Euroopa, esteedid ja elulähedus. Semperi ja Barbaruse kirjavahetus 1911–1940. I köide. Koostanud: Paul Rummo. Читать онлайн. Newlib. NEWLIB.NET

Автор: Koostanud: Paul Rummo
Издательство: Eesti digiraamatute keskus OU
Серия:
Жанр произведения: Языкознание
Год издания: 0
isbn: 9789949677597
Скачать книгу
Kirja daatum on täpsustatud postitempli järgi.

      Aadr: Herra stud. phil. / Johannes Semper / Тухалане (Tuhalaane) / Чер. г. „Феллин“ (Лифл.)]

      23 Soome mõjudest Gustav Suitsu noorpõlveluules vt nt N. Andreseni artiklis „Elu tuli“ (Keel ja Kirjandus 1977, nr 10, lk 604).

      24 Gabriele d’Annunzio (1863–1938), itaalia kirjanik, itaalia dekadentsi esindaja.

      25 Giosuè Carducci (1835–1907), itaalia luuletaja, Nobeli kirjanduspreemia 1906.

      26 Giovanni Pascoli (1855–1912), itaalia poeet ja õpetlane, peetakse koos D’Annunzioga itaalia dekadentsi oluliseks esindajaks.

      27 Reis ilmselt ei toimunud; sellest pole teateid ei Barbaruse põhjalikes ankeetides ega elulookirjeldustes.

      28 Kas Barbarus ja Semper kohtusid Pärnu laulupeol, mis toimus 18.–20. juunini, selle kohta puuduvad andmed.

      26

      Johannes Vares-Barbarus gümnaasiumipõlves oma kaaslastega:

      Barbarus (vasakult 3.), Joh. Grünberg (vasakult 1), Jüri Uluots (vasakult 4.), Johannes Semper (vasakult 5.). Foto: P. Lanz. EKM EKLA, B-30: 146.

      27

      28

      7. Barbarus Semperile

       Kiiev, 2. märts 1913.

      Kiievis, 2/III. 1913.

      Kallis Semper! Kõige päält vabandust, et ma nii väha poole ülikoolis viibin, kuhu Sinu kaart adresseeritud oli, teiseks, – et ma aru ei saa, mis tähtsus statistilistel kavatsustel on. Jään siis ankeedi lehti ootama ja loodan, et Sa edaspidi isiklisi asju ja uudisid kirja kaudu teadustad. Oleme kõik nelja tuulte poole laiali paisatud, nagu ära valitud sugu.29

       Tervitades.

       Sinu J. Vares.

      Adr.: Киевъ, Левашовская 18/3.

      [Postkaart. Aadr: Herra üliõpl. / Johannes Semper. / В. О. 10 линия 152 кв. 42. / СПБ.]

      8. Barbarus Semperile

      Kiiev, 15. september 1913.

      Kiievis, 15/IX. 1913.

      Armas Semper! Jällegi lögased suguosad, lõdvalt närtsuna rippuvad nisad, jällegi löndunud kõhud rasvastel taladel ja kui väha ilusat viburinnalist; nii-sugune on minu töö toores aine. Ei ole veel õige oma mõtteid koguda saa-nud, kuna mu reisist30 alles mõni päev tagasi on, aga ceterum censeo31, et endine uhke „N-E“ rohkem hingele lähenes kui nüüdne populärsuse poo-le kalduv. Päälegi näib mulle, nagu oleks seegi taotus Soomest laenatud,32 nagu meile säält ennegi kaunis külma põhjamaa manufakturi üle piiri on toimetatud. Soome võib selle väljaveo tõusu üle ainult rõõmustada, aga meie ei võida ka palju – ainult tühjuse ahastus saab osaks. Adress: Киев, Георгиевский пр. д. 11, кв. 5-ая.

       Tervitades Sinu Joh. Vares.

      [Piltpostkaart.

      Aadr: K. a. / Herra Johannes Semper. / Вас. Остр. 2 линия / д. N° 29, кв. 18-ая. / „СПБ.“ – Kirja kuupäeva ja allkirja on korratud postkaardi pildipoolel ning saatja-aadressi saaja-aadressi all.]

      29 Juudi rahvus.

      30 Reis kodust Kiievisse ülikooliõpinguid jätkama.

      31 Muide, ma arvan (ld).

      32 Arvatavasti on kõne all „Noor-Eesti“ IV album (1912); selle sisu populaarsuse poole kaldumine, pealegi Soomest laenatud eeskujul, on küsitav.

      29

      9. Barbarus Semperile

      Kiiev, 13. oktoober 1913.

      13/X. 1913.

      Kallis sõber! Sinu kaardil esinev kunsti credo – laia publikumi maitse eitamine on essentia vitalis33 minu tülpinud meeltele, toeks minu kõr-gile vaimule ... Ehk jõuame sellele kiusatusele vastu panna, mis ehk meie mehi ahvateleb. Selleks jõudu ja järeleandmatust. Lugesin hiljuti „Päevalehes“ H. R. (alias Hugo Raudsepp) märkusi „Teatriraamatu“ kohta.34 Massi arusaamatus meist on ka juba seda isandat tabanud ja mind üllatas iseäraline loogika „lüürika ja luuletaja on sugulased“ (!), mis niisama kõlab – põrsas on suure sea poeg. Mis Jürgenstein on kirjutanud – ei tea ma mitte; vist olin siis just reisil Kiievi poole, seega ilma „Postimeheta“.35 Ja mis võib Naatsaretist mõistlikku oodata. Kui see kiitus, mis vanahärra ehk jagas, mitte rohkem meie mehi te-gelikusse elusse ei vea ja endid arvustuse järele köie tantsi tantsima ei pane. Meie jääme siiski kunsti juurde!

       Tervitades. Sinu J. V.

      [Piltpostkaart. Kirjutamiskoht on määratud postitempli järgi.

      Aadr: Г-ну / И. Семпер. / Вас. О. 2-а я линия / д. N° 29, кв. 18-ая. / „СПБ.“]

      33 Elu(jõu) essents (ld).

      34 Päevaleht – eesti suurim ja mõjukaim ajaleht, ilmus Tallinnas 1905–1940 (väikeste vaheaegadega), alates 1908 Tallinna Eesti Kirjastuse-Ühisuse väljaandel (toimetaja 1908–1918 ja 1921–1934 Georg Eduard Luiga). Siinkohal on jutt Bernhard Linde ja Gustav Suitsu toimetatud koguteosest „Teatri-raamat“ (1913), milles esinesid artik-litega ka Barbarus („Draama kui müsteerium“) ja Semper („Lürismus näitelaval“), ning selle kohta ilmunud Hugo Raudsepa arvustusest (Päevaleht 1. (14.) X 1913, nr 224), milles on peetud vajalikuks Barbaruse ja Semperi kirjutiste aadressil ironi-seerida; ka järgnevalt tsiteeritud lauseosa pärineb sellest arvustusest.

      35 Postimees – Tartus 1886–1940 (lühikeste vaheaegadega) ilmunud ajaleht, mida algul (1886–1896) toimetas Karl August Hermann, hiljem, Jaan Tõnissoni peatoimetajaks olles (1896–1935), sai lehest Tõnissoni rahvuslik-aateliste ideede kandja. – Ka Anton Jürgensteini arvustuses „Teatri-raamatu“ kohta (Postimees 7. (20.) IX 1913, nr 206) on nurinat sõpradepaari artiklite kohta.

      30

      1915

      10. Barbarus Semperile

      Galiitsia rindel, 3. juuni 1915.

      3/VI. 1915.

      Armas sõber!

      Sinu kiri on pika reisimise järele sõjaväljale jõudnud.36 Tänan! Olen nüüd hariliku ilmakodaniku igapäise elu udaralt üsna võõrutud ja keset veristustalgu kaosi paisatud. Isegi kirja teel ei saa oma sõpradega enam ühenduses olla: posti olud on viletsa poole.

      Endine elu on nagu läinud unenägu seitsme mäe taga ja hariliku toa seinte vaikuse asemel ümbritseb mind tuletorude lärm ja kuuli-pritside ragin nagu kiristaks ja ragistaks keegi raud hiiglahambaid ja ähvardaks Sind ära õgida kõige kontidega tükkis. Siiski, – sõda ei ole nii jäle ja kole kui kaugel-olejad arvavad. Olen 25/IV hakates alatasa lahingute piirkonnas olnud; 5–6 päeva sai üsna kaevikute läheduses töötada, kus kuulid kui põgenev mesilastepere urisesid ja ümasid. Pom-mide raksatused on kõrvale meeldivamad kui nende pisielukate vurin.

      Nii siis – suvitad. Ja hää on nii kord täiesti üksi olla ja kõik aeg ainult oma huvidele pühendada; minu elu pahe seisab just selles, et üksiolemise pühadust sugugi maitsta ei saa, – oled nagu juhtumise viisi võõraste meesolevustega paari pandud, – natukene veidram veel kui abielu.

      Sinu elu on muidugi täis põrniku ja libliku meeleolu – täieline vas-tand minu omale.

      Olen Sulle väga tänulik, kui veel vaevaks võtad mõne epistli saata. Loodan et B. Linde mulle Maria Maarjamaa luuletuskogu saadab, nii pea kui ta trükist ilmub.37 Õigust