Miklós Zrínyi peateoseks kujunes 1646. aastal kirjutatud eepos „Szigeti piiramine” („Szigeti veszedelem”),mis ilmus 1651. aastal. Miklós Zrínyi nägi selgesti fiktsiooni tähendust, sellele viitab ta eepose pühenduses: Fabulákkal kevertem históriát ‘Segasin (aja)lugu väljamõeldistega’. Esiisast kindlusekaitsja loo töötles ta kunstiteoseks nii, et sellega saaks Ungari poliitilise elu juhte õpetada ja kasvatada. Ta rõhutas koostöö vajadust võitluses türklastest vallutajatega, rõhutas ka moraalse uuenemise vajadust. Taevase ning maise sfääri koos kasutamine, lahingute piltlikkus, kirjelduste dünaamilisus reedavad kõik barokiajastu maitset ja mentaliteeti. Ungari rahva saatuse küsimus on sõnastatud kõrgel kunstilisel tasemel. Maailmakirjandusest võib seda võrrelda Torquato Tasso eeposega „Vabastatud Jeruusalemm” ning John Miltoni suurpoeemiga „Kaotatud paradiis”. Värsivormina on kasutatud ungari aleksandriini (4 rida, 12 silpi), mis on tulemuseks andnud nn Zrínyi-stroofi:
Kaua aega ei suudetud kohaneda Miklós Zrínyi rütmiga – seda peeti lonkavaks ja püüti isegi parandada. Alles XX sajandi teisel poolel on jõutud (teatud reservatsioonidega) ühisele arusaamisele, et tegemist on keskajast pärineva vormiga, mille puhul tsesuuri koht on rea tavaliselt 12 silbi puhul liikuv (Vargyas 2000: 77–90).
Eeposes põimub mitu tegevusliini.
I laul
Poeeti on senini köitnud armastus, nüüd paelub tema meeli Mars: fegyvert s vitézt éneklek ‘laulan relvadest ja sangaritest’. Poeet pöördub jumalaema poole ja palub:
Adj pennámnak erőt, úgy írhassak mint volt
/anna jaksu mu sulele kirjutada nii nagu oli/
Jumal on märganud, et ungarlased ei käi tema määratud teed, ta käsib peainglil tuua põrgust üks fuuriatest ja saata see Szulimáni juurde. Alecto võtab Szulimáni isa Szelimi kuju ja ilmutab end Szulimánile unes. Ta ütleb, et kui uskmatud hoiaksid ühte, siis oleks jõud nende käes. Selle peale kutsub Szulimán kokku oma väejuhid. Arszlán Budast kirjutab, et võidus uskmatute üle pole põhjust kahelda, kuna vastuolud viimaste vahel on liiga suured. Esitletakse türklaste poolel võitlevaid sangareid:
Delimán – tatarlaste pealik, kes on armunud Szulimáni tütresse Cumillasse (ta on jäänud aga hiljaks, sest Cumilla abiellub Rustániga);
Hamviván – Süüria kuningapoeg;
Demirhám – rusikaga suure elevandi tapnud vägilane;
Alderán – Demirhámi vend, kes oskab seletada unenägusid.
II laul
Buda paša Arszlán otsustab vallutada palee ja tappa György Turi. Lahing ei anna türklastele soovitud tulemusi.
Szulimán ei tea veel, kas valida rünnakuobjektiks Eger või Szigeti. Zrínyi pöördub Jumala poole:
Vedd hozzád lelkemet, mely téged alig vár,
Vedd ki én testemből
/võta endale mu hing, mis sind üha ootab, võta välja ta minu kehast/
Jumal lubabki, et Zrínyi langeb märtrina, kuid veel enne sureb tema käe läbi Szulimán. Poeg György tagab Zrínyi nime säilimise.
III laul
Szulimán on valinud ründamiseks Egeri.
Mehmed saab endale Bosnia, ta suundub Siklósi. Siklósi bei Szkandér hoiatab teda asumast laagrisse, mis pole kaitstud. Mehmed ei usu bei Szkandérit.
Laulik esitab laulu õnnest – neljast aastaajast.
Zrínyi korraldab 800 rüütliga rünnaku. Lahingus hukkub Mehmedi poeg Rézmán, Zrínyi tapab Mehmedi enda. Türklased on peaaegu põgenemas, kui Ibrahim kutsub neid uuesti võitlema. Ibrahim siiski ise hukkub.
Ungarlane Farkasics võitleb hiiglase Tahmaniga.
Zrínyi vangistab bei Pécsi.
IV laul
Laul muutlikust õnnest: õnnelik on see, kes headel aegadel end ei unusta jaa on valmis ka õnne pöördumiseks.
Tänatakse Jumalat ja maetakse surnuid. Pidu, kõik kiidavad ennast.
Vangistatud bei Olaj pakub raha, Zrínyi tahab teda vahetada vaid Radováni vastu.
Kui Szulimán toimunust kuuleb, otsustab ta Egeri asemel rünnata Zrínyit.
Kadilesker laseb tappa tuhat lammast, lambakerede juurde koguneb palju kaarnaid ja üks kotkas, paraku nad lambaliha ei söö, vaid kaovad pilve sisse. Tegemist on endega, mis ei soovita sõjakäigule minna, sest Jumal keelab selle lindude läbi. Szulimán selgitab asja siiski teistmoodi: „Miks paljud linnud ei söönud? Sest nad loodavad paremat toitu kristlaste kehadest.”
Kaks hobust tekitavad segaduse. Iszkender arvab, et tegemist on Zrínyiga ja põgeneb.
Pimeduses tapab Aigas Murtazáni, talle saab osaks au ja kuulsus.
V laul
Zrínyi valmistub kindluse kaitsmiseks. Ta ütleb: „Oleme relvad Jumala käes, kõik kristlased vaatavad meid. Mille nimel me võitleme? Ristiusu ja kodumaa eest, oma kuninga, oma naiste, laste eest, endi au ja elu nimel. Jumalat uskudes me kas sureme või võidame.”
Esitletakse ungarlastest sangareid Radováni, Farkasicsi, Deli Vidi jt.
Zrínyi vaatab oma väed üle, valmistutakse lahinguks. Ungari kuningale saadetud kiri on tegelikult hüvastijätukiri: Zrínyi teab, et ta ei näe kuningat enam mitte kunagi. Ta räägib poeg György’iga ja ütleb viimasele: „Õpi minu käest, ma olen näinud palju, ja ei midagi head.” György ei taha minna kirja viima, kuid Zrínyi käsib tal end hoida suuremateks ohtudeks ja vajaduse korral järgida isa eeskuju.
VI laul
Szulimán saadab Zrínyi juurde oma saadikud Haluli ja Demirhámi. Tehakse ettepanek kindlus loovutada, sest nagunii mitte keegi peale ungarlaste türklaste vastu ei võitle. Zrínyi annab end Jumala kätesse, Sziget piiratakse ümber. Veel enne seda tungib Zrínyi kindlusest 1200 mehega välja. Lahingus saab Deli Vidiga võideldes surma Süüria kuningapoeg Hamviván.
VII laul
Demirhám lubab sõbra surma eest kätte maksta.
Szigeti piiramine. Farkasics sureb saadud haavadesse.
Zrínyi leinab lahkunud kangelast:
O, élet, mely hamar ez világbul kitünsz!
O, rövid élet, tülünk mely gyorsan röpülsz!
Mikor inkább kellenél, akkor te megszünsz,
És, mint harmat nap előtt, eegyszersmind eltünsz.
Mint harmat nap előtt, mint hó az tüz előtt,
Mint álom előttünk, mint füst az szél előtt;
Vagy sebes forgószél mint hajtja az fölyhőt,
Ugy tünsz el előttünk s kivánságunk előtt.
/Oh, elu, kui kiirelt sa kaod! Oh, lühike elu, sa meie juurest kiiresti minema lendad! Siis kui sind kõige enam on vaja, sa kaod, nagu kaste päikese ees. Nagu kaste päikese ees, nagu lumi tule ees, nagu unenägu meie ees, nagu suits tuule ees. Või nagu kiire keeristuul kiirustab tagant pilve, nii kaod sa meie ja me soovide eest./
Lahingud. Demirhámi ja Deli Vidi võitlus, pimeduse saabudes see lõpetatakse, et järgmisel päeval taas jätkata.
VIII