Kuid on ka optimistlikumaid seisukohti. Teadlased, kes järgivad ühte kindlat tõlgendamissuundumust, on arvamisel, et selle tõlgendamise raa-mes on võimalik leida mingi kindla nähtuse põhjused ja tagajärjed ehk esile tuua sõltumatuid ja sõltuvaid muutujaid ning nende alusel prognoo-sida edasisi sündmusi. Nii võib mõnede arusaamade järgi väita, et NSV Liidu lagunemine polnudki rahvusvaheliste suhete probleem, tegemist oli ühe riigi sisese protsessiga, mida peaks analüüsima võrdleva poliitika reeglistiku järgi. Või 11. september 2001, kus mängus polnud ju riiki, vähemasti teiselt poolt – kuid just riigid on need, mille tegevus rahvus-vahelisel areenil moodustab suure osa rahvusvahelisest poliitikast.
Akadeemilises õppes saavad kokku erinevate arusaamade esindajad. Tegelikult – akadeemilise õppe üheks eesmärgiks ongi nende erinevate esindajate arusaamade esitamine. Üldistatult mahuvad need arusaamad vähemasti kolme tasandi alla, esitame need alates laiemalt kitsamale.
1. Rahvusvahelised suhted on taandatavad poliitilistele ja moraalsetele probleemidele, millega inimkond silmitsi seisab. Viimase aja võrdlemisi
24
I peatükk. Mis on rahvusvahelised suhted?
levinud märksõnaks, mis püüab seda kõige üldisemat tasandit lahti sele-tada, on globaliseerumine. Selle all mõistetakse väga paljude inimtege-vuse valdkondade põimumist. Rahvusvahelised suhted on olnud peaaegu kogu ajaloo vältel – millal me saame rääkida põimumisest ja millal see kasvab üle globaliseerumiseks, on ägedate vaidluste küsimus.
2. Järgmine, täpsustav tasand hõlmab olulisemaid uurimisvaldkondi. Kui asju mitte üleliia keeruliseks ajada, saame rääkida neljast kitsamast rah-vusvaheliste suhete valdkonnast – rahvusvaheline poliitika, rahvusvahe-line majandus, rahvusvaheline õigus ja moraal rahvusvahelistes suhetes. Osaliselt võivad need valdkonnad kattuda. Nende uurimisvaldkondade juures on olulised kaks tahku – kes või mis neid valdkondi uurivad ning kuidas neid valdkondi uuritakse. Kes või mis – need küsimused leiavad vastuse ülikoolide loetelus, kus tooniandvalt uuritakse rahvusvahelisi suhteid ja saadud tulemused esitatakse õppetöös. On rahvusvahelistele suhetele spetsialiseerunud teadusajakirjad ja kolmandaks, erinevates maailma nurkades tegutsevad mõttekojad.
2017. a seisuga oli maailmas 86 rahvusvahelistele suhetele spetsiali-seerunud teadusajakirja, kus artiklid läbisid eelretsenseerimise ning mis on kajastatud teaduse tsiteerimise indeksis Web of Science. Tsiteerimis-indeksi abil on lihtne mõõta ühe või teise ajakirja mõjukust ning neid järjestada. Viimaste aastate tsiteerimisindeksite järgi kuuluvad maailma mõjukamate rahvusvaheliste suhete alaste teadusajakirjade hulka järgmi-sed väljaanded (tähestikulises järjestuses):
European Journal of International Relations, asutatud 1994, toimetus on seotud Sussexi ülikooliga, Suurbritannia;
Foreign Affairs, asutatud 1922, toimetus töötab Tampas, Florida, USA;
International Security, asutatud 1976, toimetus on seotud Harvardi ülikooliga, USA;
International Organization, asutatud 1947, toimetus asub nii New Yorgis, USA kui ka Cambridge’is, Suurbritannia;
World Politics, asutatud 1948, toimetus on seotud Princetoni ülikoo-liga, USA.
Esimesed mõttekojad tekkisid pärast I maailmasõda, et põhjalikumate teadmiste (mõistmise) kaudu rahvusvaheliste suhete kohta vältida sõja-lisi konflikte. Kõige kuulsam mõttekoda oli Kuninglik Rahvusvaheliste Suhete Instituut (Royal Institute of International Affairs) Londonis (tuntud oma hoone järgi kui Chatham House). Mõttekojad pakkuvad foorumi,
25
I peatükk. Mis on rahvusvahelised suhted?
kus poliitikud, diplomaadid, ametnikud, teadlased ja ajakirjanikud saa-vad usalduslikus õhkkonnas mõtteid vahetada. Mõttekojad toodavad ana-lüüse, mis võiksid anda sisendi poliitikakujundajatele. Oluline osa mõtte-kodade tööst on välispoliitika selgitamine avalikkusele. Eestis tegutseb selles valdkonnas Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus, kuni 2018. aastani ka Eesti Välispoliitika Instituut, nüüd Kaitseuuringute Keskuse allasutus.
Järgnevalt on toodud valik maailma juhtivatest mõttekodadest – esi-tatud tähestiku järgi:
Brookings Institution (USA);
Council on Foreign Relations (USA);
Royal Institute of International Affairs (UK);
Stiftung Wissenschaft und Politik (Saksamaa);
Stockholm International Peace Research Institute (Rootsi).
Kuidas valdkondi uuritakse, sellele küsimusele annavad vastuse rahvus-vaheliste suhete teooriad, millele on pühendatud omaette peatükk.
3. Kolmas tasand on seotud rahvusvaheliste suhete uurimises kasutata-vate teadusharudega. Kõige tihedam on seos politoloogiaga, võib väita, et rahvusvaheliste suhete akadeemiline külg ongi välja kasvanud poliitika-teadusest. Peamine kategooria, mis neid kahte valdkonda ühendab, on võim. Poliitikateaduses on see riigisiseste protsesside analüüsi aluseks, rahvusvahelistes suhetes on võim riikide tegevuse pärusmaaks.
Harutame lahti eelmises punktis esile toodud uurimisvaldkonnad ning vaatleme, millised teadused on nende uurimisel abiks.
Rahvusvaheline poliitika – matemaatiliste meetodite kasutamine on andnud häid tulemusi relvastusprobleemide analüüsil; psühholoo-giateaduse eri aspektid on leidnud kasutamist otsustamisprotsesside lahtiseletamisel; kriitiline sotsiaalteooria on aidanud muuta võimu olemust läbipaistvamaks ning seletanud rahvusvaheliste suhete kuju-nemist identiteetidega.
Rahvusvaheline majandus – valdkonna nimetusestki tulenevalt on majandusteadus selle valdkonna seaduspärasuste esiletoomisel vägagi oluline. Kindlasti ei tohiks siin unustada matemaatikat.
Rahvusvaheline õigus – valdkonna nimetus viitab ühele olulisele tea-dusele, õigusele.
Moraal – eetika ja filosoofia kategooriate kasutamine on täiesti loomu-likult omal kohal. Oluliseks tuleks pidada ka teoloogiat.
26
I peatükk. Mis on rahvusvahelised suhted?
Lõpetuseks tuleb meelde tuletada ajalugu ja geograafiat – ilma nende teadmisteta pole rahvusvaheliste suhete uurimine mõeldav.
3. Rahvusvahelised suhted kui poliitiline käitumine
Vastavates käsitlustes on mõnikord peetud vajalikuks eristada akadeemi-lisi käsitlusviise ja praktilist poliitikat. Lahendusena on nähtud suur- ja väiketähtede kasutamist (vt nt Brown, 2009). Nii on esimest valdkonda nimetatud Rahvusvahelisteks Suheteks – RS, ingliskeelses teaduskirjan-duses International Relations ehk IR ja praktilist poolt väiketähtedega – rahvusvahelised suhted, rs – ingliskeelne lühend ir. Pisut kohmakas see-sugune eristamine tundub olevat, olgu sellekohane mõttekäik esitatud lihtsalt mõtlemisharjutusena.
Nimetatud kahte valdkonda on võimalik ka ühendada – RS on see, mis uurib rs-i . Niisugune käsitlus tundub loomulikumana, ehkki ka siin-kohal tekib küsimus, kas seda suhet saaks lihtsamini väljendada. Võib olla saakski, kuid selleks tuleks meil täpsemalt määratleda, mis on see rs ehk mida tuleks mõelda poliitilise käitumise all rahvusvahelistes suhtes. Sel-leks tuleb määrata ennekõike osalejad, siis valdkonnad, kus need osalejad tegutsevad ning viimaseks põhimõtted, mille alusel käitutakse.
1. Osalejate puhul räägime kõigepealt terminitest. Ingliskeelses teaduskir-janduses on selleks tarbeks kujunenud sõna actor, mis nii inglise keeles kui ka eesti keeles tõlkes tähendab enamikul juhtudel näitlejat. Rahvus-vahelistesse suhetesse selline tõlkevaste ei kõlba. Eestikeelses vastavas kirjanduses on kasutatud ka niisuguseid termineid nagu mõjur, tegur ja toimija. Viimast terminit on kasutatud ainsas inglise keelest eesti keelde tõlgitud õpikus (Michael Nicholson, „Rahvusvaheliste suhete alused”, 2004). Olgu siis ka selles õpikus edaspidi kasutusel termin toimija.
Varasematel aegadel