Eesti rahvanali. Matthias Johann Eisen. Читать онлайн. Newlib. NEWLIB.NET

Автор: Matthias Johann Eisen
Издательство: Eesti digiraamatute keskus OU
Серия:
Жанр произведения: Европейская старинная литература
Год издания: 2013
isbn: 9789949530304
Скачать книгу
vasta: "Mul kaks poega, eidel kaks tütart!"

      125. Suur perekond.

      J. Samson Võrust.

      Hiidlasel olnud kolm poega ja viis tütart.

      Korra küsinud saarlane, kui suur hiidlase perekond olla.

      Hiidlane vasta: "Mull on kolm poega ja igal ühel neist on viis õde!"

      Saarlane õhkama: "See on ju hirmus!"

      126. Mis neist head on.

      J. Koro Põlvast.

      Vanamees teinud tee ääres tööd.

      Teine läinud mööda, annud Jumal appi ja ütelnud: "Mispärast vanamees tööd teeb: Kas sull lapsi ei ole?"

      Vanamees vasta: "On küll, aga mis neist head on! Jaan läheb sügise soldatiks, Kustas on hädaline, Liisa kasvab suureks, neist ei saa head ühtigi!"

      127. Saksa kasvataja.

      A. Suurkask Viljandist.

      Korra kurtnud vanaeit: "Küll on need nooremad inimesed ka hullud! Ei mõista enam lapsi hoida ega kasvatada! Mina kasvatasin ometi vanemal minijal seitse last ja neist on kõige vanem praegu Riias saksaks!"

      128. Kiusupung.

      O. Leegen Rõugest.

      Ema hellitanud kolmeaastast poega kangesti. Korra kiigutanud teda magama.

      Poiss pigistab silmad kinni.

      Ema ütlema: "Hea, et va kiusupung viimaks ometi magama jäi!"

      Poiss silmad lahti ja vasta: "Või magan! Puhkan natuke! Hakkan varsti jälle karjuma!"

      IX. Tüdrukud

      129. Sind süüakse, mind viiakse.

      J. Neublau Jootmaalt.

      Enne jõulu, kui tüdrukud sigu lauta ajavad, kutsuvad nad sigu ikka pehmete sõnadega: "Käi lauta, käi lauta, siake, sind süüakse, mind viiakse!"

      Aga pärast jõulu, kui siga pole tapetud ega tüdrukud mehele saanud, hüüavad tüdrukud: "Õits lauta, pagana päralt! Sind ei söödud, mind ei viidud!"

      130. Tahab mehele minna.

      J. Prooses Tornimäelt.

      Isa olnud tütre pärast mures: ei saa teine mehele.

      Viimaks võtnud tütre käe kõrva, läinud meest otsima. Poissa nähes isa igal pool ütlema: "Minu tütar tahab mehele minna!"

      Tütar tõendanud takka: "Tõsi küll, mis taat räägib. Ega vana inimene valeta!"

      131. Isa õhkamine.

      J. Rattas Saaremaalt.

      Aasta läinud leeritamisest juba mööda, aga ikka pole tütar veel mehele saanud.

      Isa õhkama: "Tuhat jah! Meie Mari juba terve aasta leeritatud, aga kosilasi pole veel kuulda ega näha. Küll lubasin kaasavaraks sada rupla raha, sada sülda kiviaeda, vana kaevu, keldri, kuhjamaa kulu ja vakamaa vana kamarat, aga sellegipärast pole veel kedagi tulnud!"

      132. Sepa pruut.

      J. Feldbach Repnikust (Vaivara kihlk.)

      Vanemad sundinud tütart sepale mehele minema. Tüdruk läinud sepapatta vaatama, kas sepp ka hästi oskab tööd teha.

      Vaadanud sepa töö ära, tulnud koju, rääkinud vanematele: "Mina sepale küll ei lähe! Ta on ju päris pime! Taob nagu pime kana ühte kohta, ikka alasi peale, ikka alasi peale!"

      133. Kudas tüdruk kuulsaks saanud.

      J. Karu Helmest.

      Korra läinud tüdruk targa juurde. Küsinud: "Mis pian tegema, et inimesed igal pool mu peale vaataksivad! Ehk saaksin siis ometi mehele!"

      Tark õpetama: "Kui kirikusse lähed, pane vana äke pähä. Küll siis kõik su peale vaatavad. Ehk leiad siis ka mehe!"

      Tüdruk teinud nii.

      Kõik kirikulised vahtinud tüdruku peale, aga mehele ei saanud teine ometi mitte.

      134. Hunt õues.

      M. Rekkaro Raikülast.

      Korra tukkunud tüdruk õhtuti kangesti. Kedranud voki taga ja tukkunud.

      Sulane võtnud voki, viinud õue, visanud teki peale. Ise läinud tuppa ütelnud: "Tulge appi, hunt õues!"

      Tüdruk karanud püsti, võtnud ahjuhargi, jooksnud õue, annud vokile niisuguse müraka, et tükid taga.

      135. Nüüd saan mehele.

      J. Koro Põlvast.

      Üks tüdruk hoidnud alati suu lahti. Sellepärast põlanud kosilased teda.

      Teised tüdrukud õpetanud: "Ütle alati: sepp! küll siis huuled kinni jäävad!"

      Tüdruk teinud nii. Huuled jäänud kinni.

      Korra läinud tüdruk kirikusse. Keegi tulnud vasta, teretanud. Tüdruk võtnud tervise vasta.

      Sõna aga meelest ära läinud. Huuled jäänud lahti.

      Tüdruk mõtelnud ja mõtelnud seda sõna. Viimaks arvanud: vist oli mää! Ütelnud mitu korda mää! ja ajanud iga korra enam suud lahti, kuni suu enam lahti ei läinud.

      Nüüd on huuled ilusasti kinni! mõtelnud tüdruk. Läinud kirikusse. Kõik vaadanud tüdruku lahtist suud.

      Tüdruk ise arvanud: "Nüüd saan mehele! Kõik vaatavad minu peale!"

      136. Tüdrukute vaevajad.

      J. Kurgan Kurnalt.

      Korra ütelnud üks tüdruk: "Muidu ma elaksin veel ühe Rootsi tunni, aga päeval vaevavad palav ja parmud, öösel jälle sääsed ja poisid, nii et ei tahaks enam ilmas sugugi elada!"

      137. Mehe paluja.

      Korra tahtnud tüdruk poissi enesele meheks saada. Poiss aga ei hoolinud tüdrukust. Kui asi ei edenenud, läinud tüdruk viimaks kirikusse poissi enesele paluma.

      Laupäeva õhtu olnud. Kirikumees pühkinud koorisid.

      Tüdruk tulnud sisse, langenud põlvili, palunud: "Luba ikka teisepere Jaan minule meheks! Ta on kõige viksim poiss!"

      Kirikumees hüüdnud koori nurgast valjusti: "Ei saa!"

      Tüdruk uuesti paluma: "Luba ikka Jaan minule!"

      Kirikumees teist korda: "Ei saa!"

      Tüdruk kolmat korda paluma: "Luba ikka peale Jaan minule! Ma tahaksin teda väga enesele!"

      Kirikumees hüüdnud kolmat korda: "Ei saa!"

      Tüdruk tõusnud õhates ülesse ja ütelnud: "Kui ei saa, siis ei saa! Siis ei aita minu asi ka enam midagi!"

      Ütelnud ja läinud oma teed.

      138. Haanja tüdruku suurem mure.

      O. Leegen Rõugest.

      Korra küsinud õpetaja Haanja tüdruku käest: "Missugune piab su suurem mure olema?"

      Haanja tüdruk löönud silmad maha ja vaikinud.

      "No ütle, ütle, armas laps!" käskinud õpetaja.

      "Et ma mehele saaksin!" vastanud Haanja tüdruk häbelikult.

      139. Appi, appi, armas rahvas.

      J. Pihlakas Jürist.

      Tüdruk näinud, kudas mehed jalga kaela taha pannud. Läinud lammaste lauta, hakanud ka katsuma.

      Saanud jala kaela taha, aga ei enam kaela takka ära.

      Hädaga kisendama: "Appi, appi, armas rahvas, aga mitte meesterahvas!"

      140. Õle virn.

      H. Põder Viljandist.

      Korra