8
Times, 19. detsember 1890.
9
Hatfield, Sir Henry Ponsonby lord Salisburyle, 22. detsember 1890.
10
Briti Raamatukogu käsikirjade kogu (Additional MS) 47, 909 – Battersea Papers, 24. aprill 1922.
11
Ibid., 29. veebruar 1931.
12
Lucinda Hawksley (Charles Dickensi järeltulija) hiljutises printsess Louise’i biograafias korratakse paljusid kuulujutte, mille järgi olnud Louise’il afäär teiste seas skulptor Joseph Edgar Boehmiga, oma õemehe Battenbergi prints Henryga (Heinrich Moritz von Battenberg) ja õukondlase Sir Arthur Bigge’iga. Kui Lucinda Hawksley pöördus Windsori lossi kuningliku arhiivi poole, vastati talle: „Kahjuks oleme sunnitud teatama, et printsess Louise’i toimikud ei ole avalikud.” (Hawksley, The Mystery of Princess Louise, lk 2). Nii on kuulujutud jäänudki kuulujuttudeks.
13
Letters of Countess Granville, lk 196–197, tsitaat: Cecil Woodham-Smith, Queen Victoria. Her Life and Times, 1. kd, 1819–1861, lk 51.
14
Vt Daniel Schönpflug „One European Family?” rmt-s: Karina Urbach (toimetaja), Royal Kinship, Anglo-German Family Networks, 1815–1918, tsitaat: Andreas Kraus, Das Haus Wittelsbach und Europa, ja Lucien Bély, La société des princes XVIe–XVIIIe siècle (Paris, Fayard, 1999).
15
John Martin Robinson, The Dukes of Norfolk (Chichester, Phillimore, 1995), ütleb lk-l 1, et perekonnaliini ei ole võimalik tuvastada kaugemale Edward I valitsemisajast, ja tsiteerib Gibbonit: „Kõige uhkemad perekonnad lepivad oma põlvnemise kadumisega pimedasse keskaega.”
16
Olgugi et kuningliku perekonna rikkuse suur allikas oli Lancasteri hertsogkond.
17
John Davis, „The Coburg Connection”, rmt-s: Urbach (toimetaja), Royal Kinship, lk 102.
18
Karl Marx, Kritik des Hegelschen Staatsrechts, 1843: Werke, Karl Marx ja Friedrich Engels (toimetajad), I kd, lk 310.
19
Dulcie Ashdown, Queen Victoria’s Family, lk 36.
20
Sidney Lee, Queen Victoria, A Biography, lk 17.
21
David Duff, Edward of Kent, lk 85.
22
Ibid., lk 109.
23
Vt Mollie Gilleni suurepärast teost The Prince and His Lady.
24
Mõlemad tsitaadid: Duff, Edwar 1 J. A. Froude (1885), 2 3 Roger Fulford, 4 J. A. Froude (1885), I kd, lk 135. 5 „Kas ta tõepoolest ütles: „Meie oleme literaadid, madam”? Selle loo tõesust pole kinnitatud, aga see on väärt seda, et olla tõde.” Robert Blake, 6 Yvonne M. Ward, 7 Giles St Aubyn, 8 Times, 19. detsember 1890. 9 Hatfield, Sir Henry Ponsonby lord Salisburyle, 22. detsember 1890. 10 Briti Raamatukogu käsikirjade kogu (Additional MS) 47, 909 – 11 12 Lucinda Hawksley (Charles Dickensi järeltulija) hiljutises printsess Louise’i biograafias korratakse paljusid kuulujutte, mille järgi olnud Louise’il afäär teiste seas skulptor Joseph Edgar Boehmiga, oma õemehe Battenbergi prints Henryga (Heinrich Moritz von Battenberg) ja õukondlase Sir Arthur Bigge’iga. Kui Lucinda Hawksley pöördus Windsori lossi kuningliku arhiivi poole, vastati talle: „Kahjuks oleme sunnitud teatama, et printsess Louise’i toimikud ei ole avalikud.” (Hawksley, 13 14 Vt Daniel Schönpflug „One European Family?” rmt-s: Karina Urbach (toimetaja), 15 John Martin Robinson, 16 Olgugi et kuningliku perekonna rikkuse suur allikas oli Lancasteri hertsogkond. 17 John Davis, „The Coburg Connection”, rmt-s: Urbach (toimetaja), 18 Karl Marx, 19 Dulcie Ashdown, 20 Sidney Lee, 21 David Duff, 22 23 Vt Mollie Gilleni suurepärast teost 24 Mõlemad tsitaadid: Duff, 25 26 Tsitaat: Elizabeth Longford, 27 Dulcie Ashdown, 28 D. M. Potts ja W. T. W. Potts, 29 30 Käsitlesin