse kampaania abil, mis tagab talle samasuguse autoriteedi, nagu on Obamal, ning tal on geniaalne oskus näha uusi turunišše, mis teeb temast kokaiini Steve Jobsi.
Sel põhjusel mäletatakse 22. veebruari 2014 kui ühte neist kuupäevadest, mis on muutnud Mehhiko ja kogu maailma ajalugu. Sel päeval võeti koos ühe kaasosalisega kinni maailma kõige tagaotsitavam narkoärimees Joaquín Guzmán Loera, hüüdnimega El Chapo. See juhtus kell 6.40 (kohaliku aja järgi) Sinaloa osariigis, Mazatláni kesklinnas asuvas hotel-residence’is Miramar, tänu Mehhiko mereväe ja Ameerika Ühendriikide DEA ühisele megaoperatsioonile, kus osales kaks helikopterit ja kuus kombineeritud maismaa suurtükiväe üksust, kuid kus ei tulistatud ühtegi pauku. Mehhiko ohtlikem kurjategija, kelle pea eest oli välja pandud viis miljonit dollarit, varjas end Sinaloas. Võib-olla polnud ta kolmeteistkümne tagaotsitavana elatud aasta jooksul kordagi lahkunudki maalt, mis oli temast teinud suure mehe ja teda kaitsnud.
Sõjaväeline operatsioon tema vahistamiseks oli alanud juba kümmekond päeva varem: korrakaitsejõududele oli teada mitu elamut Culiacánis, kindluses, kus El Chapo tavaliselt peatus. Tema, kes ta oli meister tunneleid ehitama, mida mööda uimasteid USAsse toimetada, kasutas sedasama kunsti ka iseenda varjamiseks: nimelt oli osa nimetatud elamutest omavahel maa-aluste käikudega ühenduses. Rohkem kui ühel korral olid sõjaväelased bossi peaaegu kinni nabinud, kuid alati oli ta põgenema pääsenud. Operatsioonile eelnenud kuudel oli vahistatud mitu Sinaloa kartelli kuuluvat isikut: sellega tõmbus silmus El Chapo ümber üha enam koomale. Nädala alguses oli politsei läbi otsinud tema eksabikaasa Griselda Lópezi kodu, kust leiti relvi ja tunnel, mida mööda pääses kanalisatsioonitrassi. Just kanalisatsioonitrassi kasutaski El Chapo selleks, et liikuda ühest linnaosast teise, ühest tunnelist teise, ühest peidukohast teise.
Kõige enam tekitas hämmastust fakt, et El Chapo saadi kätte just ühest Mazatláni residence’ist, tähendab turismikeskusest – ta ei peitnud end kusagil Sierra mägedes, nagu paljud olid arvanud. Kuid isegi linnas elas El Chapo tagasihoidlikult: keskpärane maja, pigem inetu eeskoda ja lihtne tuba – just nii oli ta alati elanud.
Tema kinnivõtmist jälgis kogu Mehhiko sama suure ärevusega nagu jalgpalli MMi finaalmängu, ja selle jälgijaid oli rohkem kui presidendivalimiste kampaanial. Aastaid oli saadud valeuudiseid tema vahistamisest ja isegi võimalikust surmast. Sellepärast ei suutnudki keegi 22. veebruaril uskuda, et see tõesti oli juhtunud. Twitteris ilmus tuhandeid sõnumeid: „On see ikka tema?”, „Kus on selle kohta tõestus?”, „Ma ei usu seda enne, kui näen fotot, kus El Chapol on käed raudus”, „El Chapo jääb El Chapoks, teda pole kinni võetud!”. Paljud ei varjanud oma pettumust ja väljendasid toetust Sinaloa liidrile, mitu sõnumit olid ingliskeelsed. Loodi isegi hashtag #Free Chapo, vabastage Chapo. Nendes sõnumites peegeldub tänapäeva maailma reaalsus hoopis selgemalt kui paljudes artiklites ja poliitilistes kohtumistes.
El Chapo vahistamise ametlik kinnitus tekitas peaaegu sama suurt segadust kui tema kinnivõtmine. Algul oli tegemist vaid mitteametlike kuuldustega: esimesena teatas uudisest kell 9:54 Associated Press, kes oli arreteerimisest kuulnud ühelt anonüümseks jäänud Ameerika Ühendriikide ametnikult. Kuid mitme tunni jooksul ei kinnita Mehhiko ametivõimud uudist. Samal ajal hakkavad sõnumid El Chapo arreteerimisest levima kogu maailma veebilehekülgedel. Riigisekretär tühistab Mehhiko võimude poolt kella 11:30ks välja kuulutatud pressikonverentsi, andes sellega põhjust arvata, et arreteeritu ei olnud tegelikult El Chapo. Kuid samas hakkab ringi liikuma foto sellest, kuidas üks laigulises vormis sõjaväelane vahistab palja ülakeha ja vuntsidega mehe. Tundub, et see on tema, kuigi viimastest ametlikest fotodest on kolmteist aastat möödas, tegu võib olla ka kellegi talle sarnase isikuga. Tema isiku tuvastamist oodatakse hinge kinni hoides. Kell 12:08 kuulutab siseminister Miguel Ángel Osorio Chong välja uue pressikonverentsi kella 13ks. Kas siis kinnitatakse uudist või mitte? Kahtlused hajuvad, kui kell 12:33 teatavad Mehhiko ametivõimud CNNis, et Chapo on arreteeritud. Kuid ametlik teadaanne puudub ikka veel. El Chapo fännid võivad veel loota, et tegemist on kohutava eksitusega. Kell 13:20 kaob tema foto DEA tagaotsitavate nimekirjast. See on Ameerikapoolne