Noore Chapo jaoks oli organisatsiooni astumine sama loomulik samm nagu silmagi pilgutamata esimese tõelise väljakutse vastu võtmine. Nimelt paluti tal tegeleda uimastite toimetamisega põldudelt piiripunktideni. El Chapo saab oma ülesandega hästi hakkama, aga see pole tema jaoks mitte lõplik võit, vaid lihtsalt esimene aste karjääriredelil, mis pidi ta lõpuks tippu viima. Kes karjääriredelil tippu tahab jõuda, see ei tohi eksinutele kaasa tunda ega alluvate vabanduste ees pehmeks minna, kui nad pole tähtajast kinni pidanud. Kui tekib probleeme, võtab El Chapo härjal sabast ja lahendab need. Kui mõni talupoeg on suurema rahakotiga ostja ahvatlustele järele andnud, siis El Chapo elimineerib ta. Kui uimastilaadungit vedav rekajuht end eelmisel õhtul purju joob ja kaup õigeks ajaks kohale ei jõua, siis El Chapo elimineerib ta. Lihtne ja efektiivne.
El Chapo võitis kiiresti ülemuste usalduse ja temast sai mõne aastaga üks El Padrinole lähedasemaid mehi. Viimaselt õppis noor Joaquín palju, sealhulgas ka ühte kõige olulisemat asja: uimastiäris ellujäämist. Nagu Félix Gallardo, nii elas ka El Chapo vaikselt ja uhkeldamata, elu ilma liigse tähelepanuta. El Chapo on olnud neli korda abielus, tal on üheksa last, aga ta pole kunagi ümbritsenud end naistekarjaga.
Kui El Padrino kinni võetakse ja kõik tema pärandile tormi jooksma hakkavad, otsustab El Chapo oma õpetajale truuks jääda. Ta tegutseb metoodiliselt, ilma oma võimu kuritarvitamata. Ta valib liitlasteks oma sugulasi, justkui sooviks ta omale veresidemetest raudrüü teha. Kõigi ülejäänud inimeste kohta kehtis vaid üks reegel: kes eksib, see maksab selle eest eluga. Ta kolib Sinaloast Guadalajarasse, linna, mis oli olnud El Padrino viimane residents, kuigi tema organisatsiooni baas asub Agua Prieta nimelises linnakeses Sonora osariigis, mugavalt USA piiri läheduses. Tema valik räägib iseendast. See võimaldab El Chapol varju jääda ja tagalast oma kiiresti kasvavat impeeriumi valitseda. Ta reisib inkognito. Rahva seas levivad jutud sellest, kuidas teda mitmes kohas on nähtud, aga see on tõene vaid ühel juhul sajast. Uimastite USAsse tarnimiseks kasutavad El Chapo ja tema mehed kõikvõimalikke vahendeid. Lennukeid, veoautosid, rekasid, tsisternveokeid, autosid, maa-aluseid tunneleid. 1993. aastal avastati pooleliolev, peaaegu neljasaja viiekümne meetri pikkune ja kahekümne meetri sügavune maa-alune tunnel, mis oleks valmis kujul pidanud viima Tijuanast San Diegosse.
On atentaatide ja arveteklaarimise aastad, täis põgenemisi ja mõrvu. 1993. aasta 24. mail palkab Tijuana kartell palgamõrtsukad, kelle ülesandeks on anda löök Sinaloa kartellile otse südamesse. Tol päeval oodatakse Guadalajara lennuväljale kahte tähtsat külalist: El Chapo Guzmáni ja kardinal Juan Jesús Posadas Ocampot, kes linna peapiiskopi ametis oli algatanud võitluse narkovõimu vastu. Tapjad teavad, et El Chapo sõidab valge Mercury Grand Marquis’ga, mis on uimastiparunite must34. Ka kardinal sõidab valge Mercury Grand Marquis’ga. Tijuana palgamõrtsukad hakkavad tulistama selle auto pihta, millega nende arvates sõidab Sinaloa boss, ja osa meestest, arvatavasti El Chapo turvamehed, vastavad tulele. Hetkega muutub lennuvälja parkla põrguks. Tulistamise käigus langeb seitse meest, nende hulgas ka kardinal Posadas Ocampo, kuid El Chapo pääseb parklast põgenema elusa ja tervena. Aastaid on paljud endalt küsinud, kas saatus mängis sel päeval tõesti jumalateenriga julma mängu või oli mõrvarite tegelik eesmärk kõrvaldada Guadalajara ebamugavaks muutunud peapiiskop. Alles hiljuti teatas FBI, et müsteerium on lahendatud: need isikud aeti traagiliselt üksteisega segamini.
1993. aasta 9. juunil El Chapo arreteeritakse. Puente Grande kinnine vangla, kuhu ta 1995. aastal üle viiakse, muutub järk-järgult tema uueks baasiks, kust ta oma äri edasi juhib. Kaheksa aastat hiljem ei saa El Chapo aga endale enam trellide taga mõnulemist lubada – ülemkohus on vastu võtnud uue seaduse, mis hõlbustab kurjategijate väljaandmist USAle, kui viimane nad süüdi mõistab. El Chapo üleviimine Ameerika vanglasse oleks kõige lõpp. Niisiis valib ta välja 2001. aasta 19. jaanuari õhtu. Vanglasse on oodata Mehhiko kõrgete ohvitseride delegatsiooni, kelle eesmärgiks on vangla olukorda parandada. El Chapot see ei kõiguta. Juba tükk aega on ta raha kõlinaga valvureid ära ostes oma põgenemist ette valmistanud. Üks nendest, Francisco Gamberos Rivera, hüüdnimega El Chito, avab kongi ukse ja aitab tal musta pesu kärusse peitu pugeda. Mööda valveta koridore ja läbi avatud elektrooniliste uste jõuavad nad vangla parklasse, mida valvab ainult üks mees.
El Chapo hüppab kärust välja ja peidab end Chevrolet Monte Carlo pagasiruumi. El Chito käivitab mootori ja sõidutab ta vabadusse.
El Chapo on nüüd kõigi iidol, elav legend. Ta jätkab oma kartelli juhtimist lähedaste abiga, kelleks on Ismael Zambada García, hüüdnimega El Mayo, Ignacio Coronel Villarreal, hüüdnimega Nacho, kes tapetakse 2010. aasta 29. juulil Mehhiko armee haarangus, ning tema nõunik Juan José Esparragoza Moreno, hüüdnimega El Azul ehk Sinine – nii kutsutakse teda tema tumeda naha tõttu. Sinaloa kartelli sünnile 1989. aastal järgnenud kümne aasta vältel valitsevad need isikud Mehhiko uimastiäri nagu printsid.
Mõneks aastaks sõlmib El Chapo liidu Beltrán Leyva klanniga, viie vennaga, kes on kärmed altkäemaksu maksma ja ähvardama, kelle mõjuvõim ulatub poliitilistesse ja juriidilistesse sfääridesse ning kellel on liitlasi isegi Mehhiko politseijõududes. Neil on kontakte ka USA saatkonna ja México lennujaama juures asuvates Interpoli osakondades. Sellepärast otsustabki Sinaloa kartell nad enda heaks tööle värvata. Beltrán Leyva perekondlik armee on väike kuritegelik grupp, mis alates üheksakümnendate aastate lõpust on osanud suurtele kartellidele kasulik olla. El Chapo usaldab neid. Nad jäävad talle ustavaks isegi siis, kui El Chapo võim kõikuma lööb. Nagu juhtus kaks aastat pärast tema vanglast põgenemist, kui Tamaulipase osariigis – täpsemalt Nuevo Laredo regioonis – tekkis võimutühjus ja puhkes metsik kodusõda kontrolli saavutamiseks Texasesse viiva transpordikanali üle. See oli strateegiliselt tähtis koridor, mis viis otse kuulsale Interstate 35 nimelisele maanteele, mida mööda veetakse USAsse 40 protsenti Mehhikost pärit narkootikumidest. Paraku ei ole narkoäris tühi koht võimalik. Kui see ka olemas oleks, siis jääks selle eluiga väga lühikeseks. Esimese reeglina tuleb okupeerida vaba territoorium: kui mõni boss kinni võetakse, astuvad pretendendid kohe tema kohale. El Chapo usaldab Kirde-Mehhiko aladel vabanenud territooriumi okupeerimise – et teistest ette jõuda – Arturole, ühele Beltrán Leyva viiest vennast, kes asutas relvastatud grupi Los Negros ja pani nende etteotsa täpselt õige mehe.
Edgar Valdéz Villarreali hüüdnimi on Barbie, mis jäi blondile ja sinisilmsele noormehele külge Laredo high school’i35 jalgpallimeeskonna ajast: „Sa näed välja nagu Ken,” oli treener talle öelnud, „aga minu jaoks jääd sa alati Barbieks.” Barbie Ameerika unistus ei piirdu ainult kolledži