Ent kogu ühiskond õpetab sulle pealesurumist: ole hea, ole moraalne, ole see ja teine. Tantra on täiesti väljaspool ühiskonda, kultuuri ja tsivilisatsiooni. See ütleb, et kui oled liiga kultuurne, siis kaotad kõik loomuliku ja siis saab sinust mehaaniline asi, mis ei hõlju ega voola. Sellepärast ära raja enda ümber kaitsekihti, ela hetkes, ela virgelt. Seda tuleb sügavuti mõista.
Miks inimesed püüavad rajada enda ümber kaitsekihti? Nad ei vaja virget olekut, sest kui sul pole kaitseks iseloomu, siis pead olema väga teadlik, sest iga hetk on vaja teha otsuseid. Sul pole valmis otsuseid; sul pole hoiakuid. Sa pead vastama olukorrale. Sa oled selleks täiesti ette valmistamata – sa pead olema väga teadlik.
Teadlikkuse vältimiseks on leiutatud trikk, ja see on iseloom. Sunni endale peale teatud distsipliin, ja oled sa teadlik või mitte, distsipliin hakkab sinu eest hoolitsema. Kujunda endas harjumus alati tõtt rääkida; kujunda sellest harjumus, siis pole sul vaja selle üle muret tunda. Keegi küsib midagi, ja harjumusest räägid sa tõtt – aga väljaspool harjumust on tõde surnud.
Elu pole nii lihtne. Elu on väga keeruline nähtus. Vahel on vaja valet ja vahel võib tõde olla ohtlik – ja sa pead olema teadlik. Näiteks, kui sinu vale abil päästetakse kellegi elu ja vale läbi ei saa keegi kannatada ja tema elu on päästetud, mis sa siis teed? Kui oled takerdunud mõttesse, et pead tõtt rääkima, siis võid kellegi tappa.
Miski pole väärtuslikum kui elu; mitte miski, ka mitte tõde pole elust väärtuslikum. Ja mõnikord võib su tõde kellegi elu tappa. Mis sa siis teed? Lihtsalt päästes oma vana mudelit ja harjumust, oma ego – „olen tõerääkija inimene” –, ohverdad sa kellegi elu. Oled tõearmastaja inimene, ja see on kõik? Seda on liiga palju, sa oled täiesti hull! Kui saab kellegi elu päästa, isegi kui inimesed arvavad, et oled valetaja, mis sellest siis on? Milleks muretseda nii palju selle üle, mida inimesed sinust räägivad?
See on keeruline! Pole eriti lihtne teatud mudelit luua, sest elu läheb edasi ja muutub pidevalt, ning iga hetk on uus olukord ja sellele tuleb vastata. Vastata täie teadlikkusega, see on kõik. Las otsus kasvab välja olukorrast endast, mitte et see on ette valmis mõeldud, peale sunnitud. Ärge kandke endas sisseehitatud meelt; jääge lihtsalt vabaks, teadlikuks ja loomulikuks.
Niisugune on tõeline religioosne inimene; nii-öelda religioossed inimesed on lihtsalt surnud. Nad käituvad vastavalt oma harjumustele, nad teevad seda kestvalt – see on sõltumine, mitte vabadus. Teadvustamine vajab vabadust.
Olge vabad; pidage seda sõna meeles. Las see läbistab teid. Olge vabad – nii võite igas olukorras voolata vabalt nagu vesi, nagu klaasi valatud vesi võtab klaasi kuju. Vesi ei osuta vastupanu, ei ütle: „See pole minu kuju.” Kui vesi kannu valatakse, siis võtab see kannu kuju. See ei osuta vastupanu; on vaba. Jääge vabaks nagu vesi.
Mõnikord on teil vaja minna lõunasse ja mõnikord põhja, teil tuleb muuta suunda vastavalt olukorrale, te peate voolama. Ent kui te teate, kuidas voolata, siis sellest piisab. Ookean pole väga kaugel, kui teate, kuidas voolata.
Niisiis, ärge looge mudelit – kogu ühiskond püüab mudelit luua, kõik religioonid püüavad mudelit luua. Vaid väga vähestel valgustunud inimestel on olnud piisavalt vaprust tõde välja öelda: olge vabad ja loomulikud! Muidugi, vabad olles oletegi loomulikud.
Tilopa ei ütle: „Olge moraalsed”, ta ütleb: „Olge loomulikud.” Need on täiesti, diametraalselt vastandlikud dimensioonid. Moraalne inimene pole kunagi loomulik, ei saagi olla. Kui ta on vihane, siis ei tohi ta vihane olla, sest tema moraal ei luba seda. Kui ta armastab, ei tohi ta armastada. Sest on olemas moraal. Alati käitub ta vastavalt moraalile, mitte kunagi vastavalt oma loomusele.
Ma ütlen teile, et kui hakkate käituma vastavalt moraalinõuetele ja mitte oma loomusele, siis ei jõua te kunagi mahāmudrā-seisundisse, sest see on loomulik seisund, loomuliku oleku haripunkt. Ma ütlen teile, et kui olete vihased, siis olge – ent tuleb olla täielikult teadlik. Viha ei tohi teie teadvust varjutada, ja ongi kõik.
Las viha olla, las see valdab teid, aga olge täiesti teadlikud sellest, mis toimub. Jääge vabaks, loomulikuks, teadlikuks, jälgige, mis juhtub. Varsti näete, et palju asju on lihtsalt kadunud; neid ei juhtu enam, ilma et teeksite nende ärahoidmiseks jõupingutusi. Te pole neid kunagi tappa püüdnud, vaid need on lihtsalt kadunud.
Kui inimene on teadlik, siis viha peagi kaob. See muutub lihtsalt tobedaks – mitte halvaks, pidage meeles, sest halb on laetud väärtus. Viha muutub lihtsalt tobedaks! Te jätate selle omaks võmata mitte sellepärast, et see oleks halb, vaid et see on lihtsalt tobe; see pole patt, vaid rumalus. Ahnus kaob; see on rumal. Armukadedus kaob; see on rumal.
Pidage seda hinnanguasja meeles. Moraalis on miski hea ja miski on halb. Loomulik olles on miski tark ja miski on rumal. Tark on loomulik, aga mitte hea inimene. Rumal on mitteloomulik, aga mitte halb inimene. Pole olemas halba ega head, on ainult tarkus ja rumalus. Kui oled rumal, siis kahjustad ennast ja teisi, ja kui oled tark, siis ei kahjusta sa kedagi – ei teisi ega ennast. Pole olemas pattu ega voorust; tarkus on kõik. Kui tahate seda vooruseks nimetada, siis nimetage. Ja on olemas teadmatus; kui soovite, siis nimetage seda patuks. See on ainus patt.
Niisiis, kuidas muuta teie teadmatus tarkuseks? See on ainus muutus, ja teie ei saa seda vägisi sundida; see juhtub siis, kui olete vabad ja loomulikud.
„… jäädes vabaks ja loomulikuks,
võib ikke murda –
ja saavutada vabanemise.”
Inimene muutub täiesti vabaks. See on alguses raske, sest vanad harjumused on ikka veel alles ja sunnivad teid midagi tegema. Te tahaksite vihane olla, ent vanast harjumusest naeratate. On inimesi, kelle puhul võib kindel olla, et nad on naeratades vihased. Oma naeratusega näitavad nad välja viha. Nad peidavad midagi; nende näole ilmub võltsnaeratus. Nad on silmakirjatsejad.
Silmakirjatseja on ebaloomulik inimene: kui ta on vihane, siis naeratab; kui ta vihkab, siis näitab üles armastust; kui tunneb raevu, siis teeskleb kaastunnet. Silmakirjatseja on täiuslik moralist – täiesti kunstlik, plastiklill, inetu, kasutu, üldse mitte lill, vaid lihtsalt toretseja.
Tantra on loomulik viis. Ole vaba ja loomulik! See on raske, sest vanadest harjumustest tuleb loobuda. See on raske, sest teil tuleb elada silmakirjatsejate ühiskonnas. See on raske, sest satute igal pool silmakirjatsejatega vastamisi, aga see tuleb läbi teha. See on vaevarikas, sest võltsidesse kunstlikesse pretensioonidesse panustatakse nii palju. Te võite end tunda täiesti üksi, aga see on ainult mööduv etapp. Varsti hakkavad teised teie autentsust aduma, ja pidage meeles, et isegi ehtne viha on parem kui teeseldud naeratus, sest vähemalt on see ehtne. Vähemalt on see ehtne, oma loomusele truu. Mis ka ei juhtuks, sellele inimesele võib loota, sest ta on endale truu. Inimene, kes ei suuda olla ehtsalt vihane, ei suuda üldse olla ehtne.
Olen asju jälginud, ja ehtne viha on kaunis ja võltsnaeratus on inetu. Tõelisel vihkamisel on oma ilu, just nagu ka tõelisel armastusel – sest ilu on seotud tõega. See ei ole seotud vihkamise ega armastusega – ilu on tões. Tõde on kaunis mis tahes vormis. Tõeliselt surnud inimene on ilusam kui võltsilt elus inimene, sest vähemalt on olemas ehtsus.
Mulla Nasreddini naine suri ja naabrid kogunesid kokku, aga mulla Nasreddin seisis täiesti tundetult, nagu poleks midagi juhtunud. Naabrid hakkasid nutma ja uluma ning ütlesid: „Miks sa seal seisad, Nasreddin? Ta on surnud.”
Nasreddin ütles: „Oodake! Ta on selline valevorst – ma pean vähemalt kolm päeva ootama ja vaatama, kas see on tõsi või mitte.”
Pidage meeles, et ilu tuleneb tõest, ehtsusest. Saage ehtsamaks ja te puhkete õide. Ja kui muutute ehtsamaks, hakkate tundma, et paljud asjad langevad iseenesest ära. Te pole selleks pingutanud; need langevad iseenesest ära. Ja kui te juba kord seda nippi teate, siis muutute veelgi vabamaks, loomulikumaks, ehtsamaks.
Tilopa