Neist kolmest osisest mõnevõrra eemal asub rahvusvaheliste suhete analüüsi tasand. Selle eripära seisneb teatud universaalsuses – kui eri-nevad teooriad tõlgendavad rahvusvahelises elus toimuvaid protsesse eri moodi, siis on nad enam-vähem üksmeelselt veendunud, et maailma saab nende protsesside toimumiskoha alusel jagada erinevate tasandite vahel. Kuid sarnasus arusaamades raamistiku kohta ei too kaasa sarnasust sellel või teisel tasandil toimuva kohta.
Pärast järgmisel leheküljel toodud joonist, kus on kokku pandud eel-nevalt esitatud osised, vaatleme neid eraldi ja ka sügavamalt. Järjestuse aluseks on liikumine lihtsamalt osiselt keerulisemate poole.
(1) Fakt → (2) Uurimismeetod → (3) Teooria
Pärast nimetatud kolme osist jõuame analüüsi viimase komponendini – (4) Tasand. Selles peatükis on esitatud eeltoodud käsitluse pisut lõhutud
34
II peatükk.Kuidas uurida rahvusvahelisi suhteid?
variant – et rahvusvaheliste suhete analüüsil kasutusel olevaid teooriaid on mitu, siis on neile pühendatud selle õpiku järgnev, III peatükk.
Joonis 1. Rahvusvaheliste suhete analüüsi üldskeem.
Allikas: autorite koostatud
1. Fakt
Arusaam faktist on tavakäsitluse kaudu juurdunud sügavalt meie tead-vusesse – selline asjaolu võiks välistada sügavama arutelu fakti olemuse üle. Kuid erinevates käsitlustes erineb ka suhtumine fakti. Üldistatult on tegemist kahe suuresti vastandliku arusaamisega.
1. Enamik käsitlusi suhtub fakti nii, nagu seda määratletakse teatme-teostes – näiteks ENE 2. köide, 1987 märgib, et fakt on „tõsikindel üksik-teadmine ... kogemuslikult tuvastatav, üldjuhul kvantitatiivselt üldistav alginformatsioon sotsiaalse reaalsuse kohta. Fakt võib olla sündmus, tunnus, tegevus, suhe või nähtus, mis on fikseeritud statistiliselt või eri-menetlustega”. Sellises tähenduses võime olla kindlad, et rahvusvaheliste suhete käsitlemisel on võimalik leida fakte. Nii võivad faktid olla maa-ilmamajanduse kaubandusvood, konfliktides osalevate sõjajõudude suu-rused, riikide iseseisvumisdaatumid, rahvusvaheliste organisatsioonide eelarved jne. Kuid edasises analüüsis kasutatavad faktid ei tohi olla suva-liste andmete kogumid, neil peab olema korrastatus – on see siis ajaline järgnevus, sarnasus, võimalus paigutada neid kindlatesse raamidesse. Kui oletada, et kõik faktid on ainulaadsed, siis satume maailma edasisel sele-tamisel raskustesse.
2. Üks rahvusvaheliste suhete teooriaid – postmodernism – suhtub faktidesse teisiti, vaidlustades tavaliselt nende tõsikindluse. Fakte on
On objektiivselt olemas
FAKT
Pettekujutlus
UURIMIS-MEETODID
TÕLGENDUSED
ANALÜÜSI TASANDID
Uurimisprogramm
Teooriad
Seletav
Normatiivne
Tõlgendatav
Indiviid
Grupp, ühiskond, riik
Süsteem
Traditsioonilised
Positivistlikud
Postpositivistlikud
Kvantitatiivsed
Kvalitatiivsed
35
II peatükk.Kuidas uurida rahvusvahelisi suhteid?
võimalik eri moodi tõlgendada ning seetõttu pole nende alusel võimalik teha ka üldistusi. Faktide erinev tõlgendamine on tuttav ka Eesti poliiti-lisest ajaloost – 17. juuni 1940 tähistab ühe tõlgenduse järgi Nõukogude okupatsiooni algust, teise tõlgenduse alusel on see kuupäev sotsialistliku revolutsiooni alguseks Eestis. Ühe tõlgenduse järgi on tegemist rahvus-vahelistesse suhetesse puutuvaga (okupatsioon), teine tõlgendus rõhutab vastasseisu olemasolu riigi sees (sotsialistlik revolutsioon).
2. Tunnus
Lähtume siiski arusaamast, et fakti taga on selle tõsikindlus. Kuid edasise käsitluse tarbeks ei piisa üksikfaktidest või faktide suvaliselt kujunenud kogumist – faktid tuleb kujundada andmestikuks. Seda tehakse nii tea-duses tervikuna kui ka rahvusvaheliste suhete uurimisel tunnuste alusel. Teadusmetodoloogias eristatakse kolme tunnuste põhitüüpi – arvtun-nused, järjestustunnused ja nominaaltunnused. Rahvusvaheliste suhete käsitlusel on suurem tähtsus arvtunnustel.
1. Arvtunnuste alla mahub mitmekesine hulk andmeid, mida on või-malik esitada arvuliselt. Alljärgnevalt on esitatud faktid, mis on mõnede riikide väliskaubanduse iseloomulikuks tunnuseks. Neid tunnuseid võib esitada eri moodi – näitena on toodud väliskaubanduse andmed tabelina ja tulpdiagrammina.
Ekspordi osatähtsus (%) riikide SKT-s aastatel 2009–2012
Riik
2009
2010
2011
2012
Austraalia
23
20
21
21
Eesti
64