• Tekstimenüü, nupud või pildid – kasutaja saab liikuda menüüvalikus lihtsalt erinevatel objektidel klõpsates. Valitud lingid märgistatakse, näiteks vaikimisi tekstilink on allajoonitud ja sinine. Oluline on tagada, et menüüvalikud oleks pidevalt nähtaval ning ei sulguks ega läheks kaduma. See võimaldab kasutajatel alati pöörduda tagasi eelmiste lehtede juurde.
• Rippmenüü – jätab menüü arvelt rohkem ruumi sisule, ent kui inimene ei ole koduleheküljega tuttav, peab ta vale valiku korral alustama kogu protsessi algusest. Probleemi leevendab veidi navigatsiooniribade kasutamine, kuid sellele vaatamata on ka näiteks otsirobotitel sellel halb navigeerida.
Joonis 13. Kaasaegne rippmenüü (skype.ee).
Kaasaegsed rippmenüüd
Kuigi rippmenüüde kasutamisel on mõningad olulised puudused, on kahemõõtmeliste rippmenüüde (ingl k mega drop-down menus) puhul need lahendatud. Suuremamahulistel kodulehekülgedel, millel on palju sisu ja valikuid, peidab tavapärane rippmenüü mitmed neist. Rippmenüü võimaldab küll kerimist, kuid peidab nii lehe ülemise osa valikud ning kokkuvõttes kaob kasutajal ülevaade lehest. Lisaks on tavapäraste rippmenüüde puhul raskendatud menüüosade grupeerimine. Suuri kahemõõtmelisi rippmenüüsid on mugav kasutada, nad kõrvaldavad vajaduse kerida (kõik valikud on kerimata näha) ning võimaldavad kasutada erinevaid kirjastiile, ikoone jms.
Mõnel puhul on kahemõõtmelistele rippmenüüdele lisatud ka sulge-ristike, ent see ei ole kohustuslik, sest sellised rippmenüüd kerkivad esile ajutiselt ja kaovad mõne aja pärast, kui kursor liigub mõnele teisele objektile (V35). Tõhusa menüü puhul avaneb see 0,1 sekundi jooksul pärast seda, kui kursor on jäänud 0,5 sekundiks peamenüül püsivasse asendisse. Alles pärast 0,5 sekundit seiskumisest navigatsiooniribal võib eeldada, et kasutaja soovib tõepoolest selle avanemist (V35). Menüü võib taas kokku rulluda pärast 0,1 sekundi möödumist sellest, kui kursor on liikunud menüü alalt eemale. Kindlasti tuleb siin arvestada ka sellega, et vahel liigub kursor esimese taseme menüüst sihtkoha suunas diagonaalis ning tulenevalt sellest lahkub hetkeks menüült. Sellise diagonaalse liikumisega tuleb arvestada eriti vanemate ja kogenematute internetikasutajate puhul.
Kaasaegsete rippmenüüde kasutamisel kehtib põhimõte “mida lihtsam, seda parem” – kuna rippmenüüsse on võimalik paigutada palju infot, ei tähenda, et seda ka tegema peaks. Kindlasti tuleks vältida elemente, mis nõuavad muud tegevust lisaks klõpsamisele. Sellise rippmenüü kasutamisel on oluline jälgida, et see ei varjaks olulisi leheosasid, sealhulgas otsingut, linke, sisukaarti jne. Kasutusmugavuse säilitamiseks peaks olema esimene navigatsiooniriba klõpsatav.
Sisukaart
Uuringud on näidanud, et sisukaarte kasutatakse koduleheküljel navigeerimiseks endiselt üsna palju. Sisukaart toob terve kodulehekülje hetkega kasutaja silme ette. Heal sisukaardil on mitmeid tasandeid, ent samas on ta piisavalt üldine, et kasutaja suudaks haarata kodulehekülge tervikuna. Sisukaart peaks olema kogu kodulehekülje juht, lihtne ning igal tasandil kasutajale kättesaadav. Kasulik on hoida sisukaart staatilisena – sisukaardil endal navigeerimine ei tohiks olla keeruline. Rakendada võiks mitmetulbalist paigutust, mis vähendab kerimise vajadust.
Navigatsiooni parandamine
Kui lehekülje külastajad ei saa lihtsalt ja kiirelt oma küsimustele vastuseid, ei ole kodulehenavigatsioonistruktuur tõhus. Selle parandamiseks on kasulik hinnata külastajate liikumist kodulehel, uurides näiteks klõpsatavate lehtede järjekorda või hiire liikumisteekonda.
Tuhandete külastajate liikumise analüüsimine on aeganõudev ja keeruline, seetõttu võib seda teha väiksema testgrupi peal. UserFly (www.userfly.com) on kasutaja hiire liikumisteekonna salvestustarkvarasid, mis on väiksemate mahtude korral tasuta. Userfly koodijupiga on võimalik teada saada, mida kasutajad leheküljel teevad ning jälgida kasutajate hiire liikumist ja klikke.
Kasutajasõbraliku navigatsiooni tagamiseks on veel hea kasutada kodulehekülje automaatset suunamist juhuks, kui konkreetset lehekülge ei leita tulenevalt näiteks menüüde ümbernimetamisest või vananenud info eemaldamisest. Iseäranis oluline on see otsimootoreid silmas pidades. Selleks on olemas mitmeidkatkiste linkide automaatseid kontrollijaid.
Turvalisus
Turvalisus on peamine takistus, miks nii ettevõtetel kui tavakasutajatel on internetikaubanduse ees teatav tõrge. Tarbijaid küsitledes on leitud, et andmete kurjasti kasutamise hirmus kardetakse avaldada oma nime, isikukoodi ja isegi meiliaadressi.
Kõikvõimalikest netikuritegudest võib lugeda üha tihedamini. Kuigi alati kinnitatakse selliste rünnakute ja varguste puhul, et kliendid ja nende andmed ei ole ohus, on see üks turvalisuse lisariske ja alarmeerib kasutajaid. Näitena internetipettustest võib tuua nn Nigeeria kirjad, kus küsitakse kasutajate isikuandmeid või juhud, kus esinetakse mõne ettevõttena ja palutakse sisestada internetipanga kasutajatunnused või krediitkaardiandmed.
Joonis 14. Tüüpiline petuskeem, kus palutakse võltskontole sisestada kasutajaandmeid.
Tavaelus ei annaks inimesed oma passi, pin-koodi või krediitkaardi numbrit suvalisele tänaval vastutulijale, ometi tehakse seda tihti internetis. Juhud, kus kurjategijad üritavad kavalate võtetega lihtsameelseid ja kogenematuid üle kavaldada vähenevad seeläbi, kuidas kasvab internetikasutajate teadlikkus.
Ettevõtetel tuleb välistada oma äritegevusega seotud sellised riskid, sealhulgas kampaaniate ja loosimistulemustega manipuleerimine, nagu näiteks ühes Saku õlletehase tarbijamängus (V42) – mängus osalemiseks vajalikku tootekoodi oli võimalik sisestada mängukeskkonda mitmeid kordi, muutes vaid kontaktandmeid (telefoninumbrit).
Kodulehe turvalisus hõlmab lisaks turvalisele andmesidele ka kodulehel olevate linkide toimivust. Katkiste linkide otsa komistamine võib äratada pahatahtlikes kasutajates uudishimu ning soovi häkkida.
Meetmed
Tuvastussüsteemid, andmete krüpteerimine ja ajakohasus on need, mis tagavad kasutajale kindlustunde, et koduleht on autentne. Tihti eeldatakse, et odavaim hind, konkurentidest mõistlikum tarneaeg vms on piisav, et toode müüks. Teadlikud ja säästlikud tarbijad aga ei võta tänapäeval riski ega saada raha tundmatule kaupmehele, ükskõik kui suur on pakutav allahindlus (V33).
Usalduse loomise peamised viisid:
• SSL turvalisussertifikaat. Ettevõtted võivad kasutada ka sõltumatute kolmandate osapoolte abi, kes seavad kodulehele üles juhtnöörid privaatsuse ja turvalisuspoliitika järgimiseks. Usaldusväärsuse pitser ettevõtetelt nagu TRUSTe, Verisign, McAfee jt kinnitab, et igasuguste maksete tegemine või isikuandmete esitamine on turvaline ning kaitstud. See on eriti aktuaalne rahvusvahelise internetikaubanduse puhul, kus kliendil on piiratud võimalused kaupmehe autentsuse kontrollimiseks.
• Soovitajad. Külastades tundmatu müüja kodulehte, soovib klient esmalt teada, kas ta võib seda ettevõtet usaldada ning otsib seetõttu ülevaateid ja tagasisidet ettevõtte kohta. Kasutajate kommentaarid, eriti mõnes mitteanonüümses foorumis, on võimsad vahendid meelsuse kujundamiseks. Lisaks peegeldavad kodulehe turvalisust ka kliendigarantiide ja – tingimuste ning kauba tagastamisvõimaluste väljatoomine. Samuti on kasulik rõhutada ostuprotsessi turvalisust ning pakkuda tellimuste esitamiseks alternatiivseid viise, nagu telefon, faks ja tigupost. Kindlasti tasub külastajatele anda märku, et ettevõte on huvitatud igasugusest tagasisidest ning teha selle saatmine kliendile lihtsaks.
Joonis 15. Pangalingi abil maksete tegemine hõlmab kolme eraldiseisvat süsteemi: kliendi arvuti, kaupmehe server ja pangalink.
• Turvalised maksmisviisid.