84
85
86
87
Tegu oli 1895–1896 toimunud Inglise koloniaalametniku Leander Starr Jamesoni juhitud ebaõnnestunud sissetungiga buuride Transvaali vabariiki. Selle eesmärk oli vallandada Transvaalis inglise asunike mäss, mis aitaks viia Transvaali inglaste kontrolli alla (toim).
88
Churchill ise („Minu varane elu”, lk 244) annab laevaleasumise kuupäevaks 11. oktoobri, kuid kirjadest, mida ta kirjutas (ühe neist 14. oktoobril rongisõidul Southamptoni), selgub, et mälu mängis talle vingerpussi.
89
90
Kuna Churchill omandas rikkalikult kogemusi Briti armee erinevates rügementides, on kiusatus küsida, mida ta tegi oma mundritega. Tema esimene teenistuskoht oli 4. husaarirügement. Kagupiiril aga määrati ta 31. Pandžabi jalaväerügementi ning Sudaanis 21. ulaanirügementi. Lõuna-Aafrikas oli ta Lancashire’i husaaride juures ja pärast sõjavangist põgenemist Lõuna-Aafrika kergeratsaväes. Enne 1914. aastat oli ta kuninganna Oxfordshire’i husaarirügemendis (vabatahtlike rügement), kus tõusis majori auastmesse ning mille suvelaagris Blenheimis ta käis regulaarselt isegi ministrina. Nende mundris läks ta pärast valitsusest äratulekut 1915. aasta novembris Prantsusmaale. Siis määrati ta 2. kaardiväerügementi ning seejärel juhatas ta kuninglikku Šoti füsiljeepataljoni. Teises maailmasõjas laiendas ta oma mundrite valikut veelgi, valides sageli kuningliku õhuväe kommodoori mundri (mis talle ei sobinud). Jaltasse ilmus ta husaarikolonelina. Mereväes paistis ta rahulduvat vana Trinity House’i juhatuse liikme merekarumundriga. Ta ei ilmunud kunagi avalikkuse ette admiralina. Rikkalik mundrite valik tema teenistusaja alguses aitas kindlasti kaasa suurtele rätsepaarvetele. Aastatel 1895–1900 ulatusid need tänapäeva vääringusse ümberarvestatult umbes 30 000 naelani ning neid tasuti väga aeglaselt.
91
Winston S. Churchill,
92
93
94
95
96
Selle kirja kohatu stiili ja segase sisu võib panna selle arvele, et tegemist on tõlkega afrikaani keelest.
97
98
Praegune Maputo (toim).
99
Winston S. Churchill,
100
101
102
See vähemalt väliselt hävitavalt mõjuv dokument avaldati täies mahus Churchilli ametliku biograafia esimese lisaköite teises osas (lk 1099–1115). Kuna Randolph Churchill oli siis veel biograafia toimetaja – see oli umbes aasta enne tema surma ja umbes sama kaua pärast Winston Churchilli surma –, oli see kohusetunnet ületava erapooletuse suurepärane näide.
103
104
105
See osutus hiljem glasuuriks Churchilli õnnekoogil. Dewsnap oli pärit Oldhamist ja tema naine elas endiselt seal. Kui Churchill 1900. aasta alguses valimiskampaania ajal Oldhami tuli, rääkis ta teatris Royal toimunud suurel miitingul oma põgenemise loo ning mainis Dewsnappi. Saalist kostis erutatud hõige: „Tema naine istub rõdul.” See lisas kojutulnud kangelase vastuvõtule soojust. (
106
Sandys,
107
Winston S. Churchill,
108
109
110
111
Winston S. Churchill,
112
933. aasta eessõnas krahv Birkenheadi eluloo esimesele väljaandele.
113
114
Info professor Arthur M. Schlesinger juuniorilt
115
116
Miss Plowden oli samuti külaliste hulgas, kuid tundus, et nad on oma läbikäimise sõbralikult lõpetanud.
117
Kus tollal oma kuulsuse tipul olnud Mark Twain tutvustas teda publikule lahkete sõnadega: „Mister Churchill on isa poolt inglane ja ema poolt ameeriklane ning pole kahtlust, et see teeb temast täiusliku inimese.”
118
119
120
121
Hansard, 4. sari, 39. kd, veerg 407–415
122
Randolph S. Churchill,
123
Hansard, 4. sari, 39. kd, veerg 1562–1579
124
125
Winston S. Churchill,
126
J. M. Keynesi 1926. aastal ilmunud brošüür kannab pealkirja
127
Neid sõnu kasutas Churchill (siseministrina) kirjas kuningale (
128
Hansard, 5. sari, 28. kd, veerg 1470
129
Winston S. Churchill,
130
Randolph S. Churchill,
131
132
Winston S. Churchill,
133
Randolph S. Churchill,
134
135
136
137
138
139
Randolph S. Churchill,
140
141
142
Siiski oli Churchilli perekonna liikmetel teatud kalduvus sõita muretult hobustega. Ilmselt vaid leedi Randolph kuulutas rahulikult (1907. aasta detsembris, kui Churchill toetas teda, mitte vastupidi), et paneb ette