• Enne lasteaeda minekut võib last hakata aegsalt harjutama varasemate ärkamistega. Lapse võiks äratada igal hommikul 15 minutit varem, kuni jõuate sobiva ärkamisajani. Kindlad hommikused ärkamisajad aitavad lapsel uinuda kindlatel kellaaegadel ka õhtuti.
• Jaga oma tundeid teiste lastevanemate, sugulaste või sõpradega! Erinevad ja vastuolulised tunded kuuluvad vanemaks olemise juurde ja ei tee teist halbu lapsevanemaid.
• Uskuge endasse! Teie tunnete oma last ja tema vajadusi kõige paremini!
Mõelge, milliseid tundeid lapse uinumisprobleemid teis äratavad? Kas mõtlete ka päeval sellele, kuidas õhtul lapse magamaminek õnnestub? Kas sellega seondub liiga palju keelatud ja ebaõnnestunud tundeid? Laps tunnetab teie meeleolu ning ka magamaminek võib olla raskendatud, kui ema või isa on närvilised või kärsitud.
Eelkooliealised lapsed ja nende uni (4–7 aastat)
Eelkooliealised lapsed vajavad und 10–13 tundi ööpäevas. See on huvitav aeg, kui lapsed on juba valmis loobuma ka lõunaunest. Suuremas osas Eesti lasteaedadest kehtib siiski lõunaune nõue terve lasteaiaperioodi, ka 6–7aastastele lastele. Mõned eesrindlikumad lasteaiad suudavad korraldada ka paindlikuma lähenemise, kus väiksema unevajadusega lapsed ja need, kes ei pea hommikul väga vara ärkama, saavad lõunatunni ajal vaikselt omaette toimetada.
Umbes 25 % alla viieaastastest lastest võib ilmneda mõnda tüüpi magamisprobleem. Olenemata sellest, kas probleem on akuutne või krooniline, mõjub see tihti negatiivselt nii lapsele kui vanematele.
Mänguealiste laste uneprobleemid on üldiselt samad, mis noorematel, kuid on rohkem seotud piiride katsetamise temaatikaga. Suurimaks probleemiks võib osutuda magamaminek. Ka selles vanuses lapsed võivad magamaminekul olla väga aktiivsed ja tulla voodist välja või kutsuda pidevalt vanemaid oma voodi juurde. Panustage rahustavatele õhturutiinidele, rahulikud mängud, lugemine, ning seadke kindlad piirid! Selles vanuses lastel esineb ka öiseid hirme ja painajaid. Enne uinumist peaks vältima telerivaatamist ja hirmutavaid muinasjutte.
Võimalikud uneröövlid 4–7aastastel lastel:
• Selle perioodi suurimad väljakutsed võivad olla võitlemine magamamineku vastu ning ka öised ärkamised. Selles vanuses laste kujutlusvõime piirid avarduvad iga päevaga, iga uue multifilmiga, samuti rikastavad päevamuljeid vestlused lasteaiakaaslastega, kogemata nähtud täiskasvanutele suunatud filmid, teleseriaalid ja ka raamatud, koomiksid, arvutimängud. Kuna laste jaoks on need elamused uued, siis on väga tavaline, et lapsed elavad samu elamusi ja muljeid veelkord läbi oma ööune jooksul.
• Und võivad segada ka unepaanika, unes kõndimine, hammaste krigistamine või muud lapseea unehäired (vaata peatükki „Laste unehäired ja uneröövlid“).
• Lapse öine allapissimine ei ole haigus ning laps ei tee seda kunagi tahtlikult. Kui vanemad reageerivad sellele negatiivselt, kasvab ka lapse ärevus. Öine allapissimine võib olla seotud elumuudatustega, uute olukordadega (lasteaeda minek, beebi sünd perre vm). Kui 4,5–5aastane laps pissib öösiti regulaarselt alla, peaksite pöörduma arsti poole!
• Valed toitumisharjumused, liigse magusa ja suhkru söömine õhtusel ajal.
• Koolieelikuid võivad hakata vaevama kasvuvalud, mis ei ole tõsise haiguse tunnuseks. Kasvuvaludele on tüüpiline sümmeetrilisus: mõlemad põlved, sääred või pahkluud valutavad samaaegselt. Mõnikord võib laps tunda valu ka käsivartes. Ta võib kurta valu juba magama minnes või ärkab valu tõttu öösel. Sel juhul võib lapsele teha kerget massaaži või anda valuvaigistit. Kindlasti tasub valude korral pidada nõu ka füsioterapeudi ja ortopeediga, et välistada valude tervislikud põhjused.
Väärtuslikumad investeeringud, kuhu tasub 4–7aastase lapse puhul panustada:
• Jätkake varasemalt tehtud investeeringute eduka haldamisega (vt beebi ja mudilase investeeringuid), kõik eelnevalt nimetatu kehtib ka nüüd!
• Hoidke kinni kokkulepetest! Piiride seadmise ja nendes turvaliselt püsimise eest vastutab lapsevanem!
• Rääkige lapsele, miks on magamine tähtis ja milline on enesetunne siis, kui olete halvasti maganud!
• Andke lapsele võimalus väikeseks päevaseks puhkuseks ka siis, kui ta enam tavaliselt päevaund ei maga!
• Püüdke vaadata ja kogeda erinevaid televisioonisaateid kriitiliselt, lapse pilgu läbi – mida ja kuidas võib tema nähtut tõlgendada, millised kogemused ta nähtust endale talletab! Soovitame uusi saateid ja multifilme vaadata kindlasti koos lapsega ja talle seletada lugude tausta!
• Andke lapsele aega magamaminekuks ette valmistada! Kui lapsel on mäng pooleli, öelge talle umbes pool tundi varem, et uneaeg läheneb: laps saab siis rahulikult mängu lõpetada!
• Nutitelefonid on uue ajastu väljakutse, millega peavad edukalt toime tulema ka meie lapsed. Nutitelefonides on palju toredaid harivaid rakendusi, mida võib kasutada lapse harjumuste kujundamisel, näiteks hammaste pesu, WC-s käimine, teki peale panemine. Rakendused on harivad ja toredad ning soovitame neid igati kasutada, kuid seda kuni lapse magamaminekuni. Unnejäämine peab aset leidma kindlasti omal jõul, tehnoloogiliste rakenduste mõjuta!
• Iidsete traditsioonidega on õhtul lapsele unejutu jutustamine või lugemine ja seda mitte asjata. Unejutu aeg on võimalus võtta päevapinged maha, olla rahulikult juba oma voodis teki all, lasta kehal end välja sirutada ning anda aega mõnusalt mugavat pesakohta leida ja end kerra kerida. Unejuttu võib lapsele ise oma sõnadega jutustada või raamatust ette lugeda! Raamatust lugemisel võiks teha piisavalt pause lausete vahel, et lapsel oleks võimalus vajadusel ja huvi korral mõne sõna või lause mõtte kohta täpsustusi küsida! Tavaliselt me ju kasutame igapäevaselt oma perele harjumuspärast kõnekeelt, kuhu ei pääse mitmed teised huvitavad sõnad. Muinasjuttude ettelugemine rikastab oluliselt lapse (ka lapsevanema) sõnavara ja maailmatunnetust. Ise jutustamisel on omad võlud – seda kuulavad lapsed tavaliselt suurema huviga, kui jutustuse tegelasteks on nendele tuttavad inimesed, näiteks vanaisad, vanaemad, emad-isad lastena või ka laste endi titaaegsed mälestused. Jutustamisega on võimalik edasi anda ka suguvõsa traditsioone ning perele omaseid väärtusi.
PÄEVAUNED
„Mida teha, kui minu nelja kuu vanune laps jääb korralikult ja õigeaegselt ööunne, kuid päeval on teda ilmvõimatu magama saada? Toas oma voodis keeldub ta päeval magamast, ainus võimalus on panna ta vankrisse ja sõita üle suurte kivide – mida suuremad kivid, seda parem. Siis on lootust, et ta jääb nii kümne minutiga magama. Nii kui jätan vankri seisma, on laps aga kohe üleval. Mida teha?“ Evelin, 22.
Lisaks ööunedele on beebide ja väikelaste jaoks tähtsad ka päevauned. Võime öelda ka enda unekoolitaja kogemustest, et need on vastsündinu- ja beebiperedes erinevad. Mõned lapsevanemad tegelevad alates lapse sünnist lapse päevaunede parandamisega, teised aga ei saa aru, millest jutt käib – laps magab päevasel ajal ideaalselt (seda ei pruugi olla samas ööunega). Mõned lapsed magavad päevaund lühikeste osadena, teised põõnavad tunde. On lapsi, kes magavad mingis vanuses päevaund kenasti, siis aga toimub muudatus ning vanemad ei oska enam midagi ette võtta. Põhjused võivad olla väga erinevad. Kõigepealt tuleb tunnistada, et päevaunedega tegelemine on tunduvalt raskem kui ööunedega. Siiski on erinevaid nippe, mida tasub proovida. Lohutuseks päeval halvasti või üldse mitte magavate laste vanematele võib öelda, et lapsed, kes päevaund hästi ei maga, võivad magada paremini öösel.
Päevaunede kohta on tehtud üsna vähe uurimistöid. Siiski on selge, et päevaune vajadus on bioloogiline ning selle keskmine kestvus igas vanuses võib olla väga erinev. Näiteks pooleaastane laps magab päeval keskmiselt umbes 3,5 tundi, kuid on lapsi, kellele piisab poolest tunnist, ja lapsi, kes magavad päeval lausa 10 tundi – ja see on normaalne! Samuti on aastaseid lapsi, kes magavad päeval heal juhul vaid loetud minutid, aga on ka lapsi, kes vajavad 7 tundi päevaund (keskmine päevaune vajadus selles vanuses on umbes 2 tundi).
Päevauned