Kahjuks jäävad värskelt lüpstud piim ning vabaduses ja päikese käes elavate kanade munad tarbijale ühe harvemaks nähtuseks ning need on asendatud poes müüdava pastöriseeritud piima ja tööstuslike, väga kehva tervisega kanade munadega. Selliselt rikutud toiduained on meie tervisele pigem kahjulikud – toodavad organismis lima, ummistavad veresooni ning hävitavad südant. Kuumus rikub toidu ja kõiki selliseid tooteid tuleks oma tervise huvides vältida.
Väga tervendavalt mõjuvad meile hooajalised kodumaised puuviljad ja marjad, mida saame noppida otse puu otsast või põõsast, korjata puude alt. Võime vabalt toituda ainult nendest energiarikastest andidest, tundmata millestki puudust. Inimestele, kes on harjunud rohkem küpsetatud ja raskema toiduga, mõjub ka lühiajaline ainult puuviljadest toitumine väga tervendava ja taastava paastuna. Need, kes on juba organismi puhastanud ja harjunud kergema toiduga, tunnevad puuviljades ära oma liigiomase põhitoidu. Mida enam tõuseb meie vibratsioonitase, seda kergemat, vitamiinirikkamat, värvilisemat ja meie kehale kasulikumat toitu me hakkame valima. Ka inglid paluvad meil valida puhast taimetoitu, et meie keha muutuks kergemaks ja õhulisemaks ning saaksime seeläbi paremini vastu võtta ka nende sõnumeid ja abi. Puuviljatoitlus ravib keha, sest eemaldatud on haiguste üks peapõhjuseid – vale toitumine. Paranemine algab ainult põhjuse eemaldamisest. Puuviljamahlad lahustavad seisnud limamasse ning juhivad need kehast välja.
Oma füüsilise keha toitmiseks ei ole vaja mitte üksnes füüsilist toitu – ma olen avastanud keha toitmiseks väga erinevaid viise. Maailma algses paradiisiaias kasvas külluslikult erinevaid taimi ja vilju, inimene võis neid süüa, kui vaid soovis. Ma ei usu, et Jumal lõi inimese keha kuidagi sõltuvaks. Ma arvan, et Jumal lõi erivärvilised ja – lõhnalised viljad inimesele nautimiseks, aga mitte keha ainsaks toitmisviisiks. Ma arvan, et Jumal lõi lillede lõhna ja õhus lahustuva õietolmu keha hellitamiseks, aga mitte ainsaks toitmisviisiks. Ma arvan hoopis, et Jumal lõi inimese keha iseennast ülalpidavaks ja isetaastuvaks, sõltumatuks. Sellisel viisil saab inimene nautida oma tõelist energiapotentsiaali ja jõudu ning tõelist mõtete vabadust.
Eeterlikud õlid on lõhnad, mis toidavad ja tervendavad keha, aga mitte ainult: nad ka tugevdavad hinge ning kiirendavad ja puhastavad meie mõtteid. Nende olemasolust annab aimu lõhn.
Kolm aastat tagasi jalutasin sügisese looduse maalilisust imetledes mööda varemkäimata metsarada, kui järsku tundsin erakordselt magusat lõhna. Pehme tuul oli minuni kandnud magusad eeterlikud õlid. Õhk oli neist küllastunud ja ma kõndisin kui läbi aroomipilve de. Selle järgi minnes jõudsin väikesele aasakesele, mille keskel kasvas uhke õunapuu. Kuigi ta oli metsik, ei olnud tema oksad kasvanud väga tihedaks ega takistanud päikesevalgusel võrasse siseneda. Ja need viljad! Need olid parimad, mida ma eales maitsnud olen! Õunad ei olnud väikesed ja kõvad, nagu metsikutel õunapuudel tavaliselt on, vaid rusikasuurused ning tervisest pakatava roosaka jumega. Sirutasin käe ühe vilja järele ning vaevalt olin seda sõrmedega puudutanud, kui see üliküps armastuse vili mulle ise pihku kukkus. Ta oli päikesest veel soe ja tema läbikumava koore all tunnetasin mahlasooni jooksmas. Juba käes hoides tundsin tema erakordselt tugevat tervendavat energiat ning ta lõhnas hullutavalt. Ühest õunakesest lõhnas terve ümbruskond – nii palju sisaldas ta eeterlikke õlisid! Võtsin temast väikese ampsu ning õunast jooksid soojad ja magusad mahlanired mööda mu käsi alla. Õuna maitse oli erakordne ja alatiseks meeldejääv. Üks selline õun täitis kõik mu vajadused väga pikaks ajaks ning see kogemus näitas, milline võiks olla Tõeline Paradiisiaialik Toit.
Kõige kasulikum toit inimesele on selline, milles on rikkalikult neidsamu tervendavaid eeterlikke õlisid. Need on viljad, mis on söödud vaid mõni hetk peale puult korjamist või taime murdmist. Viljad, mis on küpsenud värskes õhus, saanud tunda päikese kuuma puudutust, jahutavat tuult ja juua sooja kosutavat vihma. Mis on saanud ka tunda janu päevadel, kui taevas on pilvitu ja muld on kuiv ning võidelnud elu eest päevadel, kui päikest justkui polekski ja vihma sajab liiga palju. See kõik tugevdab ja karastab vilju ja taimi. Oma elu ja tervise eest võideldes tekivad neis mitmed lisaained, mis mõjuvad inimesele hästi. Nad on tugevamad kui viljad, mis kasvavad kasvuhoones, kaitstuna liigse külma ja vihma eest ning mis saavad vett iga päev mingil kindlal kellaajal. Sellised taimed ei pea pingutama, nad muutuvad laisaks nagu inimesed, kelle eest kõik ära tehakse.
Aga viljad, mis on kasvanud ise ja tundnud end suures looduses vabana, on täis eeterlikke õlisid ja seega väga tervendavad ja energiarikkad. Eeterlik õli on taimeessents, tema hing. Ka inimese hing lõhnab meeldivalt. Eeterlikud õlid sisaldavad taime elu alal hoidvaid omadusi ja just neid omadusi kasutatakse tervendamiseks. Hea lõhn mõjutab otseselt inimese tundeid ja suunab mõtlema armastusest ja headusest. Lille nuusutades ei mõtle keegi halba.
Soovitan alati tarbida loomulikke, Looja loodud vilju ja eelistada neid inimese aretatule. Jumal lõi imelised viljad, et me võtaksime need toiduks ja looksime nendest omakorda midagi imeilusat, mis oma lõhna ja välimusega meie meeli köidab ja hellitab. Igal viljal looduses on oma ülesanne, mis teist tasakaalustab ja toetab ning selles harmoonias inimese keha täiuslikult toidab. Kui inimesed hakkavad looma laborites puuvilju ja aretama mutante, muutuvad nad ka ise mutandiks. See lõhub looduse ja inimkeha harmooniat, takistades selle positiivset arengut.
Tervendavad eeterlikud õlid sisalduvad ka jookides, aga ainult sellistes, mis on värsked või mõni minut peale noppimist sisse tehtud. Sellist hingeenergiat sisaldab koduaia marjadest ja metsaandidest valmistatud tõmmis või kodune liköör. Niisuguse joogi saab endale igaüks ise ilma vaevata valmistada, alustades kevadistest pungadest, lisades valmimise järjekorras suviseid marju ja sügisel küpseid puuvilju, magusaid ploome, õunu ja kirsse.
Mis kõige olulisem – niisugused toidud ja joogid suudavad inimese mõtteid puhastada. Inimene hakkab mõtlema armastavalt, pöördub tagasi näoga looduse poole ja hakkab soovima head ka end ümbritsevatele inimestele.
Et meie poodides müüdavad toidud ja joogid on tänapäeva maailmas valdavalt väga halva, isegi söödamatu kvaliteediga, tunnevad ka inimesed taolist toitu süües elujõudu ja – tahet vähenemas. Sellistes toitudes pole hinge toetavat jõudu. Noored naised ei soovi enam sünnitada, sest tunnevad alateadlikult, et ei taha tuua last nii vägivaldsesse maailma, kus puudub värske toit ja jook. Mehed õpivad sõdimist ja tapmist, sest nende hinge pole armastuse energia veel puudutanud. Armastav inimene ei lähe kunagi sõjaväkke, ta valib elu, mitte surma.
Kõik, kellel on võimalik liikuda metsas ja looduses, korjata vabas looduses ja oma koduaias inimesega kooskõlas kasvanud vilju ning neid ka sisse teha, jagage neid erilisi ande oma sõprade ja tuttavatega. Nendes sisaldub Hing – lõhn, mis muudab inimest. Igaüks tunneb selliste viljade suurt ja positiivset jõudu ega soovi enam tarbida kaugelt imporditud toitu, mis on juba kaua elutuna poelettidel seisnud. Pealegi ei saa masstoodangus kasvanud vili võtta päikeselt ja maapinnalt kõike, mida tal oleks vaja, et kasvada suurepäraseks. Selleks vajaks ta enda ümbrusesse kasvama erinevaid puid ja taimi, mis teda täiustavad.
Olen paljude taimetoitlaste juures märganud, et nad seavad endale rohkelt piiranguid. Aga end mingitesse raamidesse surudes vangistame ka enda mõtte. Me peaksime olema vabad, alati.
Võtame näiteks sellise taimetoitlaste ja lihasööjate vahel palju vaidlusi tekitanud toiduaine nagu mesi. Mesi on looduse suur meistriteos. Inimesele on see väga tervendav, mõtteid puhastav ja kiirendav, keha kõigil tasanditel toitev tark toiduaine. Selles on imeliste lillede ja taimede ning päikese energeetika ja info. Paljud taimetoitlased järgivad käsklust „õige taimetoitlane mett ei tohi tarbida”. Sellega jälgib inimene mingit reeglit, kellegi arvamust ja dogmat, aga mitte oma keha. See on näide sellest, kuidas mõnikord takistab uskumus meil tarbida oma kehale tervendavat toitu. Mida tunneb Looja ja mida tunnevad tema loodud mesilased, kellele ta andis ülesande valmistada ravitoimega mett inimesele kõikide haiguste tervendamiseks ja toiduks, kuuldes oma poega seda imelist kingitust ära põlgamas?
Pigem tasuks mõelda, miks on mesilased