Elu tasakaalu puudumine. Meie mobiiltelefonide ühiskonnas muutub elu pidevalt keerulisemaks, nõudlikumaks, stressirikkamaks ja täiesti kurnavaks. Kas ei vii kõik meie pingutused planeerida oma aega, teha ikka rohkem, olla midagi enamat ja saavutada moodsate tehnoloogiate abil suuremat tõhusust selleni, et leiame ennast ikka rohkem „väikeste asjade keerises” – allutades tervise, perekonna, ausameeluse ja palju teisi tähtsamaid asju oma tööle? Probleem ei ole meie töös, mis on elu ülal pidav masinavärk. See ei ole ka elu üldises keerukuses või muutustes.Probleem on selles, et meie tänapäevane kultuur ütleb: „Alusta varem, jää hiljemaks, ole tõhusam, ela, ohverdades praegusele.” Kuid tõde on, et kõik see ei too tasakaalu ega meelerahu. Need tekivad inimesel, kes arendab selge arusaama oma kõrgematest prioriteetidest ning elab neid järgides õige suundumusega ja ausameelselt.
„Mida mina sellest saan?” Meie kultuur õpetab, et kui tahame elus midagi saada, „pead tippu jõudma, olema number üks”. See ütleb, et elu on mäng, võiduajamine, võistlus ja sa pead selle võitma. Koolikaaslasi, kolleege tööl, isegi pereliikmeid nähakse kui konkurente – mida rohkem nemad võidavad, seda vähem jääb mulle. Loomulikult püüame näida suuremeelsed ja rõõmsad teiste edu üle, kuid sisemuses, omaette, närib nii paljusid meist kadeduseuss, kui teistel läheb hästi. Meie tsivilisatsiooni ajaloos on paljud suured asjad saavutatud otsusekindla hinge sõltumatu tahte abil. Kuid suurimad võimalused ja teadmusajastu piiritud saavutused on reserveeritud neile, kes on meie-kunsti meistrid. Tõeline suurepärasus saavutatakse külluse mõtteviisi abil, mis töötab isetult – üheskoos, vastastikuse austusega ja vastastikuse kasu nimel.
Mõistmisnälg. Inimsüdame vajadustest on vähesed suuremad kui vajadus olla mõistetud – omada häält, mida kuuldakse, austatakse ja väärtustatakse –, et olla mõjukas. Enamik inimesi usub, et mõjukuse võti on suhtlemine – avaldada oma seisukoht teistele selgelt ja veenvalt. Aga kui te selle üle tegelikult mõtlete, kas te siis mitte ei leia, et kui teised teile midagi räägivad, siis selle asemel et tõeliselt kuulata ja mõista, valmistate te sageli kiiruga ette oma vastust? Tõeline mõjutamine algab siis, kui teised tunnevad, et nemad hakkavad teid mõjutama – kui nad tunnevad, et te olete neid mõistnud –, et olete kuulanud sügavuti ja avameelselt, ja et olete avatud. Kuid enamik inimesi on emotsionaalselt liialt haavatavad, et kuulata sügavuti: katkestada piisavalt kauaks oma tegevus, et keskenduda mõistmisele, enne kui asuvad oma ideid edastama. Meie kultuur anub, isegi nõuab mõistmist ja mõjuvõimu. Ometigi juhib mõjutamise printsiipi vastastikune mõistmine, mis on sündinud vähemalt ühe inimese kohustumisest esmalt kuulata.
Konflikt ja erinevused. Inimestel on väga palju ühist, kuigi nad on nii suurepäraselt erinevad. Nad mõtlevad erinevalt, neil on erinevad, vahel võistlevad väärtused, motivatsioonid ja eesmärgid. Loomulikult tekivad neist erinevustest konfliktid. Ühiskonnas kehtib konfliktide ja erinevuste lahendamisel võistluslik lähenemine, püütakse võita nii palju kui võimalik. Kuid enamik head tekib kompromissi oskuslikust kunstist, kus mõlemad osapooled avavad oma seisukohti, kuni on jõutud mõlemale vastuvõetavasse punkti, või lõpeb asi nii, et kumbki pole tõeliselt rahuldatud. Milline raiskamine on omada erinevusi, mis suunavad inimesi kõige madalamale ühisnimetajale! Milline raiskamine on jätta valla päästmata loova koostöö printsiip, et leida probleemidele lahendused, mis on paremad, kui kumbki pool esialgu ette oskas kujutada.
Isiklik seisak. Inimloomusel on neli dimensiooni – keha, mõistus, süda ja hing. Mõtisklege kahe lähenemisviisi tulemuste üle:
KEHA
Kultuuriline kalduvus: säilitada elustiil; tegelda terviseprobleemidega kirurgia ja ravimite abil.
Printsiip: elada universaalsete printsiipidega harmoonias, kohandades oma elustiili, selleks et ennetada haigusi ja probleeme.
MÕISTUS
Kultuur: vaadata telerit, „lõbusta mind”.
Printsiip: lugeda laialdaselt ja sügavuti, elukestev õpe.
SÜDA
Kultuur: kasutada suhteid teistega, et edendada isiklikke, isekaid huvisid.
Printsiip: teiste sügavuti, austav kuulamine ja teenimine toob suurima rahulolu ja rõõmu.
HING
Kultuur: alistumine üha suuremale ilmalikkusele ja küünilisusele.
Printsiip: tunnistamine, et meie põhilise vajaduse, tähenduslikkuse, ja positiivsuse, mida me elus otsime, allikaks on printsiibid; nende loodusseaduste, mida mina isiklikult usun, allikas peitub jumalas.
Palun teil meeles pidada neid mõlemat, nii neid universaalseid väljakutseid kui ka oma ainulaadseid vajadusi ja väljakutseid. Seda tehes leiate kestvad lahendused ja suuna. Te leiate ka kontrasti tavakultuuris valitseva lähenemise ja ajatu, printsiipidele toetuva, ajastuid kestnud lähenemise vahel, mis muutub üha silmanähtavamaks.
Viimane isiklik märkus, mida tahan korrata, on küsimus, mille ma õpetades pidevalt esitan. Kui paljud teist on valmis surivoodil tunnistama, et nad oleksid tahtnud rohkem aega veeta tööl – või telerit vaadates? Vastus on: mitte keegi. Nad mõtlevad oma armastatule, oma perele ja neile, keda nad on teeninud.
Isegi suur psühholoog Abraham Maslow pani oma elu lõpus õnnelikkuse, rahulolu ja panuseandmise järeltulevatele põlvedele ettepoole oma eneseteostusest (tema kuulsa vajaduste püramiidi tipp). Ta nimetas seda eneseületamiseks.
Ka minu puhul on see tõsi. Kõige suurem ja rahuldusttoovam 7 Harjumuse printsiipide mõju ilmneb minu laste ja lastelaste elus.
Näiteks tõmbas mu üheksateistaastast lapselast Shannoni abistama Rumeenia orbusid ja ta kirjutas Sandrale ja mulle talle osaks saanud ilmutusest päev pärast seda, kui üks väike haige laps ta peale oksendas ja seejärel sirutas end välja, et kallistada. Sel hetkel tegi Shannon sisemiselt otsuse: „Ma ei taha enam elada isekat elu. Ma pean oma elu elama teenides.” Ja nagu ta kirjutas, läks ta tagasi Rumeeniasse ja teenib sestpeale inimesi.
Kõik meie lapsed on abielus ja koos oma abikaasadega on nad koostanud printsiipidel põhinevad missioonid, mis on suunatud teenimisele. Nägemine, et nad elavad vastavalt neile missioonidele, toob meile rõõmu oma järeltulijatest.
Kui loete „Väga efektiivse inimese 7 harjumust”, luban ma teile erutavat õppimist ja seiklust. Jagage oma armsatega seda, mida olete õppinud. Ja mis kõige olulisem, alustage õpitu rakendamist oma elus. Pidage meeles, et õppida ja seda mitte rakendada on tegelikult mitte õppida. Teada ja mitte teha tähendab tegelikult mitte teada.
Mina ise olen leidnud, et 7 Harjumuse kohaselt elamine on pidev pingutus – peamiselt seetõttu, et mida paremini teil läheb, seda rohkem muutub väljakutsete loomus, just nagu suusatamise, golfi, tennise või ükskõik millise spordialaga tegeldes. Kuna töötan ausalt ja pingutan iga päev, et elada nende, printsiipe sisaldavate harjumuste kohaselt, siis liitun selles seikluses teiega kindlasti ka mina.
Esimene osa
PARADIGMAD JA PRINTSIIBID
Seest-välja
Terves maailmas ei leidu sellist täiuslikkust,
mida oleks võimalik lahutada õigest elamisest.
Rohkem kui kahekümne viie