110 Kavatsetud ajakirja nimeks sai Murrang (vt lähemalt viide 122).
111 Semper siirdus Berliini õpinguid jätkama alles veebruari algul 1921.
63
27. Barbarus Semperile
Pärnu, 14. oktoober 1920.
Pärnun 14/X.20.
Kallis Asm! Et kuidas võiksid Sa minust midagi kuulda, kui elan kaugel boheemkonna sfäärest, väljaspool noid Vernerisi & Lindenisi;112 ja õi-gust kõnelda tahan kindlasti parajas distantsis püsida nende herradega, kelle eriala on intriigid ja muud väiklased nääklemised, katsun eemale hoida igast rühmitusest, kuna ma kõigist, kes midagi-tsipakene enesest annud, lugu pean; meil on aga kirjanduslikke hoovikoerakesi, kes täna ühe, homme teise huvides hauguvad. Parem olen üksi. Olen aja puudusel vähem töötanud, kui varem arvasin. Valik luuletusi eelsõna, introdukt-siooniga + nekro-epiloogiga on trükivalmis, nimega „Kolmnurk“113; ma-tan vana maha ja „Uuestsünd – IV kogu“ võib ka varsi ilmuda.114 Osa sellest saadan, aga kuhu, kas „Varraku“ või Sinu adressil?
Terviten.
J. Barbarus.
Kirjuta kohe, kuhu kaastöö saata! Eks?
Piltpostkaart.
Aadr: V. a. / H-ra Johannes Semper. / Tartu. Veski tän. N° 51. / Saatja: Dr. J. Vares. / Pärnun.]
28. Barbarus Semperile
Pärnu, 21. oktoober 1920.
Pärnun, 21/X. 20.
Armas Semper! Sinu kaart juba paar päeva siin, aga kolimise tõttu (elan nüüd Esplan. 31.) ei saanud kohe vastata. Nii siis, – kaastööd saata! Raske on seda teha pääle mineviku matust, kus ma enese kallal
112 Johann Werneri 1895 asutatud kohvik Tartus Jaani 7 (nõukogude ajal kohvik Tartu, aadressiga Ülikooli 11, praegu taas kohvik Werner) ja kohvik Linden (hä-vis 1944. aasta märtsipommitamises) Tallinnas (vt viide 90) olid boheemkonna lemmikkohtumispaigad.
113 J. Barbarus, Kolmnurk. (1910–1920.) Valik luuletusi kolmest ilmunud kogust, eelsõ-na, introduktsiooni ja nekro-epiloogiga. Tallinn: Varrak, 1921.
114 Barbaruse luuletuskogu „Uuestsünd“ jäi ilmumata (vt lähemalt viide 264). Järgmise, neljanda kogu pealkirjaks oli kavatsetud „Murrang“, lõpuks aga sai selleks „Vahe-korrad“ (1922).
64
põhjaliku „auto-da-fe“115 teha tahtsin; nüüd lase aga kodukäijad lahti, sest ka saadetavad värsid on suuremalt jaolt pärit ajast, mis mulle vastik, millest pääseda tahan; iseäranis vana on „24 tundi mind – inimest“.116 Ma ei ole minevikku ja loomingut kunagi nii vihanud nagu praegu; enese põlgus on suur. Olen kogu põlatava ja vihatava kokku kogunud päälkirja all „Kolmnurk“, mille nekro-epiloogi viimased read on: Oo, see raamat viiepoognaline vaip, kogu mineviku kõnts ja tolm, mulda labidaga korda kolm. Uut IV kogu võiks õige pea välja andma hakata, aga ka juba sellen on palju, mida ei salli. Eks vaata, mis meeldib, see pane kuukirja.
Pääle oma luuletuste saadan veel ühe Pärnu poetessi neli värssi kogust „Nature vive“,117 kes soovi avaldas ainult siis esineda, kui ma vahetalituse oma pääle võtan, sest muidu viskavat ta kogu oma toodangu pliidi alla. Ehk maksab päästa? Olen lugenud Kitty-Boy veel energilisemaid asju, – aga ta on ümber kirjutanud loomingu järjestikun ja ainult neli asja.
Ehk läheb väikseks värskenduseks – õigem uudiseks? Siis veel tei-ne.– noormees, umbes Kitty-Boy eas – aastat 19–20, nimega Hunt, H.118, väga udune ja hajameelne elun, kui luuletusin. Saadan ka tema katsed ligi. Lõpuks ole nõnda kallis, – üks pisikene praktiline küsimus: kellele pean andma kirjastada oma kogu „Kolmnurk“, mis täitsa valmis, ja siis IV kogu „Uuestsünd“, mis ka uueks aastaks täitsa valmis saab?
Terviten
Sinu J. Barbarus.
P.S. Minu käsikirjad saada tagasi, kui neid enam tarvis ei ole, – aga tingimata!
Sinu J. B.
P. P. S. Tänu „Gaasi“119 tegemise ja saatmise eest. Homme loen ta gaasimaskiga varustuna läbi.
J. B.
115 Auto da fe – autodafee (hisp); siin: hävitav enesekriitika.
116 Luuletus pole trükis ilmunud, leidub käsikirja jäänud kogus „Uuestsünd“.
117 Pärnu poetess, varjunimega Kitty-Boy, on tundmata; tema kaks luuletust („Auto-portrait“ ja „Kooliplika“) on Barbarus saatnud ärakirjana 9. okt. 1920 Adsoni kätte kavatsetava ajakirja Varrak jaoks (vt EKM EKLA, f 180, m 32: 2). Kogu pealkiri „Nature vive“ – elus loodus (pr); vrd nature morte.
118 Hannes Hunt on avaldanud 1920. aastate algul ajakirjanduses luuletusi ja proosapalu.
119 G. Kaiser, Gaas. Draama viies vaatuses. Tõlkinud J. Semper. [Kaas: A. Vabbe.] Tal-linn: Varrak, 1920.
65
29. Semper Barbarusele
Tartu, 28. oktoober 1920.
Armas Barbarus!
Kõige päält, kas oled kätte saanud paar raamatut, mis ma olen saat-nud: „Gaasi“ tõlke ja mu „Näokatted“? Kardan, et nad vahest kadu-ma läksid, sest kindlat aadressi ei teadnud.
Aitäh kaastöö eest! Ootan Lindet igapäev siia, et temaga kindlalt läbi rääkida ajakirja ilmumise asjun: teaks kohe trükikotta viia. Kuul-davasti tahab „Odamees“ „Ilot“ edasi anda, maksku mis maksab, ka tuleval aastal ja ma ei tea, kas võistelda maksab. Kui ajakiri „Varrak“ ei ilmu, kas ma siis vahest võiks materjali edasi anda „Ilole“? Loodeta-vasti aga ilmub siiski „Varrak“.
Tänu ka kaastöö eest Kitty-Boylt ja Huntilt, mida aga vist küll tarvitada ei või: esimene sinulik + underlik, teine valgub laiali, on abstrakt-sen udun ja ilma selgroota. Tunnen Hunti ka elustpärast, ei õigusta sugugi oma murdjat nime, olen talle kord kaks tundi seletanud, kuidas ei pea luuletama, et ta näit. kas või ühest puust luuletaks, et midagi käega katsu-tavat, selgroolist seen oleks, aga poiss, nagu näen, ei võta õppust. Aga et ta mulk on ja visa hingega, siis usun, et tast veel kord asja saab.
Mis Su tööde kirjastamisesse, siis ei tea ma midagi soovitada, sest ise olen praegu kimbun oma endiste tööde kirjastamisega (kirjastajad tahavad koorida) ega tea kellele lõpuks annan. Korrektim vahest on „Noor Eesti“ ja „Varrak“; „Odamees“ aga annaks ilusamini välja.
Tervitaden
Asm.
Tartun, 28. X. 20.
30. Barbarus Semperile
Pärnu, 3. november 1920.
Pärnun, 3/XI. 20.
Armas Asm!
Palju tänu ja kiitust, – Gaas ja Näokatted mõlemad käes, ning naudit. Sina ikka produtseerid, aga mis teevad teised Tartu boheemlased? Vist
66
on suurte ja tõsiste teoste kallal ametis, mis pikemat aega nõuavad. Iseäralik vaikus ja tardund olek valitseb igalpool. Imelikuna paistab ka „Varraku“ impotents; nii mitmekordsed toimetaja vahetused120 ja ikka ei liigu paigast, olgugi et kaastöö Sinu toimetusel kõikide poolt garanteerit. Milleks siis liig vara reklaamiga esineda ja kaastööd lasta saata?
Ah kui kartlikud on need suured kirjastusühisused; Siuru121 oli ses suhtes aktiivsem, ega teinud vist ei kasu, ega kahju eelarveid.
Kõik meie vilets ja väeti vaimline ulatus upub lõpulikult arve-tesse ja raamatupidamisse; börsnikud valitsevad ka meil ja seovad iga kirjaniku oma käsikirja külge, ja õigem see oleks, produtseeri ja ära kirjasta midagi, vaid peaks leidma teise tee ennast väljendada. „Varrak“u mitteilmumise