9. Tegutse nutikalt. Üks asi on tegevused kirja panna, aga teine asi on seatud plaani järgi tegutseda. Jagan kõige tõhusamaid, ootamatusi ja katkestusi ning nende mõju vähendada aitavaid nippe, millega inimesed minu koolitustel on välja tulnud. Uurime ka seda, kuidas põhjendamatut edasilükkamist vältida või vähendada.
10. Hetkel ebaolulised asjad viska ära, arhiveeri või pane inkubaatorisse hauduma. Kui eristad selgelt olulisi ja hetkel tähtsusetuid tegevusi, siis suudad tegutseda efektiivsemalt. Näitan, mida teha kõige sellega, mis praegu pole tähtis: kuidas luua tõhusalt toimivat arhiivi- ja kaustastruktuuri ning kuidas sisse seada ideede inkubaator, kus hauduvad mõtted, millest tulevikus võivad saada suured teod.
11. Vaata üle. Kui vaatad vahel tagasi, siis saad aru, kus sa hetkel oled. Kui vaatad ettepoole, siis mõistad, kuhu oled teel. Seepärast võtan korra päevas aja maha, et tagasi vaadata möödunud päevale, kiita ennast ja valmistuda homseks. Korra nädalas käin „ajasaunas“ ning uurin pooleliolevate tööde seisu veidi põhjalikumalt. Aeg-ajalt tõusen argiaskeldustest kõrgemale ja täpsustan oma eesmärke, et mõista, milline on minu järgmine tegevus teel ihaldusväärse sihtpunkti poole.
12. Unista ja tegutse. Millises suunas oma elus liigud? Miks lähed just sinnapoole? Kes sa oled? Milline on sinu elu mõte? Kuidas see mõte võiks peegelduda sinu igapäevastes tegevustes? Otsime raamatu lõpus neile küsimustele koos vastuseid.
Käesolevas raamatus leiduvat teadmist olen kogunud alates 2002. aastast ning enamiku sellest omal nahal läbi proovinud. Minu ajakorralduse teadmised moodustavad kokteili, mille valmistamiseks läheb vaja veidi alla poole klaasi blogi zenhabits.net autori Leo Babauta koostatud ajajuhtimissüsteemi Zen To Done ning veerand klaasi David Alleni loodud Getting Things Done’i süsteemi, siis lisame tubli sortsu briti ajajuhtimise asjatundja Mark Forsteri põhimõtteid ja tema ajakorralduse algoritmi Autofocus ning vürtsiks puistame peale veidi Stephen Covey ja Timothy Ferrissi nõuandeid. Sega hoolega oma kogemustega läbi ning ongi just sulle loodud kokteil valmis. Selle kokteili mõjul suudan praegu tegutseda umbes kolmandiku võrra efektiivsemalt kui alustades ning minu distress on vähenenud poole võrra. Sind ootab ees samasugune ravitulemus, kui oled aktiivne ning mõtled ja tegutsed raamatuga kaasa.
Kirjutasin selle raamatu võimalikult praktilise. Iga peatüki alguses on mõned küsimused, millele vastamine aitab sul ennast analüüsida ning selgusele jõuda, kas sul on mõtet järgmist peatükki lugeda ja kas võiksid sellest kasu saada. Iga peatüki lõpus leiad mõned harjutused, mis aitavad sul oma ajakasutust parandada. Jätsime ka lehekülgede servadele ruumi, et saaksid teha märkusi, mis aitavad olulist infot ja mõtteid välja kirjutada, et tulevikus nutikamalt edasi liikuda.
Kui soovid midagi küsida või raamatu teemasid arutada, siis palun mine lehele www.hetk.eu – külastan seal asuvat foorumit vähemalt korra nädalas, et arutada koos kõigi lugejatega ajajuhtimisteemasid. Samuti leiad sellelt veebilehelt viiteid mitmesugusele ajajuhtimistarkvarale ning ka soovitatava kirjanduse loetelu.
Miks on mulle hetk nii tähtis, et otsustasin sellest teha raamatu pealkirja?
Hetkes viibimine on üks olulisemaid asju. Kui palju aega kulutame minevikku jäänud seikade meenutamiseks või taga igatsemiseks ning tulevikus võib-olla saabuvate sündmuste ihalemiseks või kartmiseks! Me elame siin ja praegu, mitte tulevikus ega minevikus. Praegust hetke nautides elame täisväärtuslikult. See raamat räägib sellest, kuidas neid hetki jõudumööda luua ning leida eeldused töötamiseks flow’s ehk voolus, mis lubab tegutseda kõige efektiivsemalt ning hetkel käsil olevast ülesandest võimalikult palju rõõmu tunda.
Tegutsemisel määrab ajastus kõik.
Jõud ei loe.
Kaalukus ei loe.
Isegi õiglus ei loe.
Ainus, mis loeb, on õige ajastus.
Nii kirjutab Deng Ming-Dao oma raamatus „Igapäeva tao“. Näitan mitmeid võtteid, kuidas ennast ajas juhtida ning valida õiget ajastust, et võimalikult hästi toime tulla. Ning meie ümber toimuvat rohkem nautida.
Dalai-laama on öelnud, et 90 protsenti rahulolust tuleneb meist endist ning 10 protsenti välisest maailmast. Kõige olulisem on seega, kuidas muudame ennast. Alustame.
Tee iga päev teoks kolm olulist asja
Uuri ennast
1. Kui sageli juhtub, et tegeled vähemalt ühe olulise asjaga päevas? Kuidas sa end tunned pärast sellist päeva?
2. Kui tuleb ette, et päev lihtsalt „kaob käest“, siis mis ja kes seda põhjustab? Mida saad tulevikus ette võtta, et ka nendel päevadel vähemalt üks tähtis toimetus ära teha?
3. Pane paari päeva jooksul tunniste vahedega kirja, mida eelmise tunni jooksul tegid. Uuri seda ajalogi päev hiljem. Milliste tegevustega täitsid oma aja? Kuidas jääd nende päevadega rahule?
Meid, inimesi, on kaht tüüpi: need, kes liigitavad inimkonna kaheks, ja need, kes seda ei tee.
Kui jagada inimesi selle järgi, kuidas nad end ajas juhivad, siis umbes pooled soovivad aja esmalt rahulikult maha võtta, sõnastada väärtused ja paika panna visiooni ning siis hakata sihikindlalt sinnapoole liikuma. Levinuima sellistele inimestele suunatud süsteemi leiame Stephen Covey raamatust „Esmatähtis esikohale“.
Teine tüüp tegutseb risti vastupidi ja küsib: „No kust ma peaksin leidma aja, et sihti seada? Pole! Tulekahju jahib teist. Hea, et vahel on moment hinge tõmmata…“ Selliste inimeste lemmiksüsteem on tavaliselt David Alleni Getting Things Done, mille puhul paned kirja, mida parajasti teed, ning püüad nende tähelepanekute põhjal järeldada, mis on sinu suurem eesmärk.
Kuna teine liik inimesi on kärsitumad, siis näitan hakatuseks nippi, mis aitab kiiresti oma tegevuste planeerimise esimesed viljad kätte saada.
Kui oled pigem eesmärgistatud tegutseja kui kiirreageerija, siis soovitan lugeda esmalt läbi järgmine peatükk, kus näitan, kuidas eesmärke sõnastada ja neid saavutada, ning seejärel naasta käesoleva peatüki juurde. Kui oled Covey väärtuspõhise ajajuhtimissüsteemi pühendunud austaja, siis uuri esmalt raamatu viimast, visioonidest rääkivat peatükki, et seejärel liikuda eesmärkide ja iga päeva kolme olulisima tegevuse juurde.
Kui soovid kiiresti raamatust esimesed viljad kätte saada, siis võtame alustuseks ette homse päeva ja planeerime selle nii, et homme õhtul oleks mõnus tunne.
Mis muudaks homse päeva täiuslikuks? Millised kolm toimingut tahad homme kindlasti ära teha? Pane siia kirja.
1. ____________________________________
2. ____________________________________
3. ____________________________________
Miks on need tegevused olulised? Kuidas muutub maailm – kas või sinu väike maailm – paremaks pärast nende tegevustega ühele poole saamist? Palun pane kirja, mis muutub, kui saad need kolm asja tehtud:
1. ____________________________________
2. ____________________________________
3. ____________________________________
Kui neist mõne puhul sinu maailm ei parane, siis mõtle uuesti läbi, kas ikka tahad sellele aega kulutada. Võib-olla aitab mõni teine tegevus luua hoopis parema päeva? Või kui on tegemist ebameeldiva kohustusega, mis tuleb täita, siis mida saaksid selle tegevuse või enda puhul muuta, et nii protsess kui ka tulemus oleksid nauditavamad?
Kuidas sa end tunned, kui oled need asjad homme ära teinud? Kas näed juba tulemust ja tunned, kui mõnus on? Suurepärane!
Oluline tegevus esimesena
Nüüd loome homse päeva täpselt sellise, et saaksid need toimetused tehtud. Leo Babauta soovitab oma suurepärases raamatus „The Power of Less“ päeva ehitada järgmiselt.
Tõuse