„Võta tal side ära, ema! See hull tahtis mu ära tappa!”
„Kas asi on tõesti nii hull?” küsis mrs. Riggs ning haaras külmkapi pealt käärid. Ja sõnadega: „Ole nüüd vagusi!” hakkas kohe sidet lahti harutama. Chloe ilmus salvi ja tabletikarbiga.Valas klaasi sisse vett.
„Võta need sisse, Skeet, see on valuvaigisti. Millal su lolli pead viimati seoti?”
„Eile hommikul!”
„Rumal poiss!” hüüatas ema Riggs pahaselt. „Ja rumal Melly! Sidet tuleb ometi iga päev vahetada, see on juba nii must ja räpane!” Ta sai sideme lõplikult kätte, leotas viimase osa märja lapiga haava küljest lahti.„Jestas küll!” ahhetas nördinult.„See on ju puha paistes!”
Skeet oigas tasa, püüdes kõigest väest seda naiste eest varjata.
Nad panid haavale paksult salvi ning sidusid selle uuesti puhta sidemega kinni. Skeet võttis tableti ning sai isegi padja tugitoolikorjule. Lasi haigel peal mõnusalt puhata.
Peagi tuli tuppa ka Matthias Riggs. Chloe isa, välimuselt alati laitmatu ja väärikas, juustes juba halli, ent alati energiat ja uusi plaane täis.
„Nägin värava juures Martini ratast…” sõnas ta valjusti esikust. Ja tuppa astudes naeratas juba laialt: „Tere,Skeet! Oledki siin? Ja juba patjade najal! Uskumatu, kui agarad need meie maja tüdrukud on!”
„Jäta oma naljad, Matt!” lõi Ann naerdes käega. „Näed, poisil on pea katki.Tõi meie Chloe ära, aga ise, vaat et minestab poolel teel ära! Puha näost valge teine!”
„Nojah,” Matt muutus tõsiseks. Vaatas külalist tähelepanelikumalt. „Ega need külapoisid vist eriti nalja ei teinud.”
„Nad tulid kolmekesi kallale,” sõnas Chloe teadvalt. Sellest ei puudunud põlguse noot. „Nõmedad tüübid!”
„Mul on hea meel, Skeet, et mu tütrel on sinusugune kaitsja. Ütle mulle nüüd päris täpselt, et ma teaksin: mida see Marco siis Chloe kohta ütles?”
Selle nõudmise peale sattus Skeet segadusse. Silmitses kordamööda Chloe vanemaid ning siis tüdrukut ennast. Lakkus huuli ja kõhkles. Nad jälgisid teda.
„Ma ehk…hoian seda parem enda teada, kui tohib. Ma olen siin juba küllalt pahandusi teinud.”
„Mina arvan jällegi, et sa pead seda ütlema,” nõudis Matt siiski ja seejuures puuris Martinit pilguga, nii et Skeet teadis juba – tal pole ülestunnistusest pääsu. Võmmide ees suutis ta vaikida. Seekord polnud mängus vaid oma naha päästmine. Nüüd oli kaalul Marco Casey au, keda ta juba peaaegu vihkas. Samas Chloe süda, mis võiks kuuluda talle ja Chloe vanemate poolehoid. Kui ta ei vasta, tõuseb siin tühjast tüli. Aga Casey ongi ju tühine… Siiski mõtles ta kiiresti ja hoolikalt läbi iga sõna, enne kui mokaotsast pomises:
„Ta ütles, et…” Skeet tuletas hästi meelde Marco sõnu, et mitte olla tabatud valelt. „…et mehel on rusikad selleks, et litsile aru pähe panna.”
Chloe ütles üheainsa sõna, mille peale ema võpatas, isa kergitas üllatunult kulmu ning mida Skeet tajus kui muusikat oma kõrvadele. „Ma arvasin tõesti, et ta lõi Chloe´t,” jätkas ta vaikselt, ” et neil oli minu pärast suurem tüli ja nii, ma ei teadnud…” See kõlas kui vabandus, mida ta mitte kuidagi ei oska sõnadesse panna.
„Kas Marco tõesti niimoodi ütleski või?” pahvatas Matthias vihaga ning tema suured rusikad andsid Martinile teada, et selle mehega pole nalja.
„Eks ta ju teadis, et ma käisin öösel siin,” ütles Skeet ja peitis seejuures pilku. Keda ta nüüd päästa püüab? Caseyt või? Milleks?
„Chloe räägib, et teie vahel ei juhtunud midagi,” sõnas Ann Riggs, olles kindel, et tema tütar ei valeta.
„Igaüks seda ei usu,” arvas Martin.„Chloe aitas mul hävitada tüütu pudeli, mis mulle väga närvidele käis ja viskas mu siis aknast välja. See oligi kõik.”
Chloe naeratas võluvalt toa vastasnurgast, kus ta teiste juttu kuulates vaikselt seisis.
„Ma räägin sellest Marcoga,” oli isa otsustanud. „Kas ta ütles veel midagi, mida ma peaksin teadma?”
Skeet kehitas õlgu ning võttis vastu kohvitassi, mida proua talle ulatas.
„Palju ta just öelda ei jõudnud, sest ma virutasin talle.”
„Vaat see oli õige tegu!” hüüatas peremees naerdes. Näis nii, et tal polnud tütre peigmehest sugugi kahju.Ja tunnistades ausalt, oli Martinil selle üle südamest hea meel.
„Aga pärast läks veidike märuliks. Millal ma vastu pead sain, pole õrna aimugi,” lõpetas Skeet oma kaeblemise.
„Sizemore oli sind pudeliga löönud. See oli õnneks tühi.” Seda teadis Chloe väga hästi ning vastas ruttu Martini küsivale pilgule: „Melly rääkis.”
„Aitäh,” pomises Skeet hämmeldunult. „Ma siis tean, kellele teine kord pudeli välja teen.”
Skeet lahkus Riggside juurest tunni aja pärast, olles selle päevaga ülimalt rahul. Endamisi muiates sõitis ta koju, uskudes nüüd, et varsti võtab elu hoopis teise ja helgema pöörde.
4. Jälitaja
Nad kohtusid juba mõne päeva pärast. Siis, kui Skeet oli sideme peast võtnud ning oma esimese tööpäeva järel taas kõrtsist läbi astus.
Kohe sisse tulles nägi ta Marco Caseyt leti juures istumas. Libistas pilgu üle baari ning sai teada, et ei Faehleyt ega Sizemore´i ees vähemalt pole. Marco Casey tundus olevat üksi. Nende pilgud kohtusid ning vihkamise tuli saadeti mõlemalt poolt. Casey oli purjus.
Õllekann ees, tuju pahur. Skeet astus leti äärde, hoides Marcoga parajat vahemaad ja võttis pukil istet. Seekord mõtles ta ettenägelikult oma seljataguse kindlustamisele. Pööras end nii, et nägi kõiki baaris viibijaid korraga. Tellis Vickylt ühe kange viski ning imes seda lonkshaaval. Teadlikult ei peatanud ta pilku kauaks Casey´l, peljates uut kokkupõrget. Igatahes ei tahtnud ta seda ise alustada, et kogu külarahvas taas talle enesele kraesse kargaks. Olgu Casey esimene ja saagu, mis tahab. Aga ka Casey ei alustanud, hoopis jõi oma õlle lõpuni ning tõusis laisalt. Väljudes peatus vaid hetkeks, et uriseda Martinile läbi hammaste:
„Said mu eide kätte, eks ole? Õnn kaasa! Temasugune lirva kõlbabki ainult sulle! Aga ära looda, et ta sulle nädalatki truu on. Võib – olla leiad juba täna tema voodist teise mehe!”
Skeet pööras end veidi ja avas juba suu, et Chloe kaitseks midagi öelda, kuid nägi siis, kui purjus see Casey tegelikult on ning loobus. Milleks kedagi õigustada? Tal isegi hakkas Casey´st natuke hale. Näis, et mees on täitsa murest murtud. Küllap sai kätte hea koosa Chloe isa käest. Ja Skeet lasi tal minna, ainult jõi ärritunult oma pitsi korraga põhjani.
„Vala uus,” ütles Millanile ja kõõritas veel ukse poole, kuhu Marco hetk tagasi kadus. Ta ei tundnud end võitjana. Kena sinikas Marco vasaku silma all tähistas seda küll, kuid hinges oli äng. Skeet mõtles Chloe peale. Mis siis, kui Casey´l on õigus? Kui tüdruk vahetas Marcot nii lihtsalt tema vastu, miks ei või ta igal ööl uut meest aknast sisse lasta?
Peaks ta seda passima ja valvama ja kahtlustama? Oh ei. Nii madalale Skeet Martin ei lange! Armastus olgu siiski ennekõike vabadus, nagu ta olema peakski. Ja ega ta omaenese tunnete suhtes eriti kindel olnudki. Aga ta mõtles sellele ikkagi ja murekorts tema laubal süvenes, kui ta üha uue pitsi tõstis.
Lõpuks tuli piir. Ta ei tahtnud tunnistada, et muutub üha enam joodikuks. Maksis arve ja lahkus baarist ikka veel kindlal sammul. Täna ei olnud siin kedagi tuttavat ja ega tal polnudki rääkimiseks isu. Casey sõnad olid kõigele vaatamata teinud teda armukadedaks.
Ta ei saanud midagi parata, et pilk liiga kauaks Riggside majale pidama jäi, kui ta tsikliga sellest mööda sõitis. Alateadlikult otsis ta märke järgmisest austajast, kuid ei leidnud neid.
Kõik