1
Bruno Groppo. Mida teha tumeda minevikuga? – Diplomaatia 2005, nr. 18/19.
2
François Dosse. Mälujälgede historiseerimine. – Vikerkaar 2006, nr. 4–5, lk. 90–101.
3
Jonathan Glover. Humanity. London, 2000.
4
Turo Uskali. Älä kirjoitaa itseäsi ulos – Moskovan-kirjeenvaihtajat Neuvostoliittokuvan kuriireina. Jyväskylä, 2003.
5
Margit Sutrop. Nõukogude aja ihalus on ohtlik. – Postimees 25.05.2006.
6
http://www.okupatsioon.ee/nimekirjad/raamat/koikfreimid.html.
7
1941. aastal arreteeritud venelased olid kas äri omanikud või Nõukogude Venemaalt bolševismi eest põgenenud Vene valgekaartlike organisatsioonide liikmed, kes olid Nõukogude Liidu salapolitsei eriliseks huviobjektiks. Eesti venelasi süüdistati luuretegevuses Nõukogude Liidu vastu n. – ö. kolmandate riikide heaks. Nende ülekuulamisega ei tegeldud tavaliselt Eestis, vaid nad viidi füüsiliseks ja psüühiliseks töötlemiseks Leningradi, et nad oma “süü” üles tunnistaks. (Aigi Rahi-Tamme kommentaar)
8
Aigi Rahi-Tamm. Küüditamised Eestis. – Eestlaste küüditamine. Mineviku varjud tänases päevas. Tartu, 2004, lk. 15–57.
9
Imbi Paju. Bolševikud on hoiatusmärk ajaloost. Intervjuu Simon Sebag Montefiorega. – Postimees 12.11.2004.
10
François Dosse. Mälujälgede historiseerimine. – Vikerkaar 2006, nr. 4–5, lk. 90–101.
11
Punavägi kasutas Eestisse loodud lennu- ja mereväebaase Soomele kallaletungimiseks. Nii rikkus Nõukogude Liit Eestiga 28. septembril 1939 sõlmitud vastastikuse abistamise pakti 1. artiklit, mis lubas sõjaväebaaside aktiivset kasutamist üksnes suurriikidega puhkeva sõja korral.
12
Max Jakobson. XX sajandi lõpparve. Tallinn, 2005.
13
Anne Applebaum. Gulag. Nõukogude koonduslaagrite ajalugu. Tallinn, 2005.
14
Seda teemat on “Helsingin Sanomates” 15.11.1998 käsitlenud Maikki Kiviharju-Wiebenga.
15
Alain Besançon. 20. sajandi õnnetus. Tallinn, 2001.
16
François Dosse. Mälujälgede historiseerimine. – Vikerkaar 2006, nr. 4–5, lk. 90–101.
17
Elsbet Parek. Minu koolipõlve Tallinn 1916–1922. Tartu, 1999.
22
Eesti ajalugu ärkamisajast kuni tänapäevani. Koost. Silvia Õispuu. Tallinn, 1992.
23
Ajaloolase Heikki Rausmaa kommentaar. 24.10.2006.
24
Marko Mihkelson. Punane terror ja kirik Eestis 1918–1919. – Looming 1992, nr. 11, lk. 1545–1552; Mart Laar. Eesti ja kommunism. – Kommunismi must raamat. Tallinn, 2000, lk. 823–894.
25
Mart Laar. Eesti ja kommunism. – Kommunismi must raamat. Tallinn, 2000, lk. 823–894.
26
Catherine Merridale. Night of Stone. Death and Memory in Russia. London, 2000.
27
Eesti ajalugu ärkamisajast kuni tänapäevani. Koost. Silvia Õispuu. Tallinn, 1992.
