Mis-on-küsimused on piiratud väärtusega. Nad sobivad praktilisteks eesmärkideks: mis on beseekook, mootorratas või küttearve? Vastused sellistele küsimustele võivad olla kasulikud, kui me tahame midagi magusat süüa või kuhugi kiiresti jõuda või raha kulutamist planeerida. Ent kui küsime selliseid küsimusi nende väärtuste kohta, mida endas arendada tahame, ei ole vastused sama ilmsed. Kui sa ostad endale esimese komplekti akvarelle, ei alusta sa sellest, et küsid endalt „Mis on kunst?“. Harilikult ei võta sa siis ette kunstiajaloo õpikuid ega loe kriitikute arutlusi kunsti ühiskondliku, ajaloolise ja poliitilise tähenduse kohta. Pigem hakkad kohe värve paberile kandma ning vaatad, mis edasi saab. Kunsti õpid tundma seda ise tehes. Samamoodi ei pea sa ka teadlikkuse arendamisega alustades väga selgelt teadma, mida see endast kujutab ja kuhu välja viib. Sa võid sellega lihtsalt tegelema hakata ja vaadata, mis juhtub.
Nii et hakkamegi sellega kohe pihta, nagu oleks meile kätte antud värske komplekt värve. Istudes ja neid sõnu lugedes püüa tunnetada oma keha raskust. Kas su reielihased on istumisel pinges, varbad kronksus või kulm kipras? Kas tunned riiete soojust ning nende materjali oma naha vastas? Kas kuuled mingeid helisid – vahest teeb su elukaaslane köögis süüa või kuuldub kaugusest sireeni huilgamist? Mida sa enda ümber näed? Jäta korraks lugemine ning koge ümbritsevat: värve, vorme ning valguse suunda. Kas tunned mingeid lõhnu? Või mõnd maitset suus? Peatu hetkeks ning pane tähele oma hingetõmbeid. Pole vaja silmi sulgeda, tunneta lihtsalt hingamist oma kehas. Kus see kõige selgemini ilmneb? Kas kõhus või rinnas? Kas hingamine on kiire või aeglane ja raske? Nüüd tunneta taas oma keha raskust…
See ongi teadlikkus või vähemalt üks selle külgi. Muidugi on veel ka palju muud. Terve see raamat püüabki vastata küsimusele „Mis on teadlikkus?“. Kui proovisid eelkirjeldatut järele, oled juba astunud esimesed sammud täie tähelepanuga elamise teel. Nii lihtne see ongi. Tegelik vastus küsimusele „Mis on teadlikkus?“ leidub sinu kogemuses.
Teadlikkus on miski, mida sa teed, nagu võrkpalli mängimine või söögitegemine – see pole abstraktne teooria. Seda ei saa mingil kombel lõplikult defineerida, nagu ei saa kirja panna ka kunsti või ilu olemust. Üks teadlikkuse võimalik kirjeldus võiks olla „tähelepanu pööramine teatud kindlal viisil: sihilikult, käesolevas hetkes ning ilma hinnangut andmata“.2 Sellest esialgu piisab. See annab meile otsa kätte. Kuid seegi on vaid algus. Sa pead seda raamatut lugema ning loetut ellu rakendama, et tegelikult avastada, mida teadlikkus endast kujutab.
Teadlikkus on miski, mida saab arendada nii lennukis, postkontori järjekorras oodates kui kiirtoitu süües. See pole olemuselt religioosne. See kujutab endast vaid tähelepanemist. Kogu see raamat räägib tähelepanemisest.
Tahan siin raamatus uurida teadlikkuse erinevaid tasandeid ja mõõtmeid. Soovin vastata küsimustele, mis lugejal tekkida võivad, kui ta üritab teadlikkust praktikasse rakendada. Ning ma soovin kummutada ka mõned levinud väärarusaamad, millega olen Londoni budismikeskuses meditatsiooni ja teadlikkust õpetades kokku puutunud. Ma alustan iga peatükki sellega, et uurin mõningaid laiemad teemasid, mis tähelepanelikkuse arendamisega seonduvad. Näiteks peatükis, mis puudutab teadlikkust kehast, soovitan ma tervislikku dieeti ning regulaarset kehalist treeningut – vahest ilmselged asjad, kuid sellest hoolimata väga olulised. Edasi soovitan ma mõningaid igapäevaseid harjutusi, näiteks kuidas arendada kehateadlikkust igapäevasel teadlikul kõnnil.
Ma soovitan sellele raamatule läheneda just nõnda, et loed seda kaheksa nädala vältel ning püüad selle perioodi jooksul õpitut ellu rakendada. Muidugi võib see ka kauem aega võtta ning ka siis pole midagi katki. Heida pilk oma kalendrisse ja püüa leida kaheksanädalane periood, mis oleks küllaltki tavaline ja tüüpiline ning võimaluse korral ka rutiinne. Parem oleks, kui valitud periood ei sisaldaks näiteks ärireisi Berliini või kolimist uude kodusse. Ürita leida periood, mis pole väga pingeline või vähemalt mitte pingelisem kui harilikult. Kuid ära lükka seda kaugesse tulevikku. Kui leiad, et praegu on hea aeg alustamiseks, siis lase käia. Ära jää ootama mingit ideaalperioodi, mingit ülimalt rahulikku ja kohustusteta kaheksat nädalat – enamik inimesi ei suudagi säärast leida.
Ning ära muretse: ma ei eeldagi, et sul oleks palju vaba aega. Pigem eeldan, et sa käid tööl, kohtud inimestega, püüad midagi saavutada, viid lapsi kooli. Teadlikkuse kunst seisneb selles, et õpid pöörama rohkem tähelepanu sellele, mida juba teed. Ma ei kavatse su nimekirja veel ühte kohustust lisada. Näiteks soovitan ma sulle igapäevast teadlikku kõndi. Kuid tegu võiks olla jalutuskäiguga, mida oled niigi tegema harjunud – bussipeatusse, jõusaali või rongijaama. Ma ei eelda, et sa selle jaoks ekstra aega varuksid. Mida kaugemale me raamatuga jõuame, seda rohkem külgi palun ma sul oma kogemuses tähele panna. Ma olen selle kaheksanädalase kursuse planeerinud nõnda, et see järk-järgult edasi areneks. Igal nädalal lisan ma uued harjutused, mis täieliku tähelepanu arenemisele kaasa aitavad. Kursuse ülesehitus on kumulatiivse lähenemisega: peale tähelepanu ühe külje selgeksõppimist lisame järgmise. Kursuse jooksul soovitan sul mõtiskleda tähelepanu harjutamisel esilekerkivate teemade üle ning nende kohta päevikut pidada. Ning iga nädala lõpus palun ma sul hinnata, kuidas harjutusnädal möödus. Oli sul ikka meeles teadlikkust arendada? Kuidas see edenes? Milliste raskustega sa kokku puutusid? Mis tundeid see sinus tekitas?
Kuid pea meeles, et see raamat pole mingi imerohi – see ei muuda su elu, kui sa ise selle heaks midagi ei tee. Ma eeldan, et sa pingutad. Ma palun sul arendada teadlikkust, et sa jõuaks tõelise õnneni, kuid see nõuab energiat, püsivust ja kindameelsust. Ma püüan sind innustada igal päeval teadlikkust harjutama ning ühtlasi arendama oma tugevusi ja voorusi, kuid selleks peaksid iga päev vähemalt 20 minutit meditatsioonile pühendama. Teiste sõnadega: ma eeldan, et sa soovid elada oma elu täie tähelepanuga. Seega pead olema valmis teadlikkuse arendamiseks aega kõrvale panema. Mida põhjalikumalt end sellele kursusele pühendad, seda kasulikumaks see sulle osutub.
MÕTTEMULLID
Edasi lugedes märkad, et olen siia-sinna lisanud lühikesed lõigud, mis on märgistatud püstise joonega lehekülje äärel ning mõne tillukese sümboliga, näiteks bodhipuu lehega. Ma nimetan neid mõttemullideks. Need on tähelepanus elamise teed käsitlevad mõtisklused, õpetuse rakendusviisid või sügavamale minevad arutlused. Need võib kursuse käigus ka vahele jätta või neid hiljem lugeda. Tegu on lühikeste päeva mõttetera moodi asjadega, mida vahel raadios kuulda võib. Üritasin nende arvu piirata kolmega peatüki kohta ning neid mitte liiga pikaks venitada. Mõttemullid käsitlevad kolme üldteemat: 1) mõttemõlgutus selle nädala teema kohta – näiteks meele ja keha probleemi käsitlus (bodhipuu lehe sümbol); 2) õpetuse teatud rakendusviis – näiteks kuidas füüsilise valuga toime tulla (lootoseõie sümbol) ja 3) täie tähelepanuni viiv tee – uurime, kuidas üks aste järgmiseni viib või sellest tulenevalt tekib (seadmuseratta sümbol).
Tähtis on sellele kõigele õige suhtumisega läheneda. Me vajame uurivat hoiakut. Kui me midagi uurima asume, ei pruugi meil olla kindlat eesmärki. Me lihtsalt uurime. Vahetevahel kaotame muidugi õige suuna käest või satume ummikusse. Kuid see käib asja juurde. Peame säilitama huumorimeele ja õppima asju kergelt võtma. Kui meie suhtumine on liigselt tulemustele orienteeritud, võib see meie eesmärkidele vastu töötada, sest enesearengut ei saa tagant sundida. Püüa järgida kursust