Ometi kõlab see aasta eesmärk kahtlaselt uusaastalubaduse moodi, kas pole? Kas oled andnud vana aasta lõpus või uue alguses lubadusi ning hiljem omakorda lubanud, et ei anna neid lubadusi enam kunagi, ja loomulikult ka sellele lubadusele käega löönud? Mina olen. Mitu korda.
Uusaastalubadustel on selline omadus: igatseme neid küll täita, aga tegelikkuses ei täida. Parimal juhul vaid proovime ujedalt, aga esimese ebaõnnestumise korral lööme käega. Üks nurjumise põhjustest peitub eesmärgi suurejoonelisuses. Eesmärgile on võimalik jõuda vaid siis, kui jagad teekonna piisavalt väikesteks sammudeks, mida astud iga päev kas või natuke, niipea kui võimalik.
Kui jagad esmalt suure eesmärgi kolme kuuga saavutatavateks osadeks, muutub eesmärk haaratavamaks. Sel moel sõnastad olulised verstapostid, mis aitavad näha, kui kaugele oled teel eesmärgini jõudnud. Kvartalieesmärkide sõnastamiseks on kaks võimalust.
Üks variant on keskenduda eesmärgi täitmise ühele konkreetsele eeldusele ning see täita, et siis võtta ette järgmine. Minu näite puhul võiksin kolme kuu jooksul enne töö ettevõtmist analüüsida selleks kuluvat pingutust ja töö mõju. Kui see on kujunenud harjumuseks, siis teen järgmise suure sammu, kehtestades endale näiteks reegli, et ei koolita üle kolme päeva nädalas.
Alternatiivina saab iga kolme kuu tagant tõmmata ringi eesmärgi täitmise ümber ühtlaselt koomale, tegeldes kõigi selle täitmiseks vajalike tegevustega. Minu näite puhul tuleks sel juhul igal õhtul otsustada, mida teen järgmisel päeval ületöötamisest hoidumiseks, peresuhete parandamiseks ning uute asjade õppimiseks. Ühele inimesele sobib esimene, teisele teine lähenemine.
Olen märganud, et kõige paremini tuleme asjadega toime juhul, kui seame endale kolme kuu eesmärgi ning seejärel märgime iga kuu lõpuks maha verstapostid. Teisiti väljendudes: lepime endaga kokku, kui kaugele oleme eesmärgi saavutamisel iga kuu lõpuks jõudnud.
Pärast kuu eesmärgi sõnastamist teen endale selgeks, kui kaugele kavatsen jõuda selle tegevusega järgmise ja ülejärgmise nädala lõpuks. Kui planeerid paar nädalat ette, siis suudad hoida oma plaani küllalt paindliku, et välistele muudatustele kiiresti reageerida.
Jäänud on veel viimane asi enne tegutsema asumist: pane paika järgmise nädala sammud, mis viivad sind eesmärgile lähemale. Tavaliselt sõnastan järgmise päeva-paari tegevused, et sel moel keskenduda võimalikult palju hetkele. Nendega tegelen iga päev, niipea kui võimalik, kas või natuke.
Kolm eesmärki
Tavaliselt ei püüdle päevas rohkem kui kolme eesmärgi poole: üks neist on töine (raamatu kirjutamise hetkel käsikirja lõpetamine), teine eraeluline (olla abikaasale võimalikult palju toeks meie poja kasvatamisel) ning kolmas mind arendav (teha iga päev tervist parandavaid qigong’i harjutusi ja lugeda vähemalt 15 minutit head raamatut).
Kui leian end olukorrast, kus ma ei saa eesmärgi poole edasi liikuda, sest ootan kellegi teise taga, siis võtan sama valdkonna tähtsuselt järgmise eesmärgi ning tegutsen selle nimel. Nii tuleb praegu ette, et kui raamatu kirjutamises on mõtete kogumise paus, siis valmistun sügiseseks enam kui 200 inimesega avalikuks koolituseks. Kui pere hetkel mu tegutsemist ei vaja, siis tegelen sihikindlalt meie tulevase Vihterpalu elumaja ehitamise ettevalmistusega. Kui igapäevane qigong’i-trenn tehtud ja isu end arendada, siis loen raamatut. Aga mitte kunagi ei liigu ma ühes oma elu valdkonnas, näiteks tööelus, korraga rohkem kui kolme eesmärgi poole, sest vastasel juhul kaotaksin fookuse ning killustaksin end.
Oma päeva olen jaganud ajasahtliteks: tööpäevadel tegelen eelkõige tööasjadega ning hommikud, õhtud ja nädalavahetused olen perega või arendan ennast.
Alusta tasapisi
Kui otsustad sel moel tegutsema hakata, siis ära tõsta alguses latti liiga kõrgele. Sageli seame endale liiga kõrgeid ootusi ning õige pea avastame, et need käivad meil üle jõu, ning loobume nende eesmärkide taotlemisest täiesti. Selle asemel, et piltlikult öeldes alustada homme uut elu ja hakata maailma parimaks inimeseks, alusta sammhaaval. Kui otsustad hakata sportima, siis jookse homme hommikul 200 meetrit. Kui 200 meetri jooks õnnestub probleemideta, siis võid pikendada distantsi poole kilomeetrini. Sel moel, tasa ja targu liikudes, harjud oma uute eesmärkidega ning tõrkeid nende poole liikumisel on oluliselt vähem.
Aga mida teha pisiasjadega, mis tuleb samuti korda ajada? Olen nendeks jätnud iga päev tunni või paar ja sellest piirangust pean ka kinni – kui pisitoimetusi ei saa selleks ette nähtud ajaga valmis, siis tegelen nendega järgmisel päeval või loobun nendega tegelemisest üldse.
Selline keskendunud liikumine pole alati nii lihtne. Töötasin alles hiljaaegu ühe suure ettevõttega, kus iga osakonna juhil oli paar-kolmkümmend eesmärki, mille poole liikumist neilt juhtkond iga kuu ootas.
Oleme korduvalt teinud sellisel juhul harjutuse, mille puhul sõnastame eesmärgid ning iga eesmärgi puhul enda rolli. Lõpptulemusena jääb alles kaks kuni viis rolli. Nüüd tekitad nädalasse nn ajasahtlid nende rollide täitmiseks. Iga rolli puhul keskendud oma järgmisele tegevusele ning hoiad silme ees nimekirja konkreetsetest järgmistest tegevustest.
Näiteks kui juhid inimesi, aga pead tegema ka „päristööd“ ehk ise midagi looma, kirjutama, tootma, siis jagad oma päeva kaheks: hommikupoolikuti juhid inimesi ja pärastlõunal teed „päristööd“ või vastupidi. Või keskendud esmaspäeviti, kolmapäeviti ja neljapäeviti eelkõige inimeste juhtimisele ning teisipäeviti ja reedeti „päristööle“.
Kui tunned, et era- ja tööelu tasakaal kipub käest minema, pane samamoodi kirja üks tööalane ja üks eraeluline eesmärk ning rühi nende mõlema saavutamise poole igal argipäeval. Nädalavahetusel ja puhkusel keskendu loomulikult ainult elule, mitte tööle.
Kui mõni eesmärk muutub, siis joonista uuesti kogu pilt algusest peale lahti ja keskendu järgmisele tegevusele.
Dale Carnegie on öelnud, et 50 protsenti probleemist laheneb, kui paned probleemi kirja ning kaardis tad võimalikud lahendusteed. Ülejäänud 40 protsenti probleemist laheneb, kui valid välja ühe lahendustee ning asud selles suunas liikuma.
Kasuta teiste abi
Sihikindlaks edasiliikumiseks saad tõhusat abi coach’ilt või mentorilt. Palun võta hetk aega, et kaaluda, kelle abi saaksid kuni pool tundi nädalas kasutada, et lasta tal esitada küsimusi, mis aitavad sinu seest õiged vastused üles leida.
Kuidas seda konkreetselt teha? Lepi mõne hea sõbra, tuttava või kolleegiga kokku telefonikõne või kohtumine, mis toimub igal nädalal ühel ja samal ajal. Iseenesest mõista jääb vestlus ainult teie kahe vahele. Sessiooni ajal võib sinu abiline esitada ainult küsimusi nagu näiteks: „Milliseid olulisi edusamme tegid möödunud nädalal? Millega oled möödunud nädala puhul rahul? Milliste raskustega kokku puutusid? Kuidas neid lahendasid? Kuidas sa end pärast möödunud nädalat tunned? Milline on järgmine suur samm, mille teed eelseisval nädalal? Milline on sinu järgmine tegevus? Millal sa selle ära teed? Milliseid probleeme ootad? Kuidas neid lahendad?“
Vastutasuks saad teist inimest omalt poolt sarnaste küsimuste esitamisega aidata.
Coach aitab sul enda seest õiged vastused üles leida ning tunduvalt kindlamini ja kiiremini edasi liikuda. Kui tunned coaching’u vastu rohkem huvi, soovitan lugeda John Whitmore’i raamatut „Tulemuslikkuse treenimine“ ning kodumaist Raimo Ülavere käsiraamatut „Tagasi mängu. Võitma“.
Kui tempo on väga kiire või muudatus nõuab tohutut enese proovilepanekut, võid kasutada maailma tipp-coach’ide hulka kuuluva Marshall Goldsmithi nõuannet. Ta soovitab koostada mitte vähem kui viiest ja mitte rohkem kui kaheteistkümnest küsimusest koosneva nimekirja. Küsimused peaksid olema sellised, millele saab vastata jaatavalt, eitavalt või arvuga. Lepid coaching’u-partneriga aja kokku, millal ta sulle igal õhtul helistab ning neid küsimusi esitab, andmata omapoolseid hinnanguid. Ja sina vastajana võid vastata