Tehnoloogia
Kodulehe juures on alati esmatähtis info ise, kuid vähemoluline pole ka selle info esitus ning tehnilised funktsioonid, nagu otsingu- ja kataloogisüsteemid, tellimusvormid jne.
Kodulehe tehnilised funktsioonid peavad võimaldama:
• kasutada kodulehte erinevate, sealhulgas ka vanemate lehitsejatega. Põhiandmed, nagu aadressid, telefonid, artiklid, ülevaated jms peaksid olema loetavad ka mittegraafilise lehitseja (nt Lynxi) abil;
• peamisi dokumente ja menüüsid lugeda ja registreerida otsingumootoritel (Google, Neti jne);
• automaatset statistikat administratiivselt poolelt (lehekülje viimane muutmisaeg ja autor) kuni lehekülje kasutatavuseni välja (statistikaprogrammid).
Sisuhaldustarkvara (CMS)
Kodulehte luues tuleb otsustada, millist sisuhaldustarkvara kasutada. Millist varianti eelistada, sõltub ettevõtte iseärasustest. Tänapäeval on saadaval mitmeid laiatarbe sisuhaldustarkvarasid, mis on loodud vabavara põhimõttel ning maksavad vähe või on üldse tasuta. Sisuhaldustarkvara võimaldab hallata infot paindlikult, kiiresti ning mugavalt. CMS-ide üks osa on muu hulgas tekstiredaktor, mis lubab kontrollida õigekirja, linkide toimimist jms (vt joonis 9). Tekstide formaati on võimalik määrata pelgalt nupulevajutusega.
Joonis 9. Tüüpiline CMS-i tekstiredaktor ning tema veebiväljund.
Vabavaral toimivatest tasuta sisuhaldustarkvaradest võiks tuua näiteks Joomla!, mille on arendanud välja vabatahtlikud ning kus põhistruktuuri ja haldamismooduli saab rajada täiesti tasuta. Lisanduda võib tasu (eri)disaini või lisamoodulite (uudised, galeriid, kalkulaatorid jms) eest. Leidub ka täiesti tasuta lisamooduleid ja disainiblankette. Mõned, näiteks eestlaste poolt väljaarendatud Edicy, küsivad tasu kas põhidomeenile ümbertõstmise või lisamoodulite eest. Lisaks kogub populaar-sust algselt blogimootorina loodud sisuhaldussüsteem World-press. Tasuta vabavara kasutavad mitmed Eesti ja maailma (suur) – ettevõtete koduleheküljed Bauhof, BIGBANK, 4Energia, Bacterfield, Starman, SmartPOST jpt.
Vabavaral põhinevate sisuhaldussüsteemide installeerimisega peaks saama hakkama iga keskmise arvuti- ja internetikogemusega kasutaja.
Navigatsioon
Kodulehekülje ülesehitust ja navigatsiooni võib võrrelda kaupade paigutamise ja liikluse korraldamisega kaupluses. Hästi organiseeritud liiklus võib suurendada müüki ning vastupidi – halb peletab kliendid eemale.
Lehekülgedel peaks olema kerge navigeerid, ning nende struktuur peaks olema lihtne ja selge. Kasutaja soovib näha pilkupüüdvaid, hästi organiseeritud lehekülgi, kus kõik vajalik on vaid mõne hiireklõpsu kaugusel. Seega on oluline ehitada keskkond üles nii, et seal joonistuks selgelt välja struktuuripuu või maatriks – sellisel juhul teab klient alati, kus ta leheküljel on, kust ta tuli ja kuhu ta edasi peaks minema. Struktuuritasemed või alamosad peavad üksteisest selgelt eristuma asukoha, värvi, fondi või muu visuaalse elemendi poolest (V51).
Joonis 10. Tõhusa navigatsioonistruktuuriga koduleht: Riigi infosüsteemi teejuht (ria.ee/teejuht).
Kuldne reegel ütleb, et kasutajal ei tohiks kuluda üle kolme klõpsu vajaliku infoni jõudmiseks. Siiski võib kasutaja teha koduleheküljel ka kümneid klikke, ilma et see peegeldaks kodulehe kehva ülesehitust – kõik sõltub kodulehest ja selle eesmärgist. Kui keskkonna eesmärk on kutsuda kasutaja mõnusalt aega veetma, on tavaline, et seal tehakse rohkem klõpse (nt Facebook, uudisteleheküljed). Või kui ettevõtte koduleheküljel esitletakse väga suurt hulka tooteid (nt raamatu- või elektroonikapood), on täiesti normaalne, et õige tooteni jõudmiseks teeb klient keskmiselt 10 või enam klikki.
Sageli ei soovi kasutajad vajaliku info leidmiseks läbi otsida kõiki menüüsid, vaid eelistaksid selleks kasutada otsingut, iseäranis kui koduleht on väga mahukas. Sellest hoolimata on paljud kodulehesisesed otsingumootorid loodud möödaminnes, vähesed on vaevunud sisestama sisule külge otsingu jaoks märksõnu (ingl k tag). Kodulehesisene otsing võiks jagada ka soovitusi ja sünonüüme päringutele, millele kasutajad vastust ei leia. See eeldab aga toodete ja infomaterjalide korralikku märgistamist.
Parima funktsionaalsuse ja loetavuse saavutamiseks on soovitatav kujundada terve veebipesa ühe malli järgi, see tähendab, et kõik leheküljed peaksid olema välimuselt sarnased, kõik menüüd ühe koha peal kõigil lehekülgedel.
Kodulehekülje struktuur olgu stabiilne, seda ei tohiks ilma olulise põhjuseta sageli muuta. Struktuuri võib täiendada, uusi materjale lisada, kuid põhjuseta ei tohiks muuta menüüpunktide järjekorda, neid kaotada või kokku liita. Kasutajal peaks olema alati võimalus hõlpsalt tagasi minna sinna, kust ta alustas.
Pane tähele!
• Kuigi tavalisel kodulehel peaks klikkide arv piirduma kolmega, on eelkõige oluline, et info oleks loogiliselt üles ehitatud ja hõlpsasti leitav.
Soovitatav on kasutada kahte tüüpi menüüsüsteemi. Üks on disainerite loodud ja peamiselt kasutajatele suunatud. Teine on n-ö tekstipõhine, mis tagab selle, et ka kehvem ja vanem lehitseja tuleb menüüsüsteemiga toime ning ka otsirobotid suudavad kodulehekülje sisust aru saada ja indekseerivad kõik leheküljed.
Kodulehe navigatsioonistruktuuri loomisel tuleks alustada põhisisu määratlemisega, näiteks “ettevõte” ja “tooted” Soovitatav on kasutada spetsiifilisi menüünimetusi, näiteks Leiburi Leivad – need aitavad nii kliendil kui ka otsirobotitel kodulehel paremini liigelda ning seda mõista. Otsingumootoritele ja kasutajatele on liiklemisel abiks veel kodulehekülje sisukaart, mis tagab ühe staatilise ligipääsu kõikidele lehekülgedele.
Navigatsiooniskeemid
On tõestatud, et inimene ei suuda talletada oma lühiajalises mälus palju infot, iseäranis abstraktsete ja tavapäratute andmehulkade puhul (V44). Lühiajalises mälus suudab inimene hoida korraga umbes seitset infoühikut ja needki ununevad 20 sekundi pärast. Tihti viib see levinud väärarusaamani, et ka menüüd peaksid olema seetõttu piiratud seitsme elemendiga. Tegelikult võivad menüüdka pikemad olla (kui selleks on vajadus), sest kasutajad ei pea vaatlemisel jätma meelde kogu menüüd.
Tavaliselt grupeeritakse objektid kodulehel esmalt kasutaja soo, vanuse või tootetüübi järgi, näiteks meeste-, naiste- ja lastetooted, elektrikaubad, aiandus jne ning seejärel alamkategooriatesse, näiteks üleriided, pesu, püksid. Kasutaja sellist mustrit tihti aga ei järgi, vaid kiikab näiteks naistesektsiooni ja soovib näha kohe kogu valikut selles kategoorias. Mõned kasutavad otsingut ja filtreerivad valiku stiili, värvi, vormi vms järgi. Lisaks on kasutajaid, kes soovivad näha, mida ostetakse kõige tihemini, milline on uus valik jne. Kõigi nende võimalustega peaks kodulehel toodete grupeerimisel arvestama.
Joonis 11. Toodete grupeerimine: Välja on toodud kõige populaarsemad tooted (rahvaraamat.ee).
Sügav ja lai navigatsioon
Joonis 12. Menüüvaliku korraldamine: tüüpiline tekstimenüü (apollo.ee).
Kodulehe navigatsioonistruktuuri loomisel on valida kahe – sügava ja laia skeemi vahel. Millist varianti kasutada, sõltub ettevõtte ja toodete iseloomust ning infohulgast. Liiga hierarhilise struktuuri oht on näiteks