31
luuleliselt rahuldanud; loodan et M. M. natukene tüsedam on kui meie enne esinenud naised.
Minu töö ei saa selle lärmi sees viljakas olla; ehk pääle sõja likvi-deerimist lähab korda (kui enne mõni pomm kaela ei kuku) paberile mahutada, mis sõjaväljade vereaurus on valminud.
Ela hästi.
Terv. Sinu J. Barbarus.
P. S. Adress: 9-ая Действ. Армия, 33 Арм. корпус, Проскуровский Пограничн. полк мл. врачу (имя, фамилия).
J. Vares.
[Kirjutamiskoht on määratud Barbaruse ankeediandmete põhjal (EKM EKLA, f 8, m 12: 2).
Aadr: ЕВБ. / Г-ну / Иоганнесу Семпер. / Станция Галлист. / Перн.-Фел. п.п. (Лифл. губ.)]
Sonettides ja Eelõitsengus aset leidsid.“ (Looming 1933, nr 3, lk 357; vt ka J. Semper, Teosed XII. Mälestused, Tallinn: Eesti Raamat, 1978, lk 273.)
32
Johannes Vares-Barbarus sõjaväelase rõivastuses 1914. EKM EKLA, A-30: 13.
33
1917
11. Semper Barbarusele
Tallinn, 26. juuli 1917.
26. VII –17.
Barbarus,
et Sa silmapiirilt ära kadusid, siis katsun Sind sel moel kätte saada, et selle kirja Pärnu saadan edasi saatmiseks.
Nüüd aga ei taha ma enne pikemalt kirjutada. Ainult ühte tahtsin Sulle teatada. Meil asus siin uus rühm, kõdunenud Noor-Eesti asemel, „Siuru“.38 Asutajad Tuglas, M. Under, Adson (anderikas Võru keeles luuletaja), Visnapuu, Gailit ja mina. Septembris tahame albumi „Siuru“ välja anda trüki ilustustega. Materjaal on suuremalt jaolt koos.
Et Sa silmaveerult ammu kadunud, siis ei osanud Sind keegi üles otsida. Kui see kiri vahest Sulle kätte jõuab, kirjuta viibimata ja saada albumi jaoks midagi.
Kui album ilmunud (kaastööd saatnud ja lubanud: Aavik, Alle, Grünthal, Gailit, A. Kallas, Adson, A. Tassa, M. Under, Tuglas, Tamm-saare, Visnapuu, mina jne.), tahame välja anda terve rida raamatuid (Artur Waldes’i üle, Beardsley, „Fraasid“, album „Form“ jne.).39
„Siuru“ asukoht: Tallinn, Pika jala torn, mille juba üürinud, ja mille parandamise boheemiurkaks oleme ette võtnud, sest tornis pole muu elanud kui tuvid, varblased ja pääsukesed.40
38 Noor-Eesti – kirjanduslik-kultuuriline rühmitus, kujunes Tartus 1905–1907, sai ava-liku organisatsiooni õigused 1912 ja hääbus I maailmasõja ajal. Rühmituse algatusel ilmusid viis „Noor-Eesti“ albumit, koguteos „Võitluse päevil“ (1905) ning ajakirjad Noor-Eesti (vt viide 4) ja Vaba Sõna (1914–1916). Tegevuse algul avaldasid mõnedki rühmituse liikmed (Gustav Suits, Friedebert Tuglas) revolutsioonilisi ideid, hiljem aga pühendati enam tähelepanu kirjandusliku vaatevälja avardamisele ja kirjanduse esteetilise taseme tõstmisele. Kirjanduslik ühing Siuru tegutses 1917–1920, jätkates Noor-Eesti rühmituse kirjanduskultuurilist uuendussuunda. Kirjas mainitud asuta-jaliikmetega liitusid hiljem August Alle ja Barbarus. Ühing andis välja kolm „Siuru“ albumit ja kirjastas oma liikmete teoseid.
39 Tuglase müstifitseeritud kriitiline essee „Arthur Valdes“ ilmus 1918. Teiste mainitud raamatute ilmumise kohta puuduvad andmed.
40 Seda seika on meenutanud Artur Adson: „Pikajala torni rentisin Siurule Tallinna linnalt kuue aasta peale ja andsin nõuetavaks kautsjoniks ühe sajarublalise vene rii-gilaenu paberi. Torni ristisime Siuru torniks ja lasksime Parikastel teha sellest fotosid, mis müügile läksid. Sellega see torniruumide klubiks muutmise afäär lõppeski, sest
34
Kirjuta pikemalt ja anna oma aadress teada.
Mis minusse isiklikult, siis olen juba poolteist aastat sõjateenistu-ses.41 Asun praegu Tallinnas, Eesti Sõjaväeliste Ülemkomitee liikmena.
Aadress: Tallinn, Posti kast 40.
Paremaid tervitusi
Johannes Semper.
[Kirjutamiskoht on määratud kirja sisust lähtudes (vt saatja-aadress).]
12. Barbarus Semperile
Kiiev, 23. september 1917.
Kiievis 23/IX. 1917.
Kallis Semper! Et Su kiri (26. VII. kirj.) pika ringreisi on teinud, siis vabanda, et nii kaua vaikinud olen. Sattusin polgu arstide vahetusel Kiievi, kuhu 22/VIII jõudsin; kiri oli just pääle minu polgust lahkumi-se sinna jõudnud, kust ta siis järgi läkitati.
Siia jõudes hakkasin riigieksamitega jändama; lõpetasin nad eila ära & pääsesin sellega asearsti nimest; tuli seega ligi kuu aega raamatu-te taga higistada & arstiteaduse igavat – hallitama läinud proosat veel kord mälutseda. Noh, nüüd vastuseks Sinu kirja pääle. Esiteks luba õnne soovida uuele rühmale & „Siuru“ asutajatele; olgu tema tege-vuses rohkem värsket – revolutsioonilist pingutust ja taotustes ägeda-mat temperamenti (millest meil ikka puudus on olnud), kui endistes rühmades! Ei ole kindel, et mu kaastöö veel õigel ajal pärale jõuab, sellepärast saadan ainult ühe juhuslise luuletuse,42 mis praegu siin on, kuna mu raamatud & paberid veel pärale ei ole jõudnud. Kui tulevikus mõtlete midagi ette võtta, siis ole kallis – teadusta aegsasti & tutvusta mind ka uue rühma esteetiliste kalduvustega. Võib olla mõjusid Riia
kapital selleks puudus meil täiesti.“ (A. Adson, Marie Underi eluraamat. Stockholm, 1974, lk 53.)
41 Semper oli vahepeal Peterburist siirdunud Riia Polütehnilisse Instituuti arhitektuuri õppima. Instituut evakueeriti sõja tõttu Moskvasse, kus Semper mobiliseeriti ja suu-nati Moskva sõjakooli, mille ta lõpetas lipnikuna. Juulis 1917 tuli ta Tallinna. Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee, mille liikmeks Semper oli, tegeles eesti rahvusväeosade organiseerimisega juunist 1917 kuni jaanuarini 1918.
42 „Siuru“ I albumis Barbaruse kaastööd ei leidu.
35
sündmused43 Tallinna elu pääle & ei annagi ehk võimalust „Siuru“ kir-jastamist teostada.
Kirjuta pikemalt, siis vastan ka laiemalt. Mõtlen, et tulevikus mõne parema & suurema kaastööga „Siuru“ toetan & ehk läheb mul korda kodumaa linnas kohta leida.
Kuidas on lugu Eesti polguga & kas ei ole sääl arsti tarvis?
Paremate tervitustega
Sinu Joh. Barbarus.
13. Semper Barbarusele
Tallinn, 18. november 1917.
18. XI–17.
Kallis Barbarus!
Et Sa ometi kirjutid! Sain ammu Su kirja ja luuletuse (aitäh!), ja olek-sin Sulle kohe vastanud, aga Sa olid nii ettevaatamata, et aadressi ligi ei pannud. Tagajärjed: ei teadnud kirja kuhugi saata; veel enam, elasin olin Kiievis 1 ½ nädalat rahvaste nõukogu liikmena44 (oktoobri lõpul, oleks ühest käsigranaadist raekoja ees peaaegu nahatäie saa-nud), ilma et ühtegi tuttavat ses linnas oleks olnud. Aadressi lauast ot-sisin Su aadressi (Кузнечная, выехал в действ. арм. в апреле 1917). Tulin tagasi ja nüüd alles sain aruotsa kätte, kust pidin Su aadressi teada saama –