1
Näiteks ajutüves, mis paikneb vahetult selgroo kohal, asub neuronaalne baromeeter, mis tajub suhet ümbrusega, suurendades või vähendades erutuvust ja keskendumisvõimet vastavalt sellele, kui valvas meil tuleb olla. Kuid igal keskendumisvõime aspektil on oma spetsiifilised närvivõrgustikud. Üldteadmiste omandamiseks vt: Michael Posner ja Steven Petersen „The Attention System of the Human Brain”, Annual Review of Neuroscience 13 (1990): 25−42.
2
Nende süsteemide hulka kuuluvad näiteks bioloogilised ja ökoloogilised, ökonoomilised ja sotsiaalsed, keemilised ja füüsilised süsteemid − nii Newtoni teooria kui ka kvantfüüsika.
3
M. I. Posner ja M. K. Rothbart „Research on Attention Networks as a Model for the Integration of Psychological Science”, Annual Review of Psychology 58 (2007): 1−27, vt lk 6.
4
Anne Treisman „How the Deployment of Attention Determines What We See”, Visual Search and Attention (2006): 4−8.
5
Vt Nielsen Wire (15. dets 2011). < http://blog.nielsen.com/nielsenwire/online_mobile/new-mobile-obsession-u-s-teens-tripledata-usage/>
6
Mark Bauerlein „Why Geny-Y Johnny Can’t Read Nonverbal Cues”, Wall Street Journal, 28. aug 2009.
7
Sõltuvushaiguse kriteeriumid ei seostu elektronmängudele kulutatud tundide arvuga (ega joomahoogude pikkusega); pigem vaadeldakse seda, kuidas inimese sõltuvus tekitab probleeme tema elu muudes aspektides – koolis, sotsiaalses plaanis või suhetes perekonnaga. Tõsine elektronmängude sõltuvus võib tekitada haigele kahju, mis on võrdne uimastivõi alkoholisõltuvusega. Daphne Bavelier
8
Wade Roush „Social Machines”, Technology Review, aug 2005.
9
Herbert Simon „Designing Organizations for an Information-Rich World”, Donald M. Lambertoni toimetatud teoses „The Economics of Communication and Information” (Cheltenham, UK: Edward Elgar, 1997). Tsiteeritud Thomas H. Davenporti ja John C. Backi raamatus „The Attention Economy” (Boston: Harvard Business School Press, 2001), lk 11.
10
William James „Principles of Psychology”, 1890, tsiteeritud Jonathan Schooler
11
Ronald E. Smith
12
Keskendumine ühele asjale ja kõige muu ignoreerimine kutsub ajus esile teatud konflikti. Niisuguste vaimsete konfliktide puhul on vahemeheks eesmine ajukoor, mis märkab probleeme ning kaasab nende lahendamisse teisi ajuosi. Suunatud keskendumisvõime tagamiseks toetub eesmine ajukoor kognitiivse juhtimise saavutamiseks prefrontaalsetele piirkondadele, mis suruvad häirivate närvivõrgustike tegevuse alla ning võimendavad nende tööd, mis toetavad täielikku keskendumist.
13
Kõik need hädavajalikud toimetulekuvõimed seostuvad mõne keskendumisvõime aspektiga, mis tulevad käesolevas uurimuses jutuks. Richard J. Davidson ja Sharon Begley „The Emotional Life of Your Brain” (New York: Hudson Street Press, 2012).
14
Heleen A. Slagter
15
Prefrontaalne ajukoor hoiab alal tähelepanu, samal ajal kui naabruses asuv parietaalne ajukoor suunab selle konkreetsele sihtmärgile. Kui tähelepanu hägustub, kaotavad need ajupiirkonnad aktiivsuse, ja keskendumisvõime muutub juhitamatuks, lastes tähelepanul vilada ühelt asjalt teisele.
16
Sellealastes uuringutes on leitud, et ATH all kannatavate inimeste aju prefrontaalses piirkonnas on aktiivsustase palju madalam; samuti esineb neil palju vähem faas-lukustumise sünkroonsust: A. M. Kelly
17
Vastused: 1) faas-lukustumine; 2) sensoorsed ja emotsionaalsed; 3) kui hästi suudavad sportlased keskenduda ja segajaid ignoreerida.
18
Jonathan Smallwood
19
Nicholas Carr „The Shallows” (New York: Norton, 2011).
20
Martin Heidegger „Discourse on Thinking” (New York: Harper & Row, 1966), lk 56. Carr on tsiteerinud Heideggeri oma teoses „The Shallows”, hoiatades selle eest, kuidas internet ajudele mõjub – tema arvates mitte just hästi.
21
George A. Miller „The Magical Number Seven, Plus or Minus Two: Some Limits on Our Capcity for Processing Information”, Psychological Review 63 (1956): 81−97.
22
Steven J. Luck ja Edward K. Vogel „The Capacity for Visual Working Memory for Features and Conjunctions”, Nature 390 (1997): 279−81.
23
Clara Moskowitz „Mind’s Limit Found: 4 Things at Once”, LiveScience, apr 27, 2008, http://www.livescience.com/2493-mindlimit-4.html.
24
David Garlan
25
Clay Shirky „Here Comes Everybody” (New York: Penguin Books, 2009).
26
Asutuste sisepoliitikas võivad juhututtavad olla varjatud jõu allikad. Kindla ülesehitusega organisatsioonides saavad inimesed sageli mõjutada kedagi, kes pole otseselt nende alluvuses, selle asemel, et rühkida mööda ettenähtud käsuliini. Juhututtavad moodustavad sotsiaalse kapitali, pakkudes inimsuhteid, millest saame nõu ning abi. Kui teil ei ole ühtki vahemeest, kes ühendaks teid mõne rühmaga, mida teil on vaja mõjutada, siis on teie läbilöömisvõimalused piiratud.
27
Vt Thomas Malone’i intervjuud internetiaadressil Edge.org, http://edge.org/conversation/collective-intelligence.
28
Howard Gardner, William Damon ja Mihaly Csikszentmihalyi „Good Work: When Excellence and Ethics Meet” (New York: Basic Books, 2001); Mihaly Csikszentmihalyi „Good Business” (New York: Viking, 2003).
29
Mihaly Csikszentmihalyi ja Reed Larson „Being Adolescent: Conflict and Growth in the Teenage Years” (New York: Basic Books, 1984).
30
Kulgemisseisundi puhul võib esineda ka mõõdukal määral tavaliste närvivõrgustike aktiivsust ajal, mil oleme „inspireeritud olekus”; Michael Esterman
31
Henri Poicaré, viidatud Arthur Koestleri raamatus „The Act of Creation” (London: Hutchinson, 1964), lk 115−16.
32
Mõned kognitiivse neuroloogia spetsialistid nimetavad neid süsteeme eraldi mõistusteks; mina ise olen viidanud oma raamatus „Social Intelligence” ülalt alla toimivatele süsteemidele kui k�