Seetõttu ei kasutagi paljud kasutajad neile loodud rakendusi. Lahendus, mille puhul kliendile pakutakse kohe kõik võimalikud valikud ja lastakse kasutajal endal otsustada, mida ta soovib, enamasti ei tööta. Mõistlikum on teha kasutaja eest eelvalik ning jätta kohandamise võimalused juba neile sätetele, millel on kasutajate jaoks selgelt oluline kasutegur. Näiteks võiks autorehve müüv firma pakkuda eelvalikuna kõige enam ostetud ja tüüpilisele sõiduautole sobivaid talve- ja suverehve, nagu näha joonisel 4.
Vaatamata sellele, kui head või lihtsad on kohandamise võimalused, jääb alati teatud hulk kasutajaid, kes ei kasuta neile loodud valikuid kunagi. Just seepärast peavad vaikimisi pakutavad valikud olema mitte ainult head, vaid suurepärased.
Joonis 4. Müüja on teinud eelvaliku toodetest, mida enamik kasutajaid otsib (rehvid24.ee).
Kujundus
Kodulehe struktuur ehk see, kus ja kuidas info lehel asetseb, on kasutaja tähelepanu võitmise seisukohast väga oluline. Kodulehekülje kujunduse võib jaotada laias laastus kolmeks:
1) kodulehekülje üldine kujundus ja navigatsioon;
2) alamlehekülgede kujundus ja paigutus;
3) teksti ja graafilise sisu paigutus tekstialal.
Hõlpsalt kasutatava kodulehe loomine on keeruline ning nõuab enamat kui head kujundusmeelt. Alustada tuleks keskmise kasutaja profiili määratlemisest: millist infot ta otsib, miks ta kodulehele tuleb, millised on ta probleemid, millele ta püüab lahendust leida jne. See aitab leida vastuseid küsimustele, millist infot panna esilehele, millised valikud peaksid olema alati kättesaadavad ning millised ei ole kliendi seisukohast nii olulised. Selliselt on võimalik eristada oluline ebaolulisest, et kliendini jõuaks konkreetne ja selge sõnum. Tihti piisab selleks väikestest nüanssidest, näiteks registreerumise või pakkumisele vastamise lihtsustamine, tehes need võimalused kodulehel läbivalt nähtavaks.
Joonis 5. Kodulehekülje kujundusosad. 1 – üldkujundus, 2 – alamlehe kujundus, 3 – sisuosa.
Seda kõike võib teha eelduste ehk hüpoteeside najal. Neid on aga vaja kinnitada tegelike (kasutaja)andmetega. Disaini hindamisel võib rakendada laialt levinud A/B testimist, et veenduda (uue) disaini headuses. Pärast keskkonna üldise kujunduse paikapanemist võiks testida kohe ka selle erinevaid variante, et leida kõige parem paigutus. Hinnata tuleks, kuidas kasutajad tegelikult kodulehte kasutavad, muutes pisut disaini, kohendades võtmeelemente, nagu bännerid, pealkirjad, nupud jne. Pisiasjadest, näiteks nupu kujust võib sõltuda, kas kasutaja klõpsab sellel ja jõuab pakkumiseni või mitte. Testimisel saab nuppe vahetada, muutes nende värvi, kujutisi, fonti jne. Näitena kasutust lihtsustavast kujundusest võib tuua E-seifi kodulehe – keerulise sisuga finantsinfot jagav lehekülg on tehtud kasutajale kergesti mõistetavaks (vt joonis 6).
Kodulehe muutmine
Kui on loodud hea ja kasutajasõbralik kodulehekülg, võib tekkida tunne, et seda ei ole enam vaja parandada. Kasutusmugavuse pidev parandamine peaks aga olema iga kodulehe puhul tavaline praktika. Siiski ei peaks muutused toimuma vaid seetõttu, et midagi muutuks, sest uus ei ole automaatselt parem kui vana. Püsikasutajatele muutused enamasti ei meeldi, seega on mõistlik säilitada tuttav kujundus ja asendada see astmeliselt.
Tegelikult kasutajad disainile suurt tähelepanu ei pööra, vaid tahavad oma toimingud koduleheküljel kiiresti korda ajada. Seda tõestavad segaduses kasutajate telefonikõned ja meilid iga kord, kui tullakse välja millegi uuega.
Joonis 6. Kodulehe kasutajasõbralik disain (e-seif.ee).
Kodulehe üldine kujundus ja struktuur
Kodulehekülje ülesehitus sõltub suuresti selle kasutajatest ja kodulehekülje eesmärgist, kuid on võimalik teha mõningaid üldistusi. Järgnevalt vaatame, milliste teguritega kujundajad arvestavad kodulehekülje kujunduse ja ülesehituse loomisel.
Kodulehe disain. Koduleht on ettevõtte esindaja internetis, seetõttu peab ta peegeldama organisatsiooni identiteeti ning toetama selle põhitegevust. Koduleht kujundab sageli esmamulje organisatsioonist – kasutajad ei soovi näha ainult infot valgel taustal, vaid otsivad positiivset elamust tervikuna. Kujundus ei tohi ka väga mahukas olla, sest lehekülje laadimine ei peaks kestma liiga kaua. Samuti on taunitav vilkuvate, värelevate, vibreerivate jms graafikaelementide kasutamine. Kujundus peaks üldjoontes järgima ettevõtte korporatiivset visuaalset identiteeti (CVI ingl k corporate visual identity).
Kirjastiili osas tuleks kasutada standardseid stiile, kuna novaatorlikke kirjastiile ei pruugi kodulehekülje kasutajatel olla. Soovitatav on standardsetest stiilidest välja valida sobivaim ning pikemates tekstides on lugejal kasutada lehitseja vaikimisi määratud font (st fonti ei fikseerita). Teksti loetavuse seisukohalt soovitatakse vähemalt 90 % kontrasti taustaga, iseäranis, kui on tegu pigem vanemale kasutajaskonnale mõeldud kodulehega. Kirja suurused peaksid olema ujuvad, mis võimaldab erineva nägemisvõimega inimestel teksti suurust ekraanil korrigeerida vastavalt oma soovile, seda eriti inforikastel lehekülgedel.
Mõõdukuse seisukohast peaks kõik (pildid, info) olema tasakaalus. Ülekujundatud lehekülg ilma toetava sisuta võib tunduda kasutu, samas tekstitihe lehekülg ilma graafiliste elementideta võib näida jällegi liiga kuiv. Soovitatav oleks jätta leheküljele ka pisut vaba ruumi, sest kui lehekülg on liigselt koormatud, jätab see segase mulje.
Kujunduselemendid ja värvid. Kujunduselemendid aitavad luua kodulehel vajaliku õhustiku ja tekitavad külastajates assotsiatsioone organisatsiooniga, näiteks naeratavad inimesed loovad mulje kliendikesksusest jne. Siiski tasuks modellidena kasutada tegelikke töötajaid, mitte loota pildipankade võltspiltide peale – need tekitavad pigem võõristust.
Värvikombinatsioon, mida lehel kasutatakse, peab olema hästi läbimõeldud ja toetama brändi. Just hästi valitud värvid annavad lehele n-ö õige tunde. Üks värvitoon peab olema domineeriv ja see toon peab vastama ettevõtte brändile.
Kodulehekülje personaliseerimiseks on mitmeid viise, kuid see tegevus peab alati lähtuma sihtgrupi vajadustest. Ärisihtgrupp (B2B) ootab eelkõige täpset ja detailset infot, ent lõpptarbijatele (B2C) suunatud leht võiks pakkuda rohkem emotsioone. Kujunduse loomisel tuleb arvestada ka teguritega, nagu kasutajakogemus, ekraaniresolutsioon, värvide sügavus, kasutatav lehitseja ja allalaadimise kiirus.
Joonis 7. Kliendikesksust rõhutav üldkujundus (skype.ee).
Optimeeritud resolutsioon
Kodulehekülg peaks enam-vähem samasugune välja nägema eri lehitsejate peal. Nii nagu tavamaailmas ei dikteerita kliendile, kuidas ta võib ettevõttesse tulla, ei tohiks ka internetis seada tingimusi, millise lehitsejaga leht avaneb ja millisega mitte. Samuti tuleks hoolitseda, et lehekülg eri resolutsioonide korral hea välja näeks. See ei tähenda muidugi, et kõik peaks ilma kerimata ekraanile mahtuma (eriti arvatakse nii esilehekülje puhul). Kogu info kuvamine korraga ei peaks olema eesmärk omaette. On kümneid lehekülgi, kus see nõue ei ole täidetud ja sellele vaatamata on need lehed endiselt külastatavad.
Kui suure ekraaniresolutsiooniga peaks kodulehekülge tehes siis arvestama? Üks võimalus on teha kohandatav disain,