Kõige olulisem sümbol on ehk siiski pulma-aastapäev. Paaridel, kes ei ole abielus, on sageli olemas samasuguse tähendusega kuupäev, mida meeles peetakse: näiteks esimene kord, kui paar koos välja läks, esimene intiimvahekord või esimene koos veedetud puhkus.
Kui pereliikmete arv suureneb, tuleb meeles pidada üha rohkem kuupäevi, mis seostuvad äiade-ämmade, laste ja lastelastega. Ka siin on palju mooduseid, kuidas paar saab nende tähistamiseks koostööd teha – näiteks laste tegevuste kaudu, pere ühisüritustena ja majapidamistööde ümberjaotamisega. Kõikidel neil valdkondadel on niihästi sümboolne kui ka praktiline tähendus. Harilikult on niisugused asjad naise jaoks olulisemad ja kui mees tähtpäevad unustab või käsitleb neid suhteliselt ebaolulistena, võib see naist rohkem haavata kui vastupidisel juhul (vt 3. peatükk).
Lisaks on paarisuhtes eristatavad ka n-ö täiendavad tuumsümbolid, mis hõlmavad partnerite omavahelisi regulaarseid tavasid, näiteks hommikul kohvi voodisse toomine, koos einestamine või ühes voodis magamine. Kui paarisuhtes on tõsiseid probleeme, võivad mõned paarid tunda, et need rituaalid pole enam tähtsad ning lakata neid järgimast.
Üks asi, mida paarid mõnikord ei mõista, on see, et paarisuhte tuumsümbolite ründamine on äärmiselt riskantne ettevõtmine, tuues kergesti kaasa suhte täieliku purunemise. Kui suhtes esineb väiksemaid raskusi, võib ühiste rituaalide säilitamisel olla tervendav mõju – näiteks kui üks partner pärast vaidlust teisele joogi toob või tema juurde läheb ja teda embab.
Tasakaalu tähtsus
Tasakaal on teema, mille kohta pole korraldatud kuigi palju uurimusi. Kuid paariteraapias olen ma palju kordi märganud, et partnerite vahel valitseb teatud üldine tasakaal, mis püsib ka vaatamata ebavõrdsustele intellektuaalsel tasandil, staatuses, tugevuses või võimus. Ka nõrgem osapool oskab sageli teha midagi, näiteks panna teise end süüdi tundma või paeluda tema tähelepanu, mis taastab mõningal määral tasakaalu. Loomulikult aitab niisugusele tasakaalule kaasa mõlema partneri välise veetluse tasand, ning sageli toimub partnerite vahel midagi alateadlikku, mis paari tasakaalu võrdsustab, kuigi kõik muud eelised tunduvad olevat kuhjatud ühe partneri poolele.
Teraapias olen ma sageli suutnud seda protsessi ära kasutada, aidates partneritel omavahelist tasakaalu mõista ja säilitada. Selles raamatus püüan ma lugejal võimaldada näha tema suhtes olevaid probleeme ja ehk kasutada ka teatud tasakaalustavat jõudu, mille peale pole varem tuldud, eesmärgiga taastada suhtes partneritevaheline võrdsus.
Meelespidamiseks
• Need, millega ma töötan, on käitumuslik, kognitiivne, süsteemne ja psühhoanalüütiline teooria.
• Need teooriad ei ole kokkusobimatud, vaid rakenduvad suhte erinevatele osadele.
• Peamine käitumuslik printsiip hõlmab positiivse käitumise tunnustamist ja soovimatu käitumise eiramist.
• Peamine kognitiivne printsiip on positiivne mõtlemine ja üldistuste vältimine.
• Peamised süsteemsed ideed hõlmavad piire, hierarhiaid ja ringset põhjuslikkust.
• Peamised psühhoanalüütilised ideed seostuvad alateadvusega ja selle mõjudega paarisuhtele.
• Viimane raamatus kasutatud lähenemisviis on käitumusliksüsteemne.
• Suhtlus võib olla verbaalne ja mitteverbaalne.
• Hea verbaalse suhtluse kohta kehtib kümme põhitõde (vt lk 56-59).
• Teised selles peatükis käsitletud teemad puudutavad piire, lähedust, domineerimist, hierarhiaid, korduvaid järgnevusi ja tasakaalu.
3
Seks, sugupooled ja paarisuhe
Mehed ja naised: sarnasused ja erinevused
Meeste ja naiste vahelisi erinevusi on väga hästi mõistetud juba varastest aegadest. Kuid hiljuti on tekkinud suundumus (võib-olla feminismi tõukel ja ehk ka tänu suuremale avalikule tähelepanule, mida seksuaalküsimused on viimastel aastatel pälvinud), kus inimesed eeldavad, et mehed ja naised pole mitte ainult võrdsed, vaid tegelikult ühesugused. On tõsi, et paljusid töid suudavad ühtviisi hästi teha mõlemad, ja et osa põhjustest, miks mehed saavad kõrgemat palka ja paremaid karjäärivõimalusi, seostub meestele omase konkurentsivõimega, kombineerituna ajaloolise ebavõrdsusega, mis on meestesse jätnud suurema sünnipärase jälje. Kuid sugudevahelised erinevused on siiski väga selged ja hästi teada ning aeg-ajalt on need muutnud meeste ja naiste teineteisemõistmise raskeks.
Ajutegevuse erinevused
Nüüdseks on aktsepteeritud, et meeste ja naiste ajutegevus on veidi erinev. Peamiselt on lahknevused seotud sellega, kuidas erinevad sugupooled kasutavad aju paremat ja vasakut poolkera. Naised valdavad rohkem neid asju, mis seostuvad vasaku ajupoolkeraga, näiteks keeled ja suhtlus. Meeste tugevad küljed on aga seotud parema ajupoolkeraga, mistõttu saavad nad paremini hakkama ruumilist koordinatsiooni nõudvate ülesannetega nagu matemaatika, füüsika ja tehnilised alad. On teada, et enamik kolmeaastasi poisse räägib teiste omavanuste poistega peamiselt autodest, püssidest või arvutimängudest (loomupärastel põhjustel või ühiskondlikust survest tingituna); sama vanad tüdrukud aga eelistavad rääkida oma perekonnast ja sõpradest. Mehed saavad hästi hakkama masinate ja kõikvõimalike praktiliste ülesannetega, naised aga mõistavad paremini inimesi ja suhteid.
Psühholoogilised erinevused
Sama kalduvust järgides on tüdrukud ja naised oskuslikud mitme asja üheaegses tegemises ning suudavad sihikul hoida mitut eesmärki korraga, ühtegi unarusse jätmata. Poisid ja mehed aga keskenduvad harilikult vaid ühele käsil olevale tööle, jättes teised ülesanded mõneks muuks ajaks või delegeerides need teistele inimestele. See selgitab ka, miks naised saavad harilikult laste hoidmisega paremini hakkama ning suudavad keskendada tähelepanu nende hoole all olevatele lastele, tegeledes samal ajal ka toiduvalmistamise või kodutöödega. Mehed suudavad kõiki neid asju samuti hästi teha, kuid kalduvad ühe ülesande unustama ja keskenduma ainult teisele. Näiteks eelistavad nad, et lapsed on turvalises kohas, nii et neil oleks võimalik ära teha ka muud asjad.
Koostöö ja konkurents
Mehed on tõenäoliselt naistest konkureerivamad ja kui kaks meest või poissi omavahel vestlevad, võrdlevad nad sageli oma auto kiirust, sissetulekut, spordisaavutusi või maja suurust. Arvatavasti on see seotud tõsiasjaga, et loomariigis kalduvad isased võitlema nii hierarhilise positsiooni kui ka õiguse eest karja emasloomadega paarituda. See on loomulik käitumisskeem, mille käivitajaks on ilmselt testosteroon. Naised ja tüdrukud aga moodustavad ühiseid suhtevõrgustikke ja arutavad oma ideid koos, nõudmata endale initsiatiivi või panuse eest mingit tunnustust. Ka siin võib tõmmata paralleele loomariigi käitumisega, kus karja emased teevad järglaste üleskasvatamisel sageli koostööd, eriti juhul, kui „abihooldajad“ on ema või järelkasvuga suguluses.
Kuidas mõjutavad need erinevused paarisuhet?
Need erinevused kerkivad päevakorrale siis, kui jutt on mehe ja naise vahelisest paarisuhtest. Suhte varases järgus, kui seksuaalne külgetõmme on tugev ja mõlemad partnerid teineteist idealiseerivad ning kõikides asjades alati õigeks mõistavad, pole sellest lugu. Kui aga suhe on vanem ja paar püüab lahendada igapäevaelus tekkivaid raskusi, tulevad mehe ja naise erinevad toimimisviisid selgemini esile. Meestele meeldib probleemide lahendamises olla keskendunud, loogiline ja sõltumatu, naised aga tahavad toetuda pigem emotsionaalsetele vihjetele ning arutada oma arusaamu ja käsitlusi suhtevõrgustiku taustal. Oleme ju kõik kuulnud, kuidas mees ütleb: „Me oleme kõigest sellest juba varem rääkinud, pole mingit vajadust jälle otsast peale hakata,“ nagu oleks probleem täielikult lahendatud. Naine aga vastab: „Ma tean, aga mulle siiski ei tundu veel, et see asi oleks korras.“ Sellele dilemmale pole olemas lihtsat vastust ja paljudel paaridel ei jää muud üle, kui leppida erimeelsustega või järgida domineerivama partneri ideid. Asja iva seisneb