J. Sirdnak Narvast.
Lapsega tüdruk kurtnud: "Kes küll minu last peaks toitma! Pole tal vaesel isa ühtigi!"
Teine vastu trööstima: "Eks ikka see, kes ülevel!"
Mustlane maganud ahju peal. Kuulnud seda. Hüüdnud kohe ülevelt: "Ära sa seda looda! Ei mina teda toitma hakka!"
142. Suri enne 'ää.
M. Rekkaro Raikülast.
Kaks vana tüdrukut ajanud mehele minemisest juttu.
"Mina jätsin mineva nädali mehele minemise nõuu maha!" ütelnud üks.
Teine kohe küsima: "Miks nii?"
Esimene jälle: "Poiss pettis mu käest 30 rupla ära. Siis tegin tõotust, et enam mehele ei lähe!"
Teine jälle: "Tarvis ikka mehele minemise peale mõtelda. Mu õnnis õde oli 60 aastat vana ja tahtis veelgi mehele minna, aga suri teine ennem 'ää!"
143. Vana tüdruku mehele minemise himu.
J. Vaine Tarvastust.
Vana tüdruk tahtnud noorele poisile minna. Painanud poissi iga päev, et poiss ta enesele naiseks võtaks.
Poiss ei tahtnud vanale tüdrukule tõtt suu sisse ütelda ega saanud teisest kudagi viisi lahti.
Ühel päeval pannud poiss siis vanale tüdrukule järgmise tingimise ette. "Kui tänase öö otsa katuse harjal lubad istuda, siis võtan sind enesele naiseks!"
Väljas olnud see kord kange külm ja tuisk. Sellepärast lootnud poiss, et pruut ta tahtmist iialgi ei täida.
Aga vana tüdruk ei küsi kangest külmast midagi. Mõtleb ainult selle peale, kudas tanu alla saaks.
Läinud katuse harjale.
Külm hakanud viimaks kibedat tegema. Vana tüdruk laulma: "Täna seisan küpse külmas, homme noore poisi hõlmas!"
Aga külm ei hoolinud vana tüdruku unistamisest midagi, vaid tükkinud veel enam kallale.
Paar tundi läinud mööda. Käre külm teinud vana tüdruku kangeks. Veerenud teine nagu kuuse käbi katuselt alla.
Valmis olnudki!
144. Aeg surra.
M. Rekkaro Raikülast.
Kuuekümne aastane vana tüdruk olnud haige.
Noormees juhtunud sinna, ütelnud: "Eks sul ole aeg ju surra!"
Haige kiruma: "Oh sa tuline oma jutuga! Teised minusugused lähevad veel iga päev mehele!"
Noormees vasta: "Kui sa terveks saad, siis on sul paras aeg mehele minna!"
Tüdruk rõõmsalt hüüdma: "No vaat, see on ka mehe jutt. Mehele minna jah, kutsun sindki pulma!"
145. Oinas õlal, kukk kaenlas.
J. Prooses Nigula Orust.
Korra ütelnud õpetaja, et mehed naist võttes kõige ennemalt piaksivad vanad tüdrukud ära koristama ja siis alles nooremate peale mõtlema.
Vana tüdruk kuulnud seda. Hüüdnud kohe õpetaja vasta: "Tõsi isand, tõsi isand! Homme ma tulen teile, oinas õlal, kukk kaenlas, jäär jookseb järele!"
146. Las' tuleb talve.
D. Pruhl Metsikust.
Korra tehtud kogu küla peale tükk kütismaad ja külvatud nairid peale. Küla kõige vanem tüdruk pandud vahiks, et karjased nairid ära ei varastaks. Nairimaale tehtud kõrge aed ümber, aia äärde vahi osm.
Tüdruk olnud vähese nägemisega.
Karjapoisid läinud teise serva, ragistanud seal aeda. Tüdruk kuulnud, jooksnud sinna. Seni jälle üks poiss osmi juurest üle aia ja nairid olnudki käes.
Tüdruk ähvardanud poissa: "Küll te nüüd jooksete eest ära, aga las' tuleb talv, siis jäävad jäljed järele! Küll ma teid siis kätte saan!"
147. Tirrlipp.
J. Prooses Nigula Orust.
Tüdrukule hakanud juba vana tüdruku hais juurde jääma. Tüdruk arvama, kudas nägu ilusamaks muuta.
Ema õpetanud: "Kui sa uue aasta kirikusse lähed, siis ütle kõige tee ikka: "Tirrlipp! Tirrlipp!" siis jääb su suu aasta ümber ilusasti munti."
Tüdruk teinudki nii: Kõige tee ütelnud ikka: "Tirrlipp! Tirrlipp!"
Kiriku juures tulnud tüdrukule aga siga vasta. Siale ütelnud tüdruk: "Uits!"
Sest jäänud tüdruku mokad torusse ja seisnud kõige elu aja torus.
148. Vana tüdruku mehele minemise mõtted.
J. Ekemann Tapalt.
Tüdruk maganud lakas. Ta olnud kaunis vanaldane ju. Olnud teisel kange himu mehele minna. Rääkinud iseenesele: "Kui ma korra mehele saan, küll siis on hea elu! Kui mees mind tahab kinni võtta siis teen ma mõne korra, nagu ei salliks ma teda ja kargan teine poole serva!"
Seda viisi mõteldes karanudki vana tüdruk, aga ei teine poole sängi serva, vaid lakast alla maha.
149. Seda teed piame kõik käima.
J. Ekemann Tapalt.
Talus peetud pulme. Pulma rong sõitnud pruudi majast ära.
Pulma majasse jäänud vana tüdruk maha. Vanal tüdrukul olnud ju enam kui 60 aastat turjal. Istunud teine lõuka peale maha ja õhanud: "Jah, seda teed piame me kõik käima!"
150. Kudas vana tüdruk mehele sai.
J. Kangur Jäärjast.
Üks vana tüdruk tahtnud kangesti mehele saada, aga keegi ei tulnud kosja.
Tüdruk läinud targa käest nõuu küsima.
Tark ütelnud: "Siis saad mehele, kui kirikusse lähed ei käies ega ratsa ega maad mööda!"
Tüdruk läinud koju. Kodu tulnud tall meelde, et tall kits on. Pühapäev võtnud tüdruk kitse, istunud kitse selga, sõitnud ratta rööpaid mööda kirikusse.
Kiriku teel vahtinud kõik mehed ja poisid ta peale.
Koju minnes tulnud tüdrukule kohe kosilane.
Seda viisi saanud vana tüdruk mehele.
151. See oli kogemata.
M. Rekkaro Raikülast.
Vana tüdruk tahtnud mehele minna. Leidnud peigmehegi.
Kogemata juhtunud pruut peigmehe nähes kaunis valjusti naerma. Kohe märganud peigmees, et pruudil enam hamba märkigi suus polnud.
Sedamaid poisi himu otsas. Poiss ütlema: "Ei ma sind võtta või; sul pole hamba kildugi suus! Ma pian sulle ainult pudi tegema!"
Tüdruk ohates vasta: "See oli kogemata, et naersin. Ei ma teine kord enam naera. Keegi ei tohi enam mu hambaid näha."
152. Vana tüdruk ja uad.
M. Liedenberg Vigalast.
Vana tüdruk tahtnud kangesti mehele minna. Poiss ütelnud: "Mis sina enam mehele lähed, sull pole ju hambaidki suus!" Annud talle 3 uba ja ütelnud: "Kui neid seks ajaks jõuad ära süüa, kui ma siit üle järve sõuan, siis võtan sind ära!"
Olnud juba varsti üle järve teine pool ääres, kui vana tüdruk paluma hakanud: "Tiideviltu! Tiideviltu, pojuke! Uba suus, teine pios, kolmas alles algamata!"
Sest tuli välja, et vana tüdruk üsna ilma hambuta oli. Poiss jättis teise ube edasi sööma ja läks oma teed.
153. Vana tüdruku tubakanälg.
J. Kurgan Kurnalt.
Vana tüdruk tahtnud alati piipu suitsetada. Ei olnud enesel raha tubaka